Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, kohus)

[mart2]

Üldjuhul MOU (Memorandum of Understanding) sätestab alati kohalviibiva sõjaväelise üksuse õigused ja kohustused, s.h. ka SP volitused. Sellega lahendatakse juriidiline probleem.
Teles jooksis läbi ka üks intervjuu, kus kohalik tunnistab, et Tapal käib regulaarselt briti MP patrull just oma sõjaväelaste tegevust jälgimas. Seega nende kiire saabumine ei tohiks olla midagi imelikku.
Konflikti puhul tekkis olukord, kus naisterahvas ründas, seega enesekaitse ilma surmava jõuta on lubatud.

Minu arusaam asjast.

[taara]

Minu jutu mõte seisneb selles, et järgmiste selliste juhtumite puhul oleks parem, kui Eesti politsei kohale jõuaks enne britte või samal ajal.

Absoluutselt õige, aga...

Tallinnas jah. Jõhvis jah. Võrus pigem jah. Tapal pigem ei. Selline see seis on sisekaitse rindel hetkel. Kui praegu peab PPA kärpima hakkama, siis võibolla ka Võrus pigem ei. Kurb, aga nii see eluke meil praegu on ja politsei ei jõua igal pool minutitega kohale.

[Siki]

https://www.ohtuleht.ee/1034512/tapa-ru ... a-sinikaid

Eesti kaitseväelase naine olevat saanud rüseluse käigus peapõrutuse ja sinikaid. Endine justiits- ja kaitseminister Urmas Reinsalu: "Briti sõjaväepolitseil ei pruukinud olla õigust panna käed raudu Eesti kodanikul."

Miks ei olnud, kui sama asja võib teha iga tavakodanik?

"Jõu kasutamine kurjategija kinnipidamisel- kinni sidumine või kinnihoidmine või ka käte väänamine selleks, et teda kinni pidada ja politseisse toimetada, on lubatav. Kinnipidamine, ka kinni sidumine kuni politsei saabumiseni õigustab vabaduse võtmist, kuid ainult juhul, kui muud moodi ei saa."

Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 0210.2.7.4

Või on vahe selles, et millega käed fikseeriti? Et käerauad on nagu erivahendid ja nendega ei oleks Reinsalu arvates tohtinud?

[Kriku]

Jah, käerauad on erivahendid.

[Kriku]

Vahelduseks ajaloost ka:

Laupäeva, 4. märtsi hommikul enne tööleminekut laadis mees oma revolri ja pistis selle taskusse. Naisele ütles: «Täna tahan õiendada arved sellega, kes seisab meie vahel...»

https://www.elu24.ee/7252051/kaitseliit ... kroonikais

[Siki]

See oli küll rohkem õnnetus tulirelvaga. Kedagi teist ei ähvardatud ega vigastatud, mehel läks pargipingil istumise ajal revolver taskus lahti ning ta ise hukkus.

Aga sellest Tapa case'st veel- kakluses osalenud Eesti kaitseväelane ja tema naine on nimede järgi otsustades ka tõesti eestlased, mitte kohalikud venekeelsed. Ja lugesin ühest allikast, et brittide SP patrull oli samuti istunud juba eelnevalt samas pizzabaaris, mille läheduses rüselemine toimus. Baarist kusjuures olevat eestlased ja erariietes britid lahkunud koos ja pealtnäha sõbralikult mingisse parki seal ligidal, varsti jooksnud üks britt tagasi baari ja öelnud SP meestele: "Meie omasid pekstakse!"
Nii rääkisid igatahes baari töötajad ajakirjanikule.

[Roamless]

Kas see näeks tõesti parem välja ja oleks parem lugu kui EKV vormis kaitseliitlane (veel enam SP embleemiga) peksaks inimesi? Pole sellel kaitseliitlasel grammigi rohkem õigusi ja kohustusi antud sündmusesse sekkuda kui nendel Briti SP-del.

Loe teinekord ikka tekst korralikult läbi, enne kui tormad madrusesärgis dzotile viskuma. Jutu mõte oli, et praegu näeb asja PR eestlastele suht mage välja (mida antud lõigatud videos (nagu ka varasemalt mainisin) ka meelega niiviisi näidatakse) ala võõras vormis tegelased karjuvad kohalikele eestlastele võõrkeelseid käsklusi ja väänavad naisi pikali. Jutu mõte kaitseliitlasest SP tähisega oli mõeldud just selleks, et mitte et ta peaks seal kedagi kumminuiaga peksma, vaid osates keelt, suudaks ta ka suhelda ja neid naisi, võibolla (kordan võibolla) poleks pidanud jõuga maha väänama ja tõukama, kuigi nagu ütlesin ka ise varasemas kommentaaris, taktikaliselt tehti asju õieti, kuid noorema ja kleenukese naise suhtes oldi ülemäära jõulised.
Eks lõpliku hinnangu annab politsei uurimine, ainult küsimus on, mis nende uurimise tulemusega peale hakata on.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga sellest Tapa case'st veel- kakluses osalenud Eesti kaitseväelane ja tema naine on nimede järgi otsustades ka tõesti eestlased, mitte kohalikud venekeelsed..

..eks siis ongi kaitseväe probleem üle kontrollida sellise "eesti kaitseväelase" sobivus(-ja vajadus) kaitseväele

Türnüffel on maani täis, kakleb avalikult (ja nagunii mõttetul põhjusel) meie peamiste liitlastega, põhjustab räige mainekahju // kolossaalset rõõmu kohalike venkarite ridades - ja siis selle asemel, et peale kainekssaamist vaikselt nurgas häbeneda, läheb veel politseisse kituma // avaldust tegema ka - no tra tule taevas appi

Teab keegi selle türnüfli auastet // väeosalist kuuluvust

[Lemet]

Objektiivi ajakirjanikud on sellise kirjatükiga maha saanud.

Tapal teenivate briti sõdurite ja kohalike vahel puhkenud kähmluses paistab võtmerolli mängivat fakt, et äsja leevendatud koroonapiirangute tõttu kogunes kesklinna pitsakohvikusse ja selle ümbrusesse juba päevasel ajal tavatult palju nii britte kui eestlasi, kes muidu oleks hajutatud mitmetesse lokaalidesse. Olukorra epitsentriks saanud kohviku eestvedajad loodavad, et juhtum ei kahjusta nende ja linna mainet.

Vaevalt Tapa raudteejaamas rongist maha astunud Objektiivi ajakirjanikust sörkisid peagi mööda kaks reipas meeleolus omavahel vestlevat briti sõdurit. Nende olekust polnud kuidagi aimatav, et alles mõne päeva eest tekkis sealsamas aega veetnud sõdurite, sõjaväepolitseinike ja kohalike osalusel rüselus, mis on väikelinna nüüd tavatult elevile ajanud.

Sõjaväepolitsei oli neljapäeval kohal ka raudteejaama kõrval asuvas pitsakohvikus, kus võtsid parasjagu ütlusi söögikoha eestvedajatelt Linda ja Maarika Talilt. Viimaste sõnul on senine meediakajastus jätnud mulje, nagu oleks nende kohvik nö joomakoht, mis aga sugugi tõele ei vasta. Olukorra eskaleerumine olevat tekkinud lihtsalt halbade asjaolude kokkusattumisest. Nimelt leevendati hiljuti teadupärast koroonapiiranguid, mis võimaldab inimestel nüüd viibida ka väliterrassidel. Pätsi kohvik aga ongi hetkel ainuke arvestatava terrassiga koht Tapal – seetõttu koguneski 15. mail sinna tavapärasest suurem seltskond juba varajastel õhtutundidel.

Sõjaväepolitsei neljapäeval Pätsi kohvikus ütlusi võtmas. Foto: Andri Kiige

Kurikuulsal õhtul lahkus mitmerahvuseline seltskond Pätsist umbes kaheksa paiku õhtul, kui kohvikut hakati tasapisi sulgema. “Eesti seltskond istus väljas, jõid mitu tundi ja suhtlesid brittidega elavalt – viskasid nalja, tantsisid koos. Hakkasid siis kuhugi ära minema – võibolla Evidence’i (kohalik baar – toim.). Eesti kaitseväelane (juhtumis osalenud J. L. – toim.) küsis veel, kas võib klaasi kaasa võtta. Siit läksid ülevas meeleolus ära, taevas sinine, meri põlvini,” rääkis Linda Tali.

Pärast seltskonna lahkumist jäi kohvikusse veel ainult sõjaväepolitsei patrull, kes olid loomulikult kained. Ootamatult jooksis üks brittidest tagasi jutuga, et “meie omasid pekstakse”. “Siis nad jooksid sinna – mis edasi sai, ei tea,” tõdes Tali. Tema sõnul on võimalik, et seltskonnas olnud Eesti naised olid nö härga täis, kuna vägijooke olid pruukinud ka nemad. Ta ei uskunud, et sõjaväepolitsei oleks naistega ülearu robustselt käitunud. Ka olukorrast pealtnägija poolt tehtud videost on näha, kuidas naised ise olukorda lahendavate sõjaväepolitseinikele juurde jooksevad ning kuidas viimased neid eemale lükkavad.

Asjaosaliste isikud on tänu internetis ringlevatele videotele teada pea kogu Tapa linnale – muuhulgas on osad neist ise ka kommentaariumites sõna võtnud. J. L. on teadaolevalt politseisse sisse andnud kaebuse, tema abikaasa K. L. sai aga rüseluse käigus vigastusi, mis fikseeriti ka EMOs. J. L.-iga Objektiivil ühendust saada ei õnnestunud, K. L. aga keeldus käimasolevale uurimisele viidates kommentaaridest.

Üks olukorda pealt näinud ning anonüümsust palunud K. L. sõbranna kirjeldas olukorda Objektiivile vastuoluliselt. Ühelt poolt väitis ta, et “punaste juustega” briti sõjaväelane olevat juba Pätsis käitunud agressiivselt ja teinud K. L.ile lähenemiskatseid, kui eestlaste seltskond seal sünnipäeva tähistas. “Käis pinda, ei uskunud, et on juba abielus,” rääkis ta. Kui aga Objektiiv telefonivestluse käigus mõni minut hiljem uuris, kas tegu oli siis nö külge löömisega, eitas ta seda. ” Seda ei olnud, et külge löövad.”

Pätsi lähedal pargis olevat L.i sõbranna sõnul esialgu toimunud sõnavahetus, mis kasvas üles kakluseks. Tema sõnul vaatavad osad briti sõdurid kohalikke naisi “nagu lihakäntsakaid”, teised olevat jällegi sõbralikud ja viisakad.

Maarika Tali sõnul ei vasta tõele sotsiaalmeedias leviv jutt sellest, nagu oleks brittidega pidevalt Tapas probleeme. “Kui nad on siin viis aastat olnud, siis kindlasti on midagi toimunud, aga konkreetselt ei oska öelda,” tõdes Tali. Tema sõnul on lisaks brittidele Tapal aastase rotatsiooniga teenimas ka prantslased ja taanlased. Nö multikultuursusest andis tunnistust fakt, et söögikoha menüüd on tõlgitud inglise, prantsuse ja vene keelde.

Sõjaväepolitseile Talidel etteheiteid pole. “Kui poisid on väljas, siis nad patrullivad ja vaatavad, et kõik oleks korras. Meil on nendega soojad suhted. Nad olid ka tol päeval siin patrullimas ja uurimas, kuidas meil läheb,” rääkis Linda Tali.

Tema sõnul on võimalik, et olukorra provotseerisid naised ise ja J. L. astus seejärel sunnitult abikaasa kaitseks välja. Ta märkis, et probleeme tekitas ka fakt, et sõjaväepolitsei helistas omakorda Eesti politseile, kuid dispetšer ei saanud inglisekeelsest jutust aru. “Kui Eesti politseid ei ole ja sind rünnatakse mõlemalt poolt…” tõdes ta.

Maarika Tali avaldas lootust, et üks intsident Tapa linna mainet ei riku. “Praegu õhutatakse ühe situatsiooni pealt viha. Loodame, et siseturistid ei vajuta Tapa juures gaasi, et “siin saab peksa”.” Linda Tali märkis, et nende soov on söögikohast tekitada Tapa elu keskus. “Laivmuusika, terrass. Me ei taha sellist kohta, kus lihtsalt juuakse, seetõttu sulgeme tavaliselt ka varakult,” rõhutas ta.

[nimetu]

Üllatavalt tasakaalukas artikkel. See, et dispetšerid ei saa inglise keelest aru on muidugi palju laiemalt murettekitav. Mida siis välismaalased üldse tegema peaksid hädaolukordades kui riigiorganid pole võimelised reageerima?

[ambur123]

Isiklikult nõustun akf Kriku välja toodud õiguslike küsitavustega. Jah, praktikas käituti osapoolte lahutamisel ehk õigesti, kuid see ei tähenda veel ka õiguslikku korrektsust. Ja see on asi, mille üle (ja ümber) annab probleeme tekitada. Tavakodaniku rakendatavast omal algatusel kinni pidamisest eristab seda juhtumit näiteks juba see, et kasutati erivahendeid (käeraudu). Mina tavainimesena näiteks ei tohiks vast teisi raudu panna.

Tapal peaks olema nii meie kui liitlaste sõjaväepolitsei. Huvitav, kas ei annaks neid kokku pannes ühispatrullide meeskonnad teha? Meie sõjaväepolitseil on ju mingid volitused ka väljaspool Kaitseväe territooriumi (tõsi, ma ei tea täpselt, kui suured need volitused on).

[Siki]

Mingeid patrulle ei oleks üldse vaja, kui siin missioonil olevatele sõduritele alkoholikeeld peale panna. Joomine tööl olles ei ole inimõigus. Eestlastel on varem sageli olnud missioonidel ja rahvusvahelistel õppustel alkoholi tarbimine keelatud, isegi kui mõne teise riigi sõjaväelased kõrval rõõmsalt õlut kulistavad. Aga selle otsustamine sõltub omadest ülematest.

Mis puutub käeraudade kasutamisse eraisiku poolt, siis seda on mõned aastad tagasi küsitud veebikonstaabli käest, ja tema vastas:

"Käeraudade (olenemata mis liiki poest pärit) omamine ei ole keelatud. Kasutamisega on asi keerulisem. Politseinike ja turvatöötajate puhul on see seadusega reguleeritud. Eraisiku puhul tuleb kasutamisel lähtuda hädakaitse põhimõttest. Ehk siis peab Teil olema mingi alus selle isiku kinnipidamiseks ja tema vabaduse piiramiseks, ei piisa sellest, et ta on joobes ja karjub. Joobes ja ründas Teid, siis jah, võib kinni pidada kuni politseile üleandmiseni. Sama lugu varguste jmt õigusrikkumiste puhul. Ja sellises olukorras ei pea kasutama \”sidumiseks\” mitte käeraudu vaid võib ka tõesti kasutada püksirihma vmt käepärast. Kui Teil on kindel soov kanda ja kasutada käeraudasid sellistes olukordades, siis Teie enda ohutuse huvides oleks Teil mõistlik esmalt leida mõni sõber, kelle peal nende kasutamist harjutada."

[LupusII]

Palgasõdur ja ei joo? Mujnasjuttu sattusid või?

[Siki]

Palgasõdur ja ei joo? Mujnasjuttu sattusid või?

Olen ise käinud rahvusvahelistel õppustel, kus kõik peale eestlaste tohtisid õhtusöögi kõrvale piiramatult õlut juua, ja missioonil- seal oli 6 kuud alkoholikeeld.

[nimetu]

Olen ise käinud rahvusvahelistel õppustel, kus kõik peale eestlaste tohtisid õhtusöögi kõrvale piiramatult õlut juua, ja missioonil- seal oli 6 kuud alkoholikeeld.

See on ilmselt varasemast ajast jäänud taak. EKV algusaastatel oli juhtumeid, kus rahuvalvemissioonidele saadetud sõdurid tegid täis peaga sigadusi. Kas just õige või vale piirang, kuid paistab, et oli vajalik.