“Sa jäme jumal!”. Polu juhtunud kunagi seda nimekirja nägema. Teenindaja->kokk—>vanemkokk->peakokk Vabakonna nõunik ja mida kõike muid. Praegune President elab vist oma kodus takkaotsa? Seal võik kärpekäärid laksuda küll.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Tõsiasi aga on, et kaitsevägi peab tegevuskuludelt üle kümne miljoni euro kärpima ja orkester koos kaplaniteenistusega on sellest väiksem osa, moodustades umbes kümnendiku. "Ma paneksin siis kaalukausile, et ostame vähem laskemoona, paneme kinni mõne jalaväepataljoni, kärbime kõikide inimeste palkasid mingi protsendi ulatuses. Minu arvates riigi sõjalise võime hoidmiseks või arendamiseks see kindlasti on veel halvem," selgitas Herem ERR-ile.
Tema plaani kohaselt väheneb kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arv 200 võrra. Tõsiseid kärpekohti on aga veel. "Me räägime õppuste läbiviimisest, mis on ka üsna kulukas. Ülalpidamisest näiteks lähetuste või mõnede muude tegevuste näol, kus meil tuleb täpselt samamoodi koomale võtta. Me võime rääkida ka ajateenijate arvust täna," lisas ta. Kui Heremi sõnul peaks 2026. aastaks ajateenistusse kutsutama 4000 kutsealust ja praegu on neid 3500, siis pigem jääbki see arv 3500 peale.
Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas, et valitsus pani ette, et tegevuskuludest tuleb viis protsenti kokku hoida. Millised kärped teha, on kaitseväe juhi otsus.
Kokkuvõttes jääb sootsiumi reaktsioonist orkestri koondamisele mulje kui jõnglasest, kellele mitte kõige paremal järjel vanemad keelduvad kallist LEGOt ostmast ning kes seepeale kassasabas võtab end pikali visata ning maas püherdades iga hinna eest oma nõuda...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mure orkestri pärast on mõistetav, aga selline jutt on küll ila:
Kokkuhoid ei tohi alata sellest, mille kaitsmise nimel oma võitlusvõimet ja lahinguvalmidust kasvatatakse, kuna see on Eesti kultuur. [...] Paljude inimeste töö purustamine ühe eelarvekärpega pole kohane institutsioonile, kes meid kaitsma peaks.
Kaitseväel on veel üks traditsioon, mida ma mitte mingil juhul muuta ei taha. Nimelt peame me suutma püssi lasta. Kui me püssilaskmise ära jätame ja jätame alles kõik pehmema väärtusega tegevused, siis ei ole see enam kaitsevägi.
kas ikka igat lolli käsku peab täitma? ok. tasuta nõuanne. müüge maha need tornideta CV 90ned , ette kirjutatud kärped täidetud kohe mitme aasta jaoks ette. ja et veelgi kärpida, laske lahti need geeniused, kes nende CVde ostmisega seotud olid/on.
Objektiivses mõttes on justkui kõik selge - sõjaline võimekus säilib pehmete väärtusteta. Kõik muu on garneering, ei vaidle vastu. Eelistan okupatsioonile koondamist.
Jätame hetkel kõrvale selle, mida võivad tunda need töökoha kaotamise ootuses elavad 200 inimest. 4. juuniks tehakse ettepanekud, aga kuna jõutakse lõpplahenduseni?
Jääb ikkagi küsimus, mida need pehmed väärtused riigikaitse mõttes tähendavad ja kas neid saab otseselt rahas või sõjalise võimekuse skaalal mõõta?`
Vabadussõjas ei supeldud ühelgi hetkel rahas. Ja ometigi ilmus 26. märtsil ajakirja "Sõdur" esimene number, samal ajal arutati Vabadussõja muuseumi asutamist jne.
- Paneme kinni Kaitseministeeriumi alla kuuluvad muuseumid. - Lõpetame igasuguse perioodika väljaandmise. - Jätame alles vaid paar teabeohvitseri. - Ametnikke on liiga palju - aga kes siis käskis KV asjajamist nii bürokraatlikuks ajada, kus iga liigutuse pealt peab kantseliiti tootma?
Jällegi on kvooti täidetud, eelarve on kenasti tasakaalus. Oleme kõik kenasti samas mõttemullis nagu REF. Eilse päeva mõistes (sest eelarvetasakaal kedagi teist tänasel päeval ei huvita) oleme lahedad ja saame Brüsseli ees kulpi lüüa
Protsendi saab lõpuks kätte, aga mis hinnaga? Mida peab koondamisele minev inimene arvama tema töö väärtustamisest? Kui siin nii kergekäeliselt arvatakse, et kõike seda - orkester, kaplanid, muuseumid, ajakirjad, ametnikud - ei ole vaja, siis milleks nad üldse on? Mõttetu töö? Ja mis saab peale koondamist? Noogutame kõik koos, et "Ja, ich verstehe...", suurema eesmärgi nimel...
Aga kõigi nende n-ö pehmete, tegelikult toetavate teenuste kaudne mõju? Propaganda mõju? KV tegevuse selgitamine ja kuvand ühiskonnale, ajaloolise pärandi väärtustamine ja mõtestamine? Elukutse populariseerimine? "Hei, tule meile tööle, aga ära ennast liiga mugavalt sisse säti!"
Minu kriitika on suunatud valitsuse vastu. KVJ on pandud nagu ameeriklased ütlevad kivi ja kõva koha vahele, meite keeles - tanki.
See, et me Venemaa viimaste kuude tegutsemise valguses üldse arutame kaitseeelarve kärpeid, näitab valitsuses istuvate erakondade vaimset pankrotti. Peaasi, et saaks enne valimisi enda lemmikprojekte säilitada! Äärmiselt lühinägelik ja täielikult riigimeheliku käitumise vastand.
See, et siin akf-d nii kergekäeliselt kõik ilmselgelt sõjalist võimekust otseselt mitte tagavad funktsioonid erru laseks ei ole samuti hea märk.
Mis on lahendus? Käsk on vanem kui meie, aga need, kes pole tegevväelased, võiksid küll tuttavatele võimuliidu poliitikutele ajudele käia.
Kriku kirjutas:Teavitustöö või propaganda ei ole "pehmed väärtused". Ilma selleta ei püsi ükski organisatsioon koos.
Aga täpselt propagandaga kõik need siin "pehmete väärtuste" alla liigitatud asutused - orkester, muuseumid ja perioodika - ju tegelevadki!
Erineval määral ning viisil. Võib väita, et kirjasõna edastab sõnumit sagedamini ja paremini kui orkestrimuusika või muuseumiväljapanek, väeosa ülema sõnavõtt võiks asendada kaplani oma jms. Pole minu eriala ja ma sel teemal targutama ei hakka - aga päris ilma propagandata ilmselgelt ei saa.
Mõtlesin algul, et orkestri teemal rohkem ei kirjuta, kuid eile õhtul lõi pildi klaariks - Õhtuse AK ~viiendast minutist: KV orkester annab 30% puhkpillimängijate töökohtadest Eestis! Milleks meil ülsde siis Estonia ja Vanemuise orkestrid? Ja EESTI SÜMFOONIAORKESTRITE LIIDU liikmesorkestrite puhkpillide osa? Keerutataks teadlikult vahtu ja vassitakse informatsiooniga.
Mul oleks hea meel, kui orkester jääks, kuid pidada Kaitseväge muusike ja spordi ainukeseks alustalaks, on liiast. Varsti tahetakse vist, et kaitseväelased hakkaks ka kirikuid ehitama?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kogu asja vastukaja on magus. Peale kisa ja kära on kuulda ka veidi loogilisemat juttu. Näiteks PM juhtkiri, mis ei kiida orkestri kaotamist küll heaks, kuid annab mõista, et KVJ on süüdimatult pandud tanki. https://arvamus.postimees.ee/7250453/ee ... -karpekava
Üsna paljud ütlevad, et mida see kaitsevägi viriseb. Niigi saavad palju raha. Mida te neile ütlete?
Olles viimastel kuudel riigiametnikega laiemalt suhelnud, tuleb tunnistada, et nii ei arva üksikud inimesed. On väga palju inimesi, kes olukorra tõsidust ei taju.Toon taas riigikaitse PISA testi näite. Meie üritame riigikaitse PISA testis võrreldes Singapuri või Soomega alles lugema õppida, mitte ei mõtesta lahti keerukaid tekste. Kahjuks seis on selline, et meie julgeolekuolukorras, meie vastase puhul on see pariteetsus niivõrd paigast ära. Ja kui ma jõuan ressurssidest teise dimensioonini ehk ohupildi ja julgeoleku olukorrani, siis Lõuna-Korea, Singapuri, Taiwani ja Soome julgeolekupilt on meiega väga sarnane. Tõin meelega näiteks just need riigid. Nad on väikesed, nende vastane on ülekaalukas, agressiivne ning sõjaline oht on nende jaoks eksistentsiaalne riigiks olemisega seotud oht.
Riskitase, mida inimesed iga päev ei taju?
Ei taju jah. Toon näite. Meil on pandeemia, üle Euroopa räägitakse palju vaktsiinidest. Ja siis on vaktsiin AstraZeneca, mille kohta on teadlased välja uurinud, et surmav tüsistuste oht on umbes üks miljonile. Sarnast skaalat on julgeolekuvaldkonnas küll väga raske konstrueerida, aga kui ma üritan, siis 2008. aastast, kui Gruusias toimus sõda, on Venemaa läbi viinud 13 sarnast suurõppust, millest lääne pool on toimunud kaheksa. Ja kolm nendest on eskaleerunud sõjaliseks konfliktiks: 2008 Gruusias, 2014 Donbassis ja siis ka Süürias. Kolm kaheksast on 40%.
Saan ma õigesti aru, et kinnisvara müük on tegelikult hoopis kaitsevaldkonna lisakärbe?
Jah, ma arvan, et seda võib tõesti niipidi tõlgendada.
Kui palju kaitsevaldkonda siis tegelikult kärbitakse, mida praegu pole poliitikud julgenud välja öelda?
Kümneaastane arengukava ehk siis meie arendatav vägi tuleb teha väiksemaks mitmesaja miljoni euro võrra. Oleme kokku leppinud, et esitan kaitseministrile juuni alguses valikud kõikide kärpekohtade kohta. Kaitseminister on andnud ka selged suunised, et kärpimist tuleb alustada valdkondadest, kus mõju sõjalisele kaitsele on väikseim. Samas ei tasu luua ka illusioone, et me suudame sama sõjalist kaitset teha vähema raha või inimestega. Kui on mõni audiitor, kes oskab ette näidata kohad, kus toimub raiskamine, siis kutsuks ta homme hommikust kaitseministeeriumisse tööle, et saaks lõukoertena raiskamisele kallale minna.
Kaitseväe juhataja tegi poliitiliselt kavala käigu, teatades kaitseväe orkestri koondamisest. See on ju otsene viide poliitikutele: teie andsite käsu kärpida ja meil ei jää muud üle kui kaotada üks riigi sümbol. Kas on lootust, et see suurepärane orkester siiski jätkab tegevust?
Seda võin ma kohe kindlasti kinnitada, et kaitseväe juhataja mingite poliitiliste käikudega ei tegele. Otsustamise skaala sõltub ainult ühest näitajast: mis toodab rohkem sõjalist võimet? Midagi ei ole teha: kui võrdleme orkestrit ja näiteks logistikapataljoni, siis lahinguväljal on logistikapataljoni järele suurem vajadus.
Ja teine teade kaplanite koondamisest. Kas kaplanite asemel luuakse lõpuks ometi kaitseväkke tänapäevane psühholoogiline abi?
Kaitsevägi on viimastel aastatel oluliselt tõhustanud psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuste kättesaadavust ja see on olnud kaitseväe juhataja prioriteet. Meie uuringud näitavad, et kaplanite poole on pöördunud u 2% missioonil käinutest, psühholoogide poole üle 4% ja sotsiaaltöötajate poole üle 5% teenistujatest. Kaplaniteenistus jätkub aga reservis. Kaitseväelaste vaimne ja füüsiline tervis on kaitsevalmiduse võtmenäitaja ja kõike, mis parandab võtmenäitajaid, katsume teha senisest rohkem.
Juba hakkavad siluma ja minister hakkab erakonnale valimiseelseid plusspunkte teenima. Ei imestaks kui lõpptulemusena kujuneb siit välja olukord kus minister näitab sõrmega Heremi poole, et vaadake vaadake, tema tahab orkestri kaotada aga vaata Mina tegin selle ministeeriumi alla ikka.
Samas eilses ringvaates mainis minister kahte huvitavat seika: 1) seda et PPA orkester läheb likvideerimisele aga see tuleb alles kolmapäeval arutusele elik nad ise tea seda veel , et nad koondatakse. Kõlab nagu kommunikatsiooniämber. 2) Et Kv orkestri asemele jäävad palgale paari inimest kes hakkavad teenust sisse ostma vajadusel. ( Ehk siis KV orkester teeb OÜ ja hakkab kallima hinna eest oma teenust KV müüma ) Seda laadi olukordasi ju KV varemi juhtunud.
akf Herem kõnnib päeva lõpuks ikka väga õhukesel jääl ja tegeleb täna pigem poliitpropaganda kui lahenduste otsimisega. Hakka või uskuma EKRE soigumist süvariigist. Poliitikutelt on sisuliselt kaaperdatud nende valijatelt saadud mandaat ning ametnikkond on sisuliselt pantvangistanud poliitilise eliidi.
Keset koroona-kriisi on ettevõtted pidanud oma eelarveid kärpima 20-30-40% ja ka püsivad elus. 5% tegevuskulude kärbe on erafirmades igati tavapärane praktika ning mõne aastaste intervallidega vaadatakse üle tekkinud rasv ja üleliigsed kulud. Aga näe üks organisatsioon on nii ideaalseks lihvitud, et kokkuhoiukohad puuduvad? Kui üks tippjuht ei suuda leida enda valitsemisalas lahendada 5% optimiseerimisülesannet ilma ühiskonda keemistemperatuurini viimiseta, on tegu lihtsalt .... Huvitaval kombel nii mõnigi riigiastus, kelle eelarved veelgi pingelisemad leiavad küll kokkuhoiukohti küll ITs, logistikas, PR-kuludes jne jne ilma suuremate traumadeta.
Igaks juhuks tuletaksin meelde, et KV tänase eelarve nurgakiviks on tugev rahva kaitsetahe ja toetus KV tegevusele. Sedalaadi tõmblemistega on väga lihtne tõmmata vesi peale kogu saavutatule. Lahkviha kultuuri- ja usutegelaste poolt on tänaseks tõsiasi. Praegu jääb vägisi mulje, et KV tõstab end ülejäänud ühiskonnast väljapoole ning pikas plaanis jääb kaotajaks.
gooligan aga lihtsalt trollib, omamata ettekujutust, millest jutt käib Herem ei ole mingit keemistäppi tekitanud lihtsalt, seda on tekitanud peamiselt tänane poliit-opositsioon, kes ässitab tagant ajakirjanikke. KVJ valik on ratsionaalne ja kuigi ma olen tuntud kritiseerija, ütlen ka mina, et valikud on õiged ja põhjendused veenvad.
gooligan pole ilmselt olnud olukorras, kus sulle laost antakse mingid haisvad rootsi humanitaarabi roobad ning kahepäevasele õppusele salvetäis paduneid ning autosid laenati üle Eesti. Mina oma tagasihoidlikku 15a teenistusega siiski veel mäletan, iga kell eelistan "asja" tilulilu asemel.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Mai, 2021 9:32, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.