tuuba kirjutas:kulusid saaks kokku hoida näiteks sõjaväelaste paraadmundrite pealt, igapäevaselt las jooksevad paljajalu--karastab ja on muidu kasulik, kasutagu tasuta bussiliiklust õppustele sõiduks--milleks need kütust rüüpavad ja kallid massinad? jnejne..
mis ma öelda tahan, on see, et igal sõjaväel ,aegade algusest peale, on olnud omad muusikud ( orkester). ja omad vaimulikud . JA OMAD VÄGILASED (SPORTLASED).
ehk siis---muusika, vaimulik sõna ja terve keha kuuluvad ühe sõjaväe juurde täpselt samamoodi kui relvad ja sõdurid, mundrid ja komandörid.
kahjuks kahitakse neid pauku mittetegevaid osiseid südamerahuga, mõtlemata sellele (loodetavasti eksin), et sõdimiseks on lisaks relvale vaja ka vaimujõudu.
Muusikud marssisid koos odameestega lahinguväljale ja kui eesliin murdus siis veritsesid ka koos teistega. Minu ajateenistuse ajal nägid meie pataljonis kaitseväe orkestrit ainult need ajateenijad kes vabariigi aastapäeva paraadil osalesid. Lootus neid sõja ajal kaevikus kohata on veelgi väiksem.
Vägilased võitlesid eesliinil, ehk nende tänapäevaseks vasteks on pigem eriüksuslased või lihtsalt eriti kõvad mehed kes üksi vastase kuulipilduja positsiooni vallutavad vms. See meie "spordirühm" oli pigem midagi õukonna lõbustajate või gladiaatorite sarnast.
Mis puutub vaimulikesse siis vana aja inimeste religioosne maailmapilt on ikka tänapäeva inimese jaoks suht arusaamatu värk. Kõige lähemaks tänapäevaseks vasteks oleks ilmselt Lähis-Idas käiv islamistlik usuhullus. Meie siin aga oleme juhtumisi üks kõige ilmalikumaid riike maailmas.
Üleüldse sinu nimekiri oli poolik! Aegade algusest on HOBUSED olnud sõjavägede lahutamatuks osaks. Aga mis meil? Miks pole austusväärset ratsaväe traditsiooni taastatud?!?