Vilksi mälestused

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Kas teil on peale podvarotšvikovide ja eri värvi trussikute asemel vene kroonust ehk midagi muud ka meelde jäänud? Mina näiteks võtsin 1980. aasta jaanuari algul oma 68 kilosest kehakaalust ilma mingi dieediita 6 kilo maha. Põhjus oli nagu Hamletil: saadetakse Afganistaani - ei saadeta Afganistaani. Teadsin ette 2 nädalat(meie side rühmas olid paar asjalikku läti poissi) et 3 meeskonda läheb (6 ohitseri-prapporit +39 solbakut) 12 autot +3 staabi UAZ-i. Üks pilusilme prappor tõmbas uttu ja on siiani kuskil Tšukktsimaal, üks venelasest vanemleitnant jõi ennast kooma ja pääses.
Kutsuti mind kas 4. või 5. jaanuaril 1980.hommikul korrapidaja ohvitseri ruumi telefonile.
jätkub......
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Kriku »

Ootan huviga järge, aga eraldasin omaette teemaks, sest tundub, et kraedest palju juttu ei tule. Kui siiski tuleb, vabandan ette.
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Jätkamiseks on üle aasta mööda läinud aga Frantsuse nurgakesest innustatuna ja pensioni saamiseks vajaliku tööraamatu otsingute käigus leitud sõjaväepilet laseb ehk jätkata.

Päev oli ikka 05.01.1980, laupäev, sest reedel oleks ma selleks kellaajaks juba sõidus olnud.
Väeosa korrapidajaks oli peale kõrgkooli (vist mingi Läti 4 aastane põllumajanduskool) lõpetamist kroonu saadetud lätipoolakast leitnant, nime kahjuks ei mäleta.
Tema oli pool aastat teeninud, mina poolteist, olime ka ühel aastal,1957, sündinud, tavasuhtlemisel sinatasime aga erilised semud polnud.
Sellel oli ka väike põhjus, aga sellest vist edaspidi, nagu Frantsus oma mälestustes lubab.
Niisiis vaatab noor leitnant mulle kurva ilmega otsa ja küsib et kas sa ikka oled Vilks see ja see,
sündinud seal ja seal, kroonu võetud sealt ja sel ajal, elanud seal ja seal ja lõpetanud selle kooli.
Ma ei saanud sittagi aru, mõtlesin et kroonu on exsüliõpilase mõistusele halvasti mõjunud, purjus ei paistnud olevat.
Siis ta selgitas, et Riia sidevägede staabist, millele me otseselt allusime (otdelnõi bataljon radirelenõi svjazi) tuli järelpärimine sõjaväelase Vilksi kohta, kes on, kus on, kas elus on?
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Vaatasime siis lollide nägudega teineteisele otsa ja ei osand midagi arvata, et miks Riia staap seersant Vilksi kohta luuret teeb. Omateada selleks ajaks mul sotsialistliku varanduse röövimist suures ulatuses ega kodumaa reetmist veel polnud.
Läksime siis rahulikult laiali, tema lubas staapi helistada, et Vilks elus ja terve on olemas.
Tõeline põhju selgus minu jaoks alles demblisse minekul, kui mu armsa Hozvzvodi komandör, kelle ametlik asetäitja ja mitteametlik abimees ma olin, viimasel ärasaatmispeol tema suvilas veidi kaarte avas.
Põhjus oli see:
Esimene eestlasest sõjaohver
Esimese eestlasena langes juba 25. detsembril, sõjategevuse esimesel päeval ja veel enne seda, kui maailm ja ka Eesti inimesed said teada “piiratud Nõukogude väekontingendi sisseviimisest”, reamees Aarne Vinni. Kiviõlist pärit nooruk oli lõpetanud kohaliku keskkooli ning õppis auto- ja kraanajuhiks, kui ta 1978. aasta mais kutsuti teenima Nõukogude armeesse.

Aarne Vinni teenis Valgevene NSV-s, Vitebski lähedal dessantväeosas, mis paisati esimeste seas Afganistani. Kabulis Bagrami lennuväljal maandumist alustav sõjaväe transpordilennuk IL-86 (bensiinilaadungiga) kaotas halva ilmaga ja pimeduses orientiirid ning kell 19.33 põrkas vastu mägesid. Surma said kõik seitse lendurit ning 37 õhudessantväelast. Aarne Vinni maeti Ida-Virumaale Lüganuse kalmistule.

Ju siis peeti mind temaks või vastupidi, ühest linnast, ühel ajal kroonu läinud, sama nimi,sama kool jne. osobistid mures.
Viimati muutis Vilks, 08 Mai, 2021 10:53, muudetud 1 kord kokku.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Vist järgmine pühapäev, 6.01.1980, olevat kohustuslikus "Vremjas" mingi sõnum olnud, et NL abistab vennalikku Afganistaani rahvast.
Vilks&Co vaatasid samal ajal klubi tagaruumis vennaliku Poola teleprogrammi, seal Leedu tagasopis, Taurai sõjaväelinnakus, oli levi parem, kui meil põhja eestis soome TV oma.
Imelikus läks asi järgmisel nädalal, esmaspäeval vaatasid vanemohvitserid mind kui tulnukat, aga see läks üle. Siis hakkasid praporid ja leitnandid üksteis jõllitama.
Meile saabus selgus 11. või 12. jaanuaril, kui sidepoisid stabbiülemale tehtud kõnet natuke kuulma juhtusid. Ja siis tuligi see teadmatuse aeg: kas mind saadetakse sinna või ei saadeta?
Ah jaa, selleks ajaks ma juba teadsin, et Aarne Vinni on sõjaväes surma saanud. Ema töötas siis Püssi Puitplaatide Kombinaadi juures olevas pool.sõjaväestatud tuletõrjes dišpetserina. Meie oma väeosast eraisikutele helistada ei saanud, aga läbi igasuguste paroolide ja koodnumbritega sai sõjaväeasutustesse helistada.
Minu praporist majandusrühma ülemus hankis need peale temale edukalt lõppenud ja koos teostatud haltuurat, ja lubas iga kord kinnitada, et see eestisse tehtud kõne oli tema tehtud. Ega ma seda võimalust ei kuritarvitanud ka. Meil oli siis kodus ka juba lauatelefon, helistasin ema tööjuurde, oli õnneks tööl ja endast väljas. Talle oli juba helistatud ja kaastunnet avaldatud Vilksi surma puhul. Siis tuligi välja, et hukkunu oli kauge sugulane Aarne.
Ja edasi läks nagu ma esimeses postituses kirjutasin.
"Mina näiteks võtsin 1980. aasta jaanuari algul oma 68 kilosest kehakaalust ilma mingi dieediita 6 kilo maha. Põhjus oli nagu Hamletil: saadetakse Afganistaani - ei saadeta Afganistaani. Teadsin ette 2 nädalat(meie side rühmas olid paar asjalikku läti poissi) et 3 meeskonda läheb (6 ohitseri-prapporit +39 solbakut) 12 autot +3 staabi UAZ-i. Üks pilusilme prappor tõmbas uttu ja on siiani kuskil Tšukktsimaal, üks venelasest vanemleitnant jõi ennast kooma ja pääses."
Lahendus oli lõpuks positiivne: esimesei ja viimaseid kutsealuseid sinna ei saadetud, läksid vahepealsed poisid. Kuniks ma veel kaasteenijatega ühendust pidasin, polnud keegi surma saanud.
Ehk jätkub kuskilt algsemast ajast.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
krossipart
Liige
Postitusi: 38
Liitunud: 26 Apr, 2020 17:06
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas krossipart »

IL-76 oli siiski lennuk.

103ВДД 357пдп (1988-1990)
MK
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Vabandust. Kopeerisin artikli osa siit ja vihjet ei pannud.
https://epl.delfi.ee/artikkel/51030535/ ... arit-meest.
Delfi võiks muidugi valeandmete esitamise eest kohtu kaevata.
Kas nüüd selle numbri pärast kahtled lennuõnnetuses ja Aarne Vinni hukkumises.
Ja kõigile soovijatele muidugi palju õnne 9. mai, võidupüha puhul.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Natuke risti-rästi aga luban ennast parandada.
Dobele 2
Läti linn Jelgavast läänes.
Seal oli palju eestlasi. Õpetati juhte, sanitare, sidelasi jne. Balti Söjaväeringkonna jaoks.
Olin autopataljonis.
Sidebati poisse mäletan ka. Nende kasarmu oli meie oma kõrval ja hommikusöögi rivistusel oli vaja enne söökla poole liikuma hakata, kui nemad. Hiljaks jäänud pidid söökla ees 15 minutit rividrilli tegema, sest korraga kõik sööma ei mahtunud
Dobele 2, Väeosa:40789, Kursant, 5.mai 1978
Vanne antud 28. mai 1978
Eriala: "Instruktor po vozdeniju kolesnih mašin". Õppeprotsess 5,5 kuud
Tunnistus: "Instruktor po vozdenija kolesnih mašin" Nr. 124 Väeosa 30597 30.10.2078
Pool aastat Lätimaal Dobele 2. seerukoolis , õppesõidu instruktor (mitteroomikmasinatel). Sai peaaegu kõikide tolle aja masinatega sõita. BTR-idega ainult proovida. Aga URAL, ZIL 131, GAZ-66 ja väikeste UAZ-ikute sõiduomadused said nii polügonil kui maanteel päris põhjalikult selgeks. Autodroomi raja rekord oli ZIL 131-ga veel pool aastat hiljem minu nimel.
Start oli oli betoonist kapomiirist gaasimaskis 45 kraadise tõusuga+200 meetrit koos parempöörde ja 30 kraadidse tõusuga 30 meetrise mäe otsa, sealt 45 kraadine allasõit+100 meetri pärast purde ( 3 meetrit 1m laius) ületamine, edasi oli sooine koht, oja, ülesaaamiseks tuli arvestada eelmiste masinate jälgede ja oma kiirusega, siis oli tankitõrjekraavist ülesõit (6m pikk 1,5 lai).+ maapinnaga tasa betoonist 12 meetrine varjupaik, 45 kraadi alla ja üles ka seal pidi korraks seisma jääma, edasi järsk parempööre ja liikuvate takistustega slaalom, 7 väravat,( pärast nihutati vaheseid kitsamaks). Ja lõpuks tagurpidi kaponiiri sissesõit. Iga apsu eest kaotasid aega . Minu rekord oligi vist augustis. Raja pikkust täpselt ei mäleta, nats alla kilomeetri.
Seda kirjutas mulle üks seeru, kellele ma pulmadeks lasin kodust kolmveerand kasti Vana Tallinnat kuhugi Uuralitesse saata. Tore siberi poiss oli. Peale Vanaka eest raha saatimist minu emale ka postipaki täie puhastatud seedripähkleid. Õppeäeosas dedovšinat ei olnud, kuna kõik olid noored ja kamandajateks ainult seerud. Mahv oli alguses küll kõva, aga talutav. Muidugi sai jalad rakku, kuna ei osanud partjankasid algul õieti mähkida. Meid oli 4 eestlast ja 3 eesti venelast seal autobatis. Saime suht hästi omavahel läbi. Ühel Paldiski vene poisil olid nii jämedad sääremarjad, et käis alguses 3 nädalat sussides ja oli igahommikusest 2 km jooksust vabastatud. Õmmeldi tema kirsavoidele 15 cm siilud vahele ja 3 kuu pärast oli 25 kg maha võtnud ning kangil sai ka juba paar korda lõua üles. Aga ta oli hea autojuht, nagu minagi isa süles lapsepõlves alustanu, diiselmootorite puhul oli ta prohv. Lätlasi ja leedukaid oli umbes samapalju. Lätakatega olid suhted väga head. Leedukad olid algusel natuke ülbed aga kui selgus, et meie ja lätlased saame autodega paremini hakkama, siis rahunesid maha ja hakkasid isegi nõu küsima. Musti oli vähe ja nende sohvrioskused olid alla igasugust taset (üks tunnistas ise, et batka ostis load "za 4 barana", see peaks vist eesti keeles 4 lammast olema.

Väga hea väljaõpe oli, ei mingit deovšinat, polügonil istus seeru esimesel sõidul kõrval, pärast ütles, et nüüd trennid ise. Sai kõik tolleaegsed massinad ära proovitud: Zil 130, Zil 157. Zil 131, Uraal, Gaz 66, kõik UAZikud. Viimasd 1,5 kuud olime komandeeringus Riia linnas ja vedasime tsiviil Zil 130-nega põhku Riia juurviljabaasidesse. Hommikul sõitsime kolonnis põllule, kus kombainid vilja võtsid, siis olime omapäid koorma kohale toimetamisel. Riia linnas liiklemine oli nädala pärast probleemideta. Söök oli talongidega kohalikus juurviljabaasi sööklas, hinda täpselt ei mäleta, vist 1,20rublikut, kuna me lõunaks tihti söökkase ei jõudnud andis tsekke pärast natukest kassapidaja veenmist veiniks vahetada . Bensiini üle mingi arvestus oli aga kuna põhk oli kerge ja karburaatorit tõttu vähemrüüpavaks timmida, siis oli ülejääk müügikõlbulik. Aitasin teitel i oma poistel ka bensiini kokku hoida. Kliente oli. Ja kui sa olid päevas kolm reisi ära teinud, mille kellaaegu keegi ei fikseerinud, siis olid vaba autojuht ülejäänud ajaks. Sõjavemiilits ei teadnud pidada ja tavamiilitsa jaoks tõmbasid pilotka silmini ning ütlesid et "Komandir prikazaljet dokumentov ne pokazat, vojennaja taima."
Mind peeti 3 korda Riia kesklinna ääres kinni vähekinnitatud koorma ja 3. reas üle 90. km tunnis sõitmise pärast. Pilotka aitas ja soovitati strateegiliste vedude puhul ettevaatlikum olla.
Praegu ei julgeks isegi sõiduautoga Riia kesklinnas seigelda.

Ma just meenutasin, et palju meil autopatis soldateid võis olla, 3 rühma + seerud, ja mõned üksikud lambakasvatajad saadeti kõrvalasuvasse ehituspataljoni täiendkoolitusele.
Minuarust sai umbes 80 poissi seerupaelad ja õppesõidu instruktori tunnistuse.
Eksam oli ka + 500 km marš- brošok.
Ülejäänud jäid reameesteks-jereitoriteks
Kuskil 12 jäi väeossa seersantideks ja instruktoriteks
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas frantzus »

pensioni lisa sellest kribamisest ei tule, aga kribamise protsess on iseenesest mõnus sest kribad ju iseendale ; mitte mingit koolilõpukirjandit mida asjatundmatu kõrge komisjon hiljem hindama hakkab :D
krossipart
Liige
Postitusi: 38
Liitunud: 26 Apr, 2020 17:06
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas krossipart »

Ära lase ennast häirida ja ootan huviga jutujärge...

103ВДД 357пдп (1988-1990)
manjabes
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas manjabes »

Vilks kirjutas:Eksam oli ka + 500 km marš- brošok.


Kas seda üritust ei tahaks natuke detailsemalt meenutada? St et milline nägi välja autojuhtide eksamirännak? Kas eksamiks organiseeriti mingi vajalik vedu kuskile kaugemale või sõitsite lihtsalt niisama kuskile ja tagasi, vahepeal sõda mängides, või mingi kolmas variant?
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Lemet »

Meil väeosas toimus see 500 km marss Prikarpatskaja sõjaväeringkonna ulatuses lahingutehnikaga. Rem. masterskije, transporditjagatšid, raketi-, kütuse-, päisosade jmt. veokid. Enne 500 olid veel vist 100 km ja 300 km marsid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vilksi mälestused

Postitus Postitas Vilks »

Kurivaim küll.
Kirjutasin pika jutu 500 km sõidust, siis pidin pooleks tunniks ära minema, jätsin sisestamata et asi poolik ja naastes asi lännu. Ise loll.
Keski küsis: sõit 30.10, ZIL-130. 45-50 autot. Algus Dobele 2 Adaži poligonile seal kuskil anti lõunaks nimetatud õhtulobi. Ise ei osalend, remontsisime teele jäänud autoromusid ja tagasisõidu marsruuti ka täpselt ei tea, vedasime otseteed mööda tagasi kahte remondikõlbmatuks osutunud Zil-130. Õnneks olid meil jaopealiku ja minu pandud 4 jäikka kolmnurkka kastis kaasas. Arvasime eelmine õhta kohe, et kui jamaks läheb, siis meie oma autodele pimedas taha trossiotsa kedagi ei võta.
Kui õhtal aega on kriban uuesti, peris huvitavad asjad tulivad meelde
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Frantzuse nurgake

Postitus Postitas Vilks »

Kuna need teemad ongi juba risti-rästi, siis tuli Vilksile meele kõige mõnusam ametlilk bensiini laenamine isiklikuks tarbimiseks. Nimelt oli meie väeosa territooriumile sisse kirjutatud veel mõned väeosad, meedikud olid päriselt olemas, ja üks väeosa ärkas korraks ellu kui tudengid kaheks kuuks sõjaväelaagrisse ja muud partisanid sinna samasse otsa kordamisõppustele kutsuti.
Aga nende NZ masinapark oli meie hallata ja valve all.
Ja sinna ja meile ka, saabus 1979 aasta mais lausa lausa 7 tutikat uut autot, 3 ZIL-131. 2 Uraali ja 2 GAZ-66. Läbisõit kõigil alla 200 (+/-150)KM.
Tõmmati Vilks zampotehhi kabinetti letti, et sul uute nekrutitega õppesõit ja eksam tegemata ja noortel üldse vähene sõidupraktika, mis kuradi sõiduinstruktor sa oled, kui tõmbad igal hommikul oma hozvzodi päälikuga uttu ja laekud alles peale öörahu. Mina siis vaidlen tagasihoidlikult vastu, et majandusrühma poisid sõidavad nagu kulda ja teisi te õpetada pole lubanud, sest õppesõidu ZIL-131 jaoks jäi teil bensiin tellimata. Järgnes teade, et mai lõpust juulini laekub ligi kümme uut autot, mis tuleb sisse sõita vähemalt 400 kilomeetrini, väiksed vead kõrvaldada ja kõikide uute autojuhtidega õppesõit läbi viia, siis konserveerida ja angaaridesse pukkidele paigutada.
Küsimusele bensiini kohta: ZIL-idel mõlemad paagid täis, teistel ka, vastavalt läbisõidule.
Vilks teadis, et üleelmine õhtu oli raudteejaamast 2 uut ZILli naabrite parklasse toimetatud
aga, et need nüüd minu kantseldada on oli üllatus.
Vilks mõtles pisut, läks küsis staabist autovõtmed, 2 päeva sõidulehed (laupäevaks,puhapäevaks), autoparki bensiinilimiidi: kõik paagid täis. Rreede lõuna ju, ma pean autod enne üle ka kontrollima ja esmaspäeval pean ju nagunii oma autoga sõitu minema
Bensiiniärini jõuan ka varsti...
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Frantzuse nurgake

Postitus Postitas Vilks »

Siis läks Vilks remondirühma alampääliku juurde jutuga, et sul pidi üks asjalik poiss olema, keda tahad PARMi-(Parkovoje Avtoremontnoje Masterskaja, umbes nagu liikuv remonditöökoda) auto juhiks panna, aga õppesõit tegemata, homme võimalus, anna mulle õhtuks 2 asjalikumat poissi veel, mul vaja see eile tulnud 131 üle vaadata, kui hiljaks jääme ära muretse, söövad kokkade lauas.
Ja mul on valgustatud kanalit ka vaja, mine tea mis kuradil kõhu alt puudu on.
Pargi korrapidaja ütles, et mõlemad sõjariistad laekusid omil ratastel, üks olevat küll turtsunud ja parkis end poolpõigiti. Võtsime siis kambaga selle kobedama ette, läks käima küll, võtsin paagid triiki täis ja poisil käskisin julguse kokku võtta ja kanali peale sõita, sai hakkama. Tuhnisime siis natuke auto alt, pealt ja mootori küljest. Enam -Vähem OK. Üllatuseks oli esimene parempoolne
ratas tagurpidi rehvimustriga. Tagavararatas oli õnneks õigetpidine ja poisid said peale väikest õpetust, kuidas rehvirõhu pumpamissüsteem kinni keerata, asjaga hakkama. Ajasin eluka pargist välja kasarmu juurde oma privaatplatsile ja teatasin õpilasele, et homme läheb sõiduks. Jõudsime enne öörahu veel kõhud ka täis süüa, poisid polnud vist tükk aega nii pingevabalt õhtustanud.

Jatkub vist Vilksi teemas, kui ma 500 km rännaku ära klaarin, aga seal on alles oktoober 1978
Ja siin juba juuni algus 1979, ja teema algas 1980. aasta jaanuariga. Tundub, et ajas rändamine on võimalik.
Ja bensiinini ikka veelei jõudnud...
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist