Riigikaitse eelarve

[Martin Herem]

Oleks huvitav teada, mida peetakse laristamiseks, raiskamiseks või vähetähtsaks, mille arvelt riigikaitse eelarvet võiks tõsta.

[nimetu]

Kas just laristamine, kuid antud hetkel tunduks mõistlikum mõned suuremad ehitised kaugemale tulevikku lükata - näiteks Tartu Südalinna kultuurikeskus, Siseministeeriumi uus hoone (vist läkski kirve alla), Keskkonnamaja jne. Juba eelnimetatud asjad ise läheb kokku üle 100 miljoni euro maksma. Ükski neist projektidest pole riigile eluliselt vajalikud.

Sellest täiesti piisaks, et katta EKV järgmise nelja aasta kärbe.

[Walter2]

Ei tohi ära unustada, et paljudes infra- ja roheprojektides on EU rahastus sees mida KV eelarvesse kuidagi ei saa sisse planeerida.

[Viiskümmend]

Et Finantsinspektsioon ja Kaitsepolitsei saaksid jätkuvalt kahe käega peast kinni hoida antakse näiteks RES-ga E-residentsuse programmile 20 mln, väga tähtis on jätkuvalt ka tasuta ühistransport, sest see ei maksa meile ju midagi ja see ei ole sotsialism vaid ülivajalik meede, et riigirahandus korda ajada.

[Kapten Trumm]

Ei tohi ära unustada, et paljudes infra- ja roheprojektides on EU rahastus sees mida KV eelarvesse kuidagi ei saa sisse planeerida.

Selles vaimustuses läheb pahatihti meelest, et nendel lõpututel "looduse" ja "kogukonna" majadel on ülalpidamiskulud, mis pole just odavad.
Heaks näiteks on igasse külakolkasse EL kaasrahastusega rajatud kergliiklusteed, kus see talv põlvini lumi oli, sest polnud raha seda korras hoida.
Kui aga tegu on tulundusliku objektiga (mis teenib raha), siis EL rahastusega on enamasti nii, et seda ei või panna teenuse hinda (sinna saab panna vaid omafinantseeringu osa) ja kui kunagi objekti eluiga lõpeb, pole kogutud ka kapitali selle uuesti rajamiseks.

[kana tagumik]

Pühabased juturaadiod kuulatud. Ega rääkivad pead kärpeid kui sellliseid ei vaidlustanudki, küsimus oli mis põhimõtetel ja kuidas ja mida. nNt helme ütles, et tema läks kärbetega valitsusse, aga hakati sõrgu vastu ajama. Küsimus on ajastuses, helme lükkaks need selle aja peale, mil majandus saab juba enam vähem inimväärselt toimetama. Nagu Ansip ütles, see 60 mil kärbet ei anna eelarvetaskakaalu asjus eriti midagi, küll aga lööb tavainimese rahakotti.

Üksmeelselt oldi vastu KV eelarve kärpimisele - seal tehakse plaane 10 a peale ja see paat pole kõigutamiseks.

[gooligan]

mõni KAMINa või EKV esindaja võiks siin foorumile kah selgeks teha, et mis "vähendamise" numbritest lõppkokkuvõttes räägitakse.

Laar kaitseb kangelaslikult 2% SKPst, minister ütleb et selle kallale kindlasti ei minda. Mõned räägivad täiendavast kaitseinvesteeringute programmi rahastuse vähendamisest, mõned ütlevad, et kokkuhoid peaks tulema vaid KAMINa enda kulutustelt.
Või kaitseeelarve hoopis kasvab, aga mitte loodetud mahus?

Hetkel emotsioone ja vahtu palju üles keerutatud, aga isiklikult ei suudagi enam järge pidada.

10-aastase arengukava suurimaks riskiks võib saada järsult kiirenev inflatsioon (mis paratamatult rahatrükil tekib), kui mõnekümnemiljonilised vangerdused RESis.

Elmar Vaherile võiks aga spinnidoktori eriauhinna anda. Iga valitsuse riigieelarve arutluse ajal paneb ta ajakirjandusse "miini", kuidas kohe-kohe hakatakse koondama. Hiljem vaatad, et hoopis patrulle on juurde palgatud, sisekaitsemajad kerkivad üle Eesti, plaanitakse lisakoptereid jne jne.

See on tema tavaline igaaastane läbirääkimiste strateegia, mille eest ta eelmiselt valitsuselt ka äärepealt kinga oleks saanud. Imestan lihtsalt, et ka ajakirjandus aastast-aastasse sama konksu alla neelab ja võimendab...

[A4]

Palun end mitte pidada KM-i või KV esindajaks antud juhul, aga kui vaadata neljapäeval kinnitatud uut RES-i ning võrrelda seda eelmise, sügisel kinnitatud RES-iga, siis on asi kokkuvõttes järgmine: kui eelnevalt oli 4 aasta kaitse-eelarveteks kokku ette nähtud u 2,8 miljardit, siis uue RES-i järgi on see summa vähenenud u 2,7 miljardini. „Vahe“ 4 aasta peale kokku on u 100 miljonit eurot. 2022. aasta kaitse-eelarve saab küll olema märksa suurem kehtivast, 2021. aasta eelarvest, 2023. ja 24. aasta eelarved saavad absoluutnumbrites olema isegi pisut väiksemad, kui 22. aasta oma. St kaitse-eelarved küll kasvavad (võrreldes 2021. aasta omaga), aga mitte selles tempos, mille järgi on tehtud hetkel kehtivad plaanid.

Osakaaluna SKT-st püsivad kaitsekulud küll 2% peal või pisut üle selle. SKT alusel arvutatavale kaitse-eelarve lisanduvad veel liitlaste võõrustamiseks ettenähtud kulud (5-10 miljonit aastat), samuti nn kaitseinvesteeringute fond 20 mln aastat suurekaliibrilise laskemoona sihtotstarbelisteks hangeteks. Ainult on 2024. ja 25. aastal peaks see raha esmajoones tulema Kaitseministeeriumile kuuluva „tarbetu“ kinnisvara müügist, sh 25. aastal võimalikust Miinisadama müügist (samas ei leia eelnevatest aastatest investeeringuid uue mereväebaasi arendamiseks, mis peaksid seal justkui olema juhul, kui 2025. aastal tahetakse Miinisadam maha müüa).

100 miljoni eurone miinus (2,7 vs 2,8 miljardit) ei ole iseenesest katastroof. Küll aga on see piisavalt suur summa, et ilmselt tuleb senikehtivatest plaanidest maha tõmmata mõni uus võime, või õhemaks lihvida mõnda olemasolevat.

[Kapten Trumm]

Peaminister meil kaitsekulude teemal seni eduraporteerib - tagatud on 2% millele lisanduvad liitlaste võõrustamise kulud
Ka eelmise aasta tasemel eelarve oleks lausa kuritegelik - olukorras, kus Vladimir Vladimirovitsi sõjatrumm tümiseb järjest valjemini, tuleb paraku kaitsevõimet meeleheitlikult tõsta, mitte jutustada narratiivi 2% ja liitlastest.

Mul tekib järjest enam tunne, et poliitilisel tasandil ei saada siiani täpselt aru, mis oleks meie väljavaated siis, kui meid pandaks Ukraina tüüpi väljakutsete ette.

Ukraina piiridel seisab praegu 150 000 meest, arvestades, et 2/3 on lahinguüksused ja 1/3 lahinguteenindus, on see pea 7 diviisi või siis 20 brigaadi ekvivalent. Mis saab, kui meil taoline seltskond siin seisab, rühmitame oma 2 brigaadi kähku ära ja korrutame endale, et halli hunti ei karda mee? Taolise jõudude vahekorra puhul tuleb meile lihtsalt kiire lõpp ja ei oma isegi tähtsust, kas liitlastel on siin 1 või 3 lahingruppi.
Sel juhul oleks kindlasti 50 000 meest tasemel X palju kuivem ja muretum tunne kui 25 000 meest tasemel X.

Seepärast ma ei mõista ka eduraporteid "aga me säilitame 2%" taseme - ma lihtsalt olen harjunud, et rahuldav tulemus on rahuldav, mitte eeskujulik ja rahuldavat tulemust (säilitasime 2%) pole vaja eduraporteerida eeskujulikuks, mina taolist juttu ei osta.

[nimetu]

(samas ei leia eelnevatest aastatest investeeringuid uue mereväebaasi arendamiseks, mis peaksid seal justkui olema juhul, kui 2025. aastal tahetakse Miinisadam maha müüa).

Otse vastupidi lausa. Näiteks hetkel käivad hanked Miinisadama infrastruktuuri arendamiseks.
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... neral-info
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... neral-info

See on ilmselt kõige müstilisem osa sellest uuest REH-ist ja tekitab vähemalt minu jaoks tõelist korruptsiooni haisu.

[gooligan]

aitüma akf A4!
Nüüd saan lõpuks aru ka, mille üle vaidlus käib:)

[Exitus]

https://www.postimees.ee/7239544/herem- ... e-ei-loobu

[nimetu]

Siinsetele masohhistidele soovitan peaministri intervjuud Vikerraadios. Saate jälle mõnuga vihastada. Palju sõnu, vähe sisu.
https://vikerraadio.err.ee/1608189658/s ... eaminister

Parim tsitaat sellest saatest:

Selle otsuse [Miinisadama müümine] taga on strateegiline idee tugevdada Eesti mereväge.

[Walter2]

No aga kõik õige ju - Miinisadamat müües on ees sundseis üles ehitada uus sadam kuhu kõik tulevased fregatid, ristlejad, hävitajad, lennukikandjad, allveelaevad jm. ära mahuksid mis Miinisadamasse ei mahu...

[Kapten Trumm]

Selle otsuse [Miinisadama müümine] taga on strateegiline idee tugevdada Eesti mereväge.

Laanet seda korra seletas ka ühendlaevastikuga, vähest kolitakse MeV laevad lihtsalt Süsta tn sadamasse teisel pool Kopli poolsaart.