Riigikaitse eelarve

[Viiskümmend]

Eilses Äripäevas arvas endine kaitseametnik V.Päi, kuhu seda raha ikkagi investeerida järgmiselt: Piinlik oli kuulata seda hädakisa, mis läks lahti, kui korraks oli õhus võimalus, et kaitse-eelarvet tuleb kärpida. Teadus-arenduse suhtes jookseme ELi keskmise lati alt läbi, samas väikeriigi ainus tõeline eelis ja julgeolek on targad inimesed, tugev majandus ning vajalikud tooted ja teenused, atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina. Tugeva teadus-arendustegevuseta oleks ka 20% kaitse-eelarve mõttetu, sest peale pori, sääskede ja lollide poleks siin suurt midagi kaitsta.

[Taaniel Tina]

Üks Vootele Päi töötab suhtekorraldusfirmas Corpore. Huvitav kas sama isik.
Sellistes asutustes töötavad isikud tavaliselt omaks lõbuks taolisi artikleid ei kirjuta, vaid teevad tellimustöid.
Huvitav oleks teada selle artikli tellijat.

[Runkel]

Ma arvan, et Euroopa Investeerimispank (EIP), Põhjamaade Investeerimispank (NIP) ning Eesti riigi võlakirju ostnud võlausaldajad on väga huvitatud, et Eesti oma kohustused täidab. Kuidas, on iseasi. Kui jätkatakse madala võlakoormuse ja jätkusuutliku tulude - kulude struktuuriga, jätkub meile huvilisi, kes laenu soovib pakkuda, võib-olla endiselt ka EIP ja NIP. Kui võtame liiga suuri riske, siis rahaturu tegijate huvi kahaneb ja muutub, tulevad riskialtimad rahastajad ja kui saab nii üle võlli pandud, siis tuleb IMF/ECB/EU ehk troika ja hakkab elu ise korraldama ja riiki rahaturgudele uuesti vastuvõetavamaks tegema. Nii nagu toimetati Kreekas ja nt ka Lätis. Sel hetkel riik väga iseseisev pole.
Ka siin kehtib reegel - suuremal on suuremad õigused/võimalused. Maastrichti kriteerium 60% SKTst võlapiiriks on kokkulepe. See talutav piir võib olla ka mujal see võib olla eri riikidel erinev. USA saab 100%ga hakkama ja Jaapan saab 200% hakkama ilma, et rahvusvaluuta usaldust kaotaks. Aeg näitab.
Keskpank suurendab võlaostuprogrammiga raha pakkumist, mille eesmärgiks on majanduse elavdamine, sellega kaasneb inflatsiooniootus. Annab pongestada, et soovitud 2% inflatsiooni tekitada. Vara ja väärtpaberid aga lähevad kui pärmi peal. Kui inflatsioon saab laiapõhjalisest tuge, hakatakse raha turult kokkupoole korjama, keskpankade ostuprogrammid lõpetakse ja võlakirjad ja muud kohustused kas müüakse või hoitakse väärtpaberi lõpptähtajani. Suurte kohustustega riigid, aga ka ettevõtted, eraisikud samuti hakkavad laenuraha peale tugevamalt konkureerima. Intressitase tõuseb.
Kui rahasüsteem on nii kõvasti muutunud, siis miks riik maksudega üldse enam jahmerdab? Pakume kultuurile ja kaitsele ja kõigile aga soovituid eelarveid, teiselt poolt vaatame võõrast muret, kuidas laenusumma, mida kunagi tagasi ei maksta, aga kerkib.

[kana tagumik]

Poliitiliselt jõuti sellise ostuseni ,et 7 prossa peab iga ministeerium kärpima, miks või kuidas või mis on tagajärjed, ei huvita.

Peaproks Parmas ütleb, et praktikas ainus võimalik on kärpida personali, mis tähendab, et kohtuasjades võib juba enne protsessi riigi poolt valge lipu üles tõsta.

Palgakärbet teha ei saa, sest see seotud riigiteenistujate seadusega ja see jälle omakorda läheb otsapidi riigikogu palkadeni. Et kärpida saaks siis, kui muudetakse seadust ja sh kärbitakse ka RK palkasid

Kust saaks kärpida, on Parmase sõnul ebamõistlikud kõrged üürihinnad, mida nad peavad maksma, aga selleni nende käed absoluutselt ei ulatu.

Parmas ütleb otse välja, et selle kärpimisega on väga suur võimalus, et asjad hakkavadki lihtsalt perse minema. Nii ütleski.

See on siis kontekstiks.

[kangelaspioneer]

Inflatsioon inflatsiooniks. Tänane seis on selline, et pool Euroopat pole võimeline teenindama isegi oma võlgade intressi, kui intressimäärad kriipsukenegi üle nulli tõusevad. Tulevikus suudavad nad seda veel vähem, sest tootlikuse kasv on igal pool Euroopas väga tagasihoidlik, eriti kasin aga just selles suure võlakoormaga osas. Seega on rahatrükk ja negatiivsed intressid meede eurotsooni koos hoidmiseks, traditsioonilise rahanduse juurde tagasi pöördumine tähendaks ühisraha projekti lõppu.
Laias laastus on siin kaks võimalikku lahendust- kirjutada võlad maha ja võib-olla maksta mingi osa ühiselt tagasi (mis tähendab sisuliselt föderaliseerimist) või lugeda projekt lõppenuks. Kumbki lahendus ei ole täna söödav, seega lükatakse kaalukausi langetamine võimalikult kaugesse tulevikku. Kummalgi juhul ei ole “korras rahandus” mingiks eeliseks.

[kana tagumik]

Jällegi kontekstiks:erinevatel hinnagul ületab trükiraha ehk võlgade maht reaalmajanduse tootlikkust kuskil 10- 15 korda hetkel ja see vahe kasvab eriiti koroonapandeemia tõttu iseäranis rängalt.

[Kapten Trumm]

Ja juutide saatust külll ei tahaks. Need istuvad praegugi punkris ja loevad nende pihta lastavaid rakette. Ja muidugi ka pidevaid ohvreid nii sõjaväelaste kui tsiviilide hulgas. Asi nüüd mida kadetseda..

Minuarust tasuks vältida varianti, et istuda tuleb mingis kiiruga kaevatud rotiurus (sest varjendeid ju pole) ja väriseda oma naha pärast, sest viimased tõrjeraketid lõppesid kolme päeva eest.

Sinna stsenaariumisse me tõenäoliselt satuksime, kui asi vähegi ventilaatorisse keerab.

[Dr.Sci]

Poliitiliselt jõuti sellise ostuseni ,et 7 prossa peab iga ministeerium kärpima, miks või kuidas või mis on tagajärjed, ei huvita.

Peaproks Parmas ütleb, et praktikas ainus võimalik on kärpida personali, mis tähendab, et kohtuasjades võib juba enne protsessi riigi poolt valge lipu üles tõsta.

Palgakärbet teha ei saa, sest see seotud riigiteenistujate seadusega ja see jälle omakorda läheb otsapidi riigikogu palkadeni. Et kärpida saaks siis, kui muudetakse seadust ja sh kärbitakse ka RK palkasid

Kust saaks kärpida, on Parmase sõnul ebamõistlikud kõrged üürihinnad, mida nad peavad maksma, aga selleni nende käed absoluutselt ei ulatu.

Parmas ütleb otse välja, et selle kärpimisega on väga suur võimalus, et asjad hakkavadki lihtsalt perse minema. Nii ütleski.

See on siis kontekstiks.

Selle jaoks on ju lihtne lahendus. Kõik asutused, mis alluvad vastavatele ministeeriumitele, detsembrikuust 1-ks kuuks palgata sundpuhkusele. Hoonete küte keerata miinimumi peale. Kinnisvara tuleb aga maha võtta ja siis ostjalt pikaajalise rendilepinguga rendile võtta. (Võin veel ideid genereerida...) - heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.

[nimetu]

heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.

Teoreetiliselt oleks see logistikasõidukite ja pioneeritehnikaga täitsa võimalik.

[Lemet]

Ja juutide saatust külll ei tahaks. Need istuvad praegugi punkris ja loevad nende pihta lastavaid rakette.

Pole see asi seal nii traagiline midagi. Kommentaar kohapealt:..

...Вчера имел удовольствие наблюдать перехват хамасовской ракеты над своим домом.
Такие дела...

https://smoliarm.livejournal.com/486732 ... s#comments

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tulles siis juutide juurest tagasi temasse - mulle jõudis lõpuks kohale, mida too lollakas sloogan "vähem on rohkem" mulle kogu aeg on meenutanud..

Kõigi maade prolede juht vladiimiruljaanov kirjutas ju bolševismi klassikaks saanud (löök)artikli LUTŠE MENŠE DA LUTŠE

[tuna]

Selle jaoks on ju lihtne lahendus. Kõik asutused, mis alluvad vastavatele ministeeriumitele, detsembrikuust 1-ks kuuks palgata sundpuhkusele. Hoonete küte keerata miinimumi peale. Kinnisvara tuleb aga maha võtta ja siis ostjalt pikaajalise rendilepinguga rendile võtta. (Võin veel ideid genereerida...) - heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.

Üks pisikesekene viga muidugi on... See ei lähe mitte lihtsalt kallimaks, vaid ropult kallimaks. Eluline näide: suursaarte vaheline laevaühendus. Vastik, vastik, paberi peal paistab ju lahendus nii ilus.

[Dr.Sci]

Selle jaoks on ju lihtne lahendus. Kõik asutused, mis alluvad vastavatele ministeeriumitele, detsembrikuust 1-ks kuuks palgata sundpuhkusele. Hoonete küte keerata miinimumi peale. Kinnisvara tuleb aga maha võtta ja siis ostjalt pikaajalise rendilepinguga rendile võtta. (Võin veel ideid genereerida...) - heameelega erastaks näiteks ka lahingutehnika ja siis võtaks liisingusse aga selleks oleks vaja mitmeid seaduseid muuta.

Üks pisikesekene viga muidugi on... See ei lähe mitte lihtsalt kallimaks, vaid ropult kallimaks. Eluline näide: suursaarte vaheline laevaühendus. Vastik, vastik, paberi peal paistab ju lahendus nii ilus.

Muidugi läheb kallimaks... järgmise valitsuse jaoks, aga homne on ju soe, pehme ja odav...

[Runkel]

Laias laastus on siin kaks võimalikku lahendust- kirjutada võlad maha ja võib-olla maksta mingi osa ühiselt tagasi (mis tähendab sisuliselt föderaliseerimist) või lugeda projekt lõppenuks. Kumbki lahendus ei ole täna söödav, seega lükatakse kaalukausi langetamine võimalikult kaugesse tulevikku. Kummalgi juhul ei ole “korras rahandus” mingiks eeliseks.

Võlgade mahakirjutamine ei tee riigi tulude ja kulude tasakaalu paremaks (intressikulude võrra teeb, kui edasi kõvasti üldistada). Kui lepitakse kokku kohustuste "nullimine", milles võlgnik on rõõmus, et ei pea laenu tagasi maksma ja võlausaldaja on "rõõmus", et ei pea raha tagasi küsima, siis maksevõimetust põhjustanud võla põhjusele - mis tekkis ja kogunes sellest, et kulud ületasid tulusid pika aja vältel - tuleb ikkagi lahendus leida, et mitte uude makseraskusesse jõuda.

[Kriku]

Teadusfilosoofia olulisem mõtleja Tohmas Kuhn kirjutas 1962. aastal oma märgilise teose „Teadusrevolutsioonide struktuur“. Raamatu võib kokku võtta paari sõnaga - teadus areneb läbi paradigmade vahetuse. [...] Kuid endiselt kestab eelmine paradigma edasi. Räägitakse talupojatarkusest, võrreldakse ülikeeruliseks muutunud finantsinstrumentide maailma lihtsakoelise pere eelarvega jms. Need metafoorid on halvad võrdlused ja viivad mõtlemise valesse suunda.

Kõnealuse harrastusajaloolase ühevõrra nii provokatiivsest kui spekulatiivsest esseest pärit paradigma mõiste on samuti vaid metafoor.

Viimane Euroopa keskpanga erakorraline varaostuprogramm on 1,85 triljonit. Kas kellelgi on veel mingit usku, et keegi hakkab neid uusi ja vanu triljoneid tagasi maksma?

Oletatavasti on välisvõla default Eestile probleemsem kui näiteks Itaaliale.