Riigikaitse eelarve

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vaatasin pea kogu ülekande. Meelde jäi hullu Loone läbi lillede kaitseväe vastane jura ja sama hullu Grünthali koroona vastane jura. Mingi sots ajas ka natuke imelikku juttu:)
Teised kõik olid asjalikud ja üldiselt vähemalt sõnaliselt toetati riigikaitse arendamist ja võimelünkade likvideerimist. Reformierakonna Siim Kallas toetas samuti kaitsekulude tõstmist mis minu meelest märgiline sündmus. EKRE ja Isamaa võitlesid natuke kas 2,6 või 2,5% aga muidu enam vähem jutt.
Rannakaitse rakettide hange peaks siis koos lätlastega ühine tulema.
Hea mulje jätsid Herem ja Laanet.

..vaatasin kodus ka koos naisega ja nagu spordimatši - mina kommentaatori rollis muidugi

Valdavalt nõus ülaltsiteerituga aga ühe erandiga - LAANET nüüd küll mingit "muljet" ei jätnud: suutis hädavaevalt ettekirjutatud kõne hakitades maha lugeda, küsimustele vastas vaid sisutühjade (rehvi)loosungitega, matsu ilmselgelt ei jaga

HEREM oli tõesti hea.

GRÜNTHAL - noh, ta ju ongi hull.. selline "üheteemahull"..
Sots JUSKE esinemine oli vaabse sügav koomika - isegi mina ei saanud üldse midagi aru (naine ka ei saanud )
LOONE esinemine oli aga etendusena vaatamisväärsus omaette - naine küsis, kas too on (ka) hull? Vastasin, päris hull ei ole, eurokommunist on - et issi oli tal padupunane prohvessor ja ise õppis ta Itaalias neomarksistide ülikoolis hobusevargaks

[A4]

Võibolla olen ma liiga pessimistlik, aga ootuste juhtimise mõttes oleks ilmselt kohane natukene jahutada mõnede kaasfoorumlaste entusiasmi, et nüüd selle arutelu ja „isegi Siim Kallase“ lubaduste pealt tõstetakse kaitsekulud kohe-kohe 2,5 või 2,6% peale SKT-st. Muidugi oleks tore, kui see siiski juhtuks, aga pigem arvan, et kui kuskil midagi „2,6“ osas ametlikult kirja pannakse, siis ilmselt eelarveperioodi, mis jääb kuskile 2024. või 2025. aasta järgsesse perioodi, mis ajaks on juba ametis järgmine Riigikogu koosseis ning järgmine või ülejärgmine valitsus, kes peab hakkama koostama uut 10-aastast arengukava jne.

Veelkord – senine praktika on näidanud, et kaitse-eelarvesse „suurema protsendi“ või lisaraha saamiseks ei ole vaja „erakondadeülest kokkulepet“ või selle raiumist nt sellisesse ilusasse dokumenti nagu „Eesti 2035“. Vaid kõige kindlam ja toimivam viis on see asi fikseerida koalitsioonileppes koos konkreetse protsendi ja aasta-arvuga. Just niimoodi kerkis kaitsekulude suhe SKT-sse aastatel 2007-2008, niimoodi hüpati ühe aastaga 2%-ni aastal 2011, niimoodi on kaitse-eelarvesse lisandunud need 2% „välised“ liitlaste HNS-iks ettenähtud kulud ja täiendavate laskemoona soetamise programm.

Mingi selgus tuleviku osas tekib ilmselt lähikuudel, kui valitsus peab kinnitama selle 10-aastase arengukava ning Riigieelarve strateegia järgmiseks 4 aastaks. Aga arvestades seda, et praegused valitsuserakonnad pole oma programmides lubanud midagi eriti peale „vähemalt 2%“ ning arvestades riigi enam kui keerulist rahanduslikku olukorda, siis ma ei usu, et sealt tuleks lähiajaks midagi rohkem kui „2,2 või 2,2% uue majandusprognoosi alusel (mis on sama, mis 2% 2019. aasta prognoosist). Ei ole siin ilmselt mõtet hakata kiruma uut valitsust olukorras, kus eelmine valitsus ei soovinud samuti seda 2% ületada, kuigi tingimused valitsuse ametisse astudes 2019. aasta kevadel olid selleks märksa soodsamad – majandus ja rahandus märksa paremas seisus, valitsues aga lausa kaks parteid, kes äsja olid lubanud vastavalt 2,5 ja 2,6%.

Aga selle kõige juures on positiivne see, et on toimunud avalik arutelu ning kõik saavad ilmselt ühtemoodi aru, mida ühe või teise rahastustaseme juures saab või ei saa: 2% uue majandusprognoosi alusel tähendaks sisuliselt kärpimist; 2,3% tähendaks senise taseme säilimist koos pisikeste „arendustega“; 2,6% võimaldaks alustada uusi ja suuremat efekti andvaid võimearendusi.

[aj1972]

Rõõmu tegi ikka see kui isegi Reformierakonna käilakujud ei ajanud enam 2% kaitseb meid juttu. Nii rumalaks ei tasu pidada,et arvan poliitikute jutt kohe tegudele üle läheb. Tundsin lihtsalt headmeelt retoorika muutusest...

Selliste meenutuste pärast peaksime juba julgemalt kaitsekulusid tõstma ja vajadusel selleks laenu kasutama, täna küüditamise aastapäev kui 20000 eestlast viidi minema.

Onunaine Ella Leppik pandi kodutalust autokasti nelja lapsega, neist väikseim kolmekuune. Kehva toidu ja näguripäevade tagajärjel hakkas tüdruk käima alles kolmeaastaselt.

“Siberis päästis neid see, et ema sai lauta tööle. Piima koju viia ei tohtinud, aga kohapeal võis juua. Nii need lapsekesed olidki tulnud, topsikesed taskus, ja joonud oma kõhud piima täis. Sellega nad elasid,” ütleb Marie väga vaikselt.

Neid kellel nii "hästi" ei läinud siis nende surnute meenutusi me lugeda ei saa. Samas Venemaa peab neid mõrvareid ja küüditajaid kangelasteks, miski pole seal muutunud.

[affa]

Kas KVJ poolt viimasel Riigikogus esinemisel kasutatud slaide on võimalik mingil aadressil vaadelda? Eriti paeluvad slaidid 5,6 ja 7.

[Chupacabra]

https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... utelul.pdf

[affa]

Aitäh.

[alari]

Avaldati uus kaitseväe aastaraamat
https://issuu.com/kaitsevagi/docs/aastaraamat2020
Paar pilti ja artiklit sellest avaldati hommikul err-is

[nimetu]

Leidsin ühe vana tabeli, kus olid andmed Eesti kaitse-eelarve kohta. Võib-olla kellelegi pakub huvi. Näitab kenasti ära palju meil päriselt relvasüsteemidesse investeerimiseks on raha olnud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Personalikulude langust 2009-2010 seal tabelis mäletan hästi - masust tingitud palgavähendamine oli

Millest on aga tingitud nendesamade personalikulude (üli)järsk hüppeline tõus 2014-15 - seda küll ei tea

Foorumis enda nime all esinevad kaks kindralit ehk selgitavad

[A4]

Toona Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonda juhtinud kaasfoorumlane Palm oskab ilmselt täpsemalt öelda, aga minu mälu järgi oli see personalikulude hüppeline „tõus“ seotud muudatustega arvestus- ja statistika kogumise meetodites. St neid eelarveridasid hakati toona kokku arvutama ja avalikustama lähtuvalt mingist NATO-s kokkulepitud metoodikast. Varem, n-ö rahvuslike kriteeriumite alusel loeti personallikudeks vaid palkasid, ajateenijate toetuseid, pensioneid ja neile kuluvad (tööjõu)makse. NATO metoodika järgi hakati personalikude hulka lugema (mälu järgi) ka kogu sõjalise hariduse kulusid, kaitseväelaste toitlustamise ja riietamise kulusid, osasid meditsiinikulusid jms. St tegelikud kulud ei tõusnud nii hüppeliselt, vaid osad senistest kuludest „liikusid“ lihtsalt tegevuskulude alt personalikuludesse. Tegevuskulud (või õigemini nende kasv) oli selle võrra „väiksem“. Jah, tõenäoliselt kasvas nendel aastatel ka palgal olevate inimeste arv ja nende palgad, kuid nii suurt „hüpet“ ei saa selgitada millegi muuga kui arvestusmetoodika muutusega.

[Veiko Palm]

Vastan hea meelega, aga tegelikult ... me ju ei tea, kus kohast on foorumlase nimetu tabel pärit? Mitte, et ma seda vaidlustaksin või midagi taolist. Seetõttu olen natuke segaduses.

Kuid A4 on minu arvates täpselt õigel teel. Neil aegadel sai tõesti muudetud kulude arvestuse põhimõtteid (vähemal määral NATO, kuid rohkemal määral) meie poolt. Eks NATO metoodika ongi natuke segadusseajav ja kõik A4 näited vastavad tõele - lihtsustatult öeldes kõik sõduriga seotu on personalikulude all, ka vorm ja toidupakk või siis lähetuskulud. Samas jookseks bürokraatia lati alt läbi, kui see nii lihtne oleks Kui vorm läheb lattu, nö hilisemaks kasutuseks, siis see on jällegi see O&M.

Investeeringud vs O&M on tegelikkuses sama keerukad. Kui ostad uue relvasüsteemi, siis varuosad ja laskemoon lähevad investeeringutena kirja, aga hiljem ostetud laskemoon tuleb arvestada O&M juurde.

Pika jutu kokkuvõttes kinnitan Borjale, et A4-l on õigus.

[nimetu]

me ju ei tea, kus kohast on foorumlase nimetu tabel pärit?

Ma enam päris täpselt ei mäleta, kuid see võiski olla kusagilt NATO lehelt pärit. Seal oli kõigi NATO riikide kulutused lahti löödud. Lihtsalt seisis mul ühes kaustas ja otsustasin postitada.

[A4]

Ilmselt peaksin reede õhtuks endale mingi ägedama hobi otsima erinevate Exceli tabelite võrdlemise asemel, aga igatahes suutsin tuvastada, kust see tabel päris on – tegemist on nimelt andmetega, mida me ise oleme Euroopa Kaitseagentuurile esitanud (https://eda.europa.eu/publications-and- ... fence-data). Iseenesest vastab enamus numbreid ka sellele, mida NATO-le oleme deklareerinud (https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... -16-en.pdf), selle vahega, et NATO kuvab eelarve kululiike teiste riikidega paremini võrreldavates protsentides, mitte absoluutsummades; ning NATO „arvestuses“ toimus personalikulude „hüpe“ juba 2013. aastal.

[nimetu]

Rahandusministeeriumis tehakse jälle haltuurat:
https://www.postimees.ee/7230660/rahand ... seeksperte

[Kriku]

Reformarist rahandusminister Keit Pentus-Autorollo-Roosimannus tahab kõiki valdkondi võrdselt kärpida, reformarist kaitseminister Kalle Laanet kinnitab, et riigikaitse kulud kasvavad.