Merevägi ja rannakaitse

[aj1972]

Loodetavasti on Eesti mereväel 2035. aastaks kolm kuni kuus moodullaeva, mida juhib tehisintellekt. Kui Euroopa Liit on nõus projekti rahastama, valmiks prototüüp 2027. aastaks Saaremaal Nasva laevatehases. Pärast seda korraldaks Eesti hanke ja vahetaks järgmise seitsme aastaga mereväe laevastiku robotlaevadega välja. Ühe laeva hind oleks umbes 50 miljonit eurot.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93198927/ ... obotlaevad

[Kilo Tango]

Loodetavasti on Eesti mereväel 2035. aastaks kolm kuni kuus moodullaeva, mida juhib tehisintellekt. Kui Euroopa Liit on nõus projekti rahastama, valmiks prototüüp 2027. aastaks Saaremaal Nasva laevatehases. Pärast seda korraldaks Eesti hanke ja vahetaks järgmise seitsme aastaga mereväe laevastiku robotlaevadega välja. Ühe laeva hind oleks umbes 50 miljonit eurot.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93198927/ ... obotlaevad

Kõige õlisem robot istub mootoriruumis ja hooldab mootoreid.

[Kapten Trumm]

Oo taevas

[aj1972]

Minu meelest tore kui Eesti ettevõtted saaks Euroopa Liidu fondidest 70 miljonit prototüübi väljatöötamiseks. Selle kõrval kahvatud 29.8 miljoni eurone CV ümberehituse hange. Mulle väga meeldib kui üritame ise asju teha, sest maailmas edukad on tootjad.
Droonid lendavad ise miks sõjalaev ilma inimeseta pardal hakkama ei saaks. Relvastuse peab ikka EKV ise laevale ostma.
Laev võib hübriidne olla rahuajal künnab ilma inimesteta merd ja kui ohutase tõuseb läheb väike meeskond peale.
Samas on kahju meremeestest varsti polegi neid vaja.

[nimetu]

"Tehisintellekt" on sellise projekti puhul ilmselt siiski ülepakutud sõna. Pigem tegu lihtsalt veidi arenenuma drooniga, mis suudab eelnevalt programmeeritud käske täita. Lisaks olen ma üsna kindel, et näiteks relvasüsteemide puhul peab sõdur vahel olema. Antud projekti puhul jään hetkel üldiselt skeptiliseks. Vaatame mis prototüüp endast kujutab.

[Kapten Trumm]

Kummaline, sõjategevuse muutumise hübriidsemaks on järsult kasvanud sensori eyeball tähtsus - seda kinnitavad ka mereväelased ise.
Just seepärast, et sõda ei pruugi olla primaar-relvadest uhamine radaril nähtava vastase vastu, vaid tuleb minna ligemale ja teha kõigepealt selgeks, kes on tsiviil ja kes on vastane. Abrams tankil oli üks viimaseid uuedusi soomusklaasist ekraan ümber komandöri luugi, et see saaks ümbrust vaadelda kartmata, et mõni mässuline talle 1890. a Lee Entfieldi püssist 50 m pealt otsaette laseb. Mitte uus esisoomus ja pearelv uute vene tankide vastu hakkama saamiseks.

[Kirs]

Mereväe kolimise mõttest-ideest Saaremaale: https://saartehaal.postimees.ee/7240187 ... revae-kodu
Kummaline, et kohalik ajakirjanik ei tea, Saaremaa sadam asub siiski Küdema lahes, mitte Tagalahes.

[Kilo Tango]

Mariinid lasid maa pealt NSM-i

https://www.businessinsider.com/marines ... sea-2021-5

Huvitav, et NSM lasti modifitseeritud JLTV "tagant" (misiganes see tähendab - kasti, pikendatud vedukit, treilerit). JLTV ei ole ootuspärane veduk laevavastaste rakettide laskmiseks.

[Kapten Trumm]

Kui raketil on mingit sorti "soft-start" tüüpi kiirendi (mis maalt ja laevalt lastaval turboreaktiivmootoriga raketil on vajalik), siis ei peagi laskeseade mingi metallist monstrum olema, peamine et kaitseks raketti väliskeskkonna mõju eest ja püsiks oma kohal.

[aj1972]

Poolakate militaar portaal kus lähiajal ilmunud artiklid nende rannakaitse rakettidest. Soovitan lugeda samuti kommentaare.

Kiireks koostööks Poola liikuvate raketiheitjate "välismaistes" rannakaitsesüsteemides peavad nad olema korralikult ette valmistatud sihtmärkide saamiseks väga erinevatest allikatest.Praegu on raketiheitja peamine allikas TRS-15C radarid. Kuid need tagavad pinnasihtmärkide näitamise ainult kuni radari horisondini, st mitte kaugemal kui 40 km.
https://defence24.pl/morska-jednostka-rakietowa--polskim-wkladem-w-sile-nato

https://www.defence24.pl/przemysl/nadbrzezny-dywizjon-rakietowy-gotowy-do-dzialan - 2013 artikkel

https://defence24.pl/wplyw-marynarki-wojennej-rp-na-rosyjska-flote-baltycka-opinia 2019 arvamusartikkel

[Ott Laanemets]

Fotol on NSM-il tavaline rakettkiirendi, mis selle laskeseadmest välja ja eemale tõukab ning turbojetile vajaliku kiiruseni kiirendab. Ohuala on laskeseadme taga ja nt selliste konteinerlaskeseadmete puhul laevas, tuleb ahtritekk tavaliselt peale laskmist üle värvida. Osaliselt sel põhjusel kasutatakse VLS-e, mis on ohutumad ja taktikaliselt paindlikumad.

Kust iganes laevatõrje rakettide laskmiseks on tõepoolest vaja mereseiret. Se's osas olema USMC ja nende tulevase sõjateatriga natuke erinevas olukorras.

[Kilo Tango]

Fotol on NSM-il tavaline rakettkiirendi, mis selle laskeseadmest välja ja eemale tõukab ning turbojetile vajaliku kiiruseni kiirendab. ....

Foto ei ole ilmselt konkreetsest katsetusest.

[nimetu]

Ütleme nii, et see JLTV pealt laskmise katsetus ei olnud päris selline nagu osad siin ette kujutaksid:
https://g7a6v6x7.rocketcdn.me/wp-conten ... s-JLTV.jpg
Tegu oli mehitamata platvormiga.

[Kilo Tango]

Ütleme nii, et see JLTV pealt laskmise katsetus ei olnud päris selline nagu osad siin ette kujutaksid:
https://g7a6v6x7.rocketcdn.me/wp-conten ... s-JLTV.jpg
Tegu oli mehitamata platvormiga.

Pi!t räägib rohkem kui tuhat sõna. Paneme siis nähtavale ka.

[Ott Laanemets]

Mis siin nüüd nii keerulist on? Pildil on ju modifitseeritud JLTV Rogue, selle peal NSM laskeseade ja rakett lendab välja tavalise rakettkiirendi abil.