Selle otsuse [Miinisadama müümine] taga on strateegiline idee tugevdada Eesti mereväge.
Seda otsust ei tee peaminister. Ettepaneku paneb lauale kaitseminister, kes teeb selle otsuse koos KVJ, MVÜ ja teiste asjassepuutuvate isikutega. Kindral Herem võib mind parandada, kui ma puusse panen.
Tänane RK infotund oli soolises mõttes ikka äärmiselt kallutatud - 3 x naisministrit said õkva 2h järjest peksa
-- KaKa sai peksa riigikaitsekulude kärpimise eest.. -- madamKersna sai peksa laste huvialaringide (või mis too oligi) rahade kärpimise eest.. -- välismin sai peksa Moskvale piirilepingu asjus pugemise // EW järjepidevusest loobumise eest..
Lausa kahju hakkas vaestest lillekestest
Oluline: KaKa väitis, et tal olnud eile KV juhatajaga VÄGA HEA KOHTUMINE, kus KV juhataja olla talle tunnistanud, et KAITSEVÄEL ON KÄRPEKOHTI KÜLL ja eesseisvad riigikaitsekulude kärped MEIE KAITSEVÕIMET EI OHUSTA
Vot tak - millega ostsin, sellega müün.. aga HEREM ehk kommib ka siia midagi
Siin foorumis küll ei tundu, et neid kärpekohti "küll" oleks. Pigem on võimalik lühiajaliselt see üle elada sedasi, et ühte teist ostetakse/luuakse paar aastat hiljem ja võibolla mõne koha valmisolek langeb (näiteks teeme vähem õppekogunemisi).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Oluline: KaKa väitis, et tal olnud eile KV juhatajaga VÄGA HEA KOHTUMINE, kus KV juhataja olla talle tunnistanud, et KAITSEVÄEL ON KÄRPEKOHTI KÜLL ja eesseisvad riigikaitsekulude kärped MEIE KAITSEVÕIMET EI OHUSTA
Tõenäoliselt on tegu siiski KK loomingulise tõlgendusega sellest, mida KVJ talle tegelikult rääkis. Täpselt nagu ta ka loominguliselt kõigist teravatest küsimustest kõrvale põikab. Või nagu väga loominguliselt Miinisadamat kavatsetakse müüa.
Tegu on ju ikkagi äärmiselt loomingulise inimesega.
Ma vaatan, et sellest "vähem on rohkem" tüüpi mölast on saanud juba miski ummamuudu debiilne narratiiv - mis läeb ajalukku ja jääbki (pallude muude asjade seas) iseloomustama meie kaasaega // tema poliitikuid
O tempora o mores..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Esiteks riigi SKP langeb. Kõigil vähendatakse eelarvet 2019 aasta majandusprognooside järgi planeeritust. Sitt päev, kellele kaebad. Kas õige on lõigata võrdselt kõigil või mõnest kohast vähem ja siis jälle teisest kohast rohkem, on valitsuse otsus. Militaar.neti liikmed ole rahul kaitseeelarvega, filmimehed kultuuri rahastamisega, sisejulgeolk oma rahastusega jne. Ma ei tea kui hull on mujal. Kamin osas aga midagi tean. Samas on see kõik üsna keeruline värk.
2022-24 saab Kamin valitsemisala suurusjärgus 20milj igal aastal vähem, kui aasta alguses neljaks aastaks planeeriti. See on siis veel kehtiva RKAK2026. 2025 on suurem kukkumine. Kuid on lootust, et majandus paraneb. Töös olev RKAK2030 kavandas aga veel suuremaid arendusi. Seepärast sellest plaanist (samas pole seda kinnitatudki), saame juba 2024 aastal 50 milj vähem. Kuid võrreldes sel aastal eelarves oleva rahaga, tuleb järgmine aasta rohkem. Ülejärgmine ka. Ja siis ... on juba kahtlane.
Veel kord: Raha võeti vähemaks plaanidest, mitte selle aasta eelarve suurusest.
Minu hinnangul saame vaatamata sellele: 1) Hoida 1.JvBri samal tasemel, viies ScP toetusmasinad CV90le. 2) Minna 2.JvBriga Siilile brigaadina, kus kõik allüksused tegutsevad oma funktsioonide järgi. Väiksemad puudused siiski jäävad. 3) Järgmise kolme aasta jooksul hangime siiski laevatõrjeraketid (46milj on sihtotstarbeliselt eelarves olemas) ja loome üksuse. 4) Samas perioodis hangime meremiine 5) Kasvatame ja arendame Maakaitset (KLi relvaga sõdiv osa) 6) Jätkame Põhjadiviisi arendust 7) Parendame sidesüsteeme maal, merel ja õhus 8 ) Võtame õhuväes kasutusele 2x M28 lennukit mereseireks Mis veel ... Spiked on kohal, K9 alustavad väljaõppega ja liigume 2026ks 2x12 pataljonini, R20, laskemoon, luure.
Seda kõike peame me tegema kokkuhoiuga tänaste tegevuste arvelt. Mis see täpselt on, seda ei saa ma veel öelda ega teagi täpselt. Mõnest asjast ei saa inimesed ehk arugi ja mõni asi paistab kaugele välja. Kusjuures "sääst" ei tule tingimata samas proportsioonis. Kindlasti arvab keegi, et vähendatakse täiesti valest kohast ja pannakse täiesti valesse kohta. Täpselt nagu RESi puhul. Esialgne hinnang on, et plaanid miinus 20milj = saame hakkama. Sõltuvalt arvutuse algandmetest me päris 2%ni ei lange. Tänane lootus on, et plaanid miinus 50mil 2024 või 2025 aastal, ei realiseeru ja majandusel läheb paremini.
Oluline on aga, et neid asju mis "teevad pauku" järgmise nelja aasta jooksul, tuleb juurde nende asjade arvelt mis toetavad "paugutamist" või mis hakkaksid "paukuma" alles 5-7 aasta pärast.
Kui tuleb 3-4 kuud vastu pidada, siis milleks praegu lolli mängida? Milleks teha kärpedokument, millest juba esimesel lugemisel otse kargab silma, et koostajad ise seda tegelikult tõsiselt ei võta? Milleks kõik välja vihastada, kui mingit sisulist eesmärki peale Reformierakonna traditsiooniliste jutupunktide ei suudeta isegi mitte sõnastada? Milleks kasutada idiootliku "vähem on rohkem"-retoorikat, kui selle ainuke tulemus on peaministri ja tema erakonna tõsiseltvõetavuse kahjustamine?
tuna kirjutas:Milleks kasutada idiootliku "vähem on rohkem"-retoorikat, kui selle ainuke tulemus on peaministri ja tema erakonna tõsiseltvõetavuse kahjustamine?
Seda kasutad sina mingil põhjusel. Kui koroonakriisi saame ohjesse, siis on kõigil väljavaated paremad. Kui majandus läheb tõusule, tuleb kõigil ka valikuid juurde. Kui sama koalitsioon jätkab, siis tuleb vahendeid kaitsesse juurde, aga see tuleb realiseerida. Loeb see, mis tegelikult tehakse.
Eelarvet tehes on juba arvestatud majanduskasvuga. Seega augu vähenemiseks peab majandus kasvama kiiremini oodatust. Seda ei oska vist keegi ette ennustada. Aga mingid märgid on õhus, et lust ja lillepidu ei kesta igavesti. USAs juba räägitakse lõdva rahapoliitika lõpust ja intressitõusust. Euroopa on USAst natuke taga (aasta?) aga peab mingi hetk järgi tulema. Kui raha ei ole enam tasuta, siis näeme kuidas see majandus suudab normaaltingimustes kasvada. Ma pakun, et eriti mitte.
Täna on Eestis aga muu probleem - kulud on üleval ja tulud on all. Vähemalt osa majanduskasvu toodab defitsiitne kulutamine. Kuuldavasti laenuleib ja laastutuli pikalt ei kesta.
