Mi-24 on ikka varustatud flarega?

[kala]

Et siis selline küsimus. Kui hästi on nad varustatud Flaredega(valgus rakettidega) ja kas üks stingeri lask toob Mi-24 ka alla?

[uusmario]

Uuematel on küll, esimeste mudelite puhul ei tea.

Stingeriga ei oska öelda, pole proovinud, aga arvata võib, et toob (muidugi oleneb, kuhu täpselt tabada) .

[uusmario]

Aga millest huvi sellise asja vastu, kas see

http://ofp.gamepark.cz/index.php?showthis=10453

[kala]

Kurat kuda ära arvasid??? Väga hea.

(Bohemia Interactive foorumis olen kah kasutaja kala)

[Kapten Trumm]

Alates Afganistani sõjast on kõik vene kopterid flare dispenser'iga varustatud. Ja tegemist ei ole valgustusrakettide, vaid peibutusrakettidega infrapunasele suunduvate rakettide segamiseks. Sellega on varustatud ka Mi-8/17, Mi-26 jm.

See on neljakandiline karbilaadne asi sabapoomi keskosas.

Umbes sellel ajal tulid flare'd ka Su-17 ja MiG-23ML(D) peale, 2-4 kandilist konteinerit lennuki kere peal.

Tõsi, venelaste flare'd toimisid vaid afgaanide Strela'de, Redeye ja Blowpipe vastu. Stingeril oli natuke peenem IR andur, mis suutis eristada raketi ja mootori infrapunaspektrit omavahel.

Stingeri vastu venelased õiget rohtu enne sõja lõppu ei leidnudki, kasutati vaid hädapäraseid meetmeid nagu lennukeeld alla 3000 meetri, täiendav soomustamine (nt Su-25) ja alates relvade pealüliti sisselülitamisest hakkas automaatika puistama flare'sid lühikese perioodide järel automaatselt.

Stingeri või sama taseme rakettide vastu võitlemiseks on vajalik nn IR jammer, mis plingib samal lainepikkusel mis mootorite kiirgus. Vene vastava seadme nimi on Suhogruz, kuid niipalju kui teada on, jõuti neid enne NL kokkuvarisemist paigaldada vaid Su-25-tele.

[-=Mortyr=-]

igatahes 30mm-se õhutõrjekahuri täistabamused piloodi klaasi ei too kopterit alla.

Ma üritan üles otsida artikli selle kohta kui Mi-24 kaitses õhus Mi-8t õhutõrjekahuri eest ise tulejoonele ette tulles.

[denis23]

Mis kopter see on millele 30mm mürsk kabiiniklaasi ei avalda mõju?
Kas tegemist on jälle mingi simulaatoriga?


Minu teada see IR jammer mis on SU-25 ja mõnedel kopteritel on Lipa, Suhogruz ei ole siiani massiliselt levinud.

[1661]

Tere.
!983 a. kasarmus poolkohustuslikku "Vremja" uudiseid vaadates hakkas meie eskadrill nagu käsu korras naerma. Suures plaanis oli Mi-8 uksel kuulipilduja taustal mingi vene reporter. Jutt oli: lendame rahulike põllupidajate territooriumi kohal... Kaamera upitas ka ukse poole ja nii ilust tulid saba alt peibutusraketid.
Eks kardeti rahuliku põllupidaja kõplavarsi.

[ghost]

Stingerite vastane seade oli näiteks IL-76MD-l täiesti olemas ja oli lennukile sisse ehitatud. Koosnes sabaosas asuvatest kahest suurest ja kahest väiksemast erineva otstarbega peibutiste blokist. Afganistanis maandudes lülitati sisse kõrgusel 5000m ja välja ruleerimisrajale pöörates. Õhku tõustes stardiprotseduuri algusest kuni 5000m. Võttis lennuki pihta lastud raketi päris korralikult segaseks.

[Kapten Trumm]

Need standardsed soojusraketid Stingeri vastu eriti ei aita.

Pluss Stingeri erinevus muudest varasematest torudest on ülekaalukalt tolle perioodi parem IR seeker, mis võimaldas tulistada lennumasinaid "näkku", mis kasvatas efektiivset laskekaugust (lasta saab kaugemale, kuna sihtmärk lendab raketile vastu, mitte selle eest ära) ja laiendas kasutusvõimalusi. Sama edumaa lubas ameeriklastel välja töötada ja AIM-9L, millega nuheldi vastast armutult Bekaas ja Falklandil.

Stinger oli esimene all-aspect kaasaskantav ÕT rakett.

Pealegi on enamik kaitsevahendeid efektiivsed saba poolt tuleva rünnaku vastu.

Seda juttu, et Il-76 flared suutsid lennukit stingerite eest kaitsta on väheusutav. Pigem olid eksitatud raketid nt venelaste endi Strela'd, mida oli massiliselt kasutusel enamikes araabiamaades.

Stingeri tulek sundis venelased 3000 meetrist kõrgemal lendama, selle kohta oli vastav ukaas lausa olemas. Et Su-25 flared Stingeri vastu ei aidanud, võib lugeda igas venekeelsest sõjalennundusteemalisest raamatust. Su-25-le pandi isegi täiendavat soomust mootorite juurde, et lennuk esimesest raketist põlema ei plahvataks.

Mi-24 kabiiniklaas ei kannata never 30 mm mürske välja. Kui räägime 20 mm mürsust otse esiklaasi, võib veel kuidagi uskuda. Kabiini küljeklaasid ja soomus kaitsevad siiski kuni 12,7 vastu.

[ghost]

IL-76MD oli sel ajal vägagi hästi kaitstud rakettide eest. Olen oma silmaga näinud, kuidas lennuki suunas tulev rakett sihtmärgi kaotab, peibutiste poole tuiama hakkab ja seal ka oma otsa leiab (raketi marki kahjuks ei tea). IL-idel lendavad lendurid olid väga kindlad oma tehnikale ja mitte asjata. Kogu Afganistani sõja ajal lasti alla ainult 1 (üks) IL-76, kusjuures nende lennukitega veeti enamus afgaani minevatest veostest (andmete järgi ca 14700 reisi). Ja alla prooviti neid pidevalt lasta, kuid edutult. Tuleb vist nii mõelda, et IL-e stingeritega ei lastud (mina seda ei usu).
Arvan ka, et sellist peibutiste süsteemi nagu oli IL-76MD-l ei oleks saanud paigaldada väikese lennuki (hävitaja vms) külge, sest siis poleks vist lahingumoona jaoks enam ruumi jäänud.

[denis23]

Mi-24 kabiiniklaas ei kannata never 30 mm mürske välja. Kui räägime 20 mm mürsust otse esiklaasi, võib veel kuidagi uskuda. Kabiini küljeklaasid ja soomus kaitsevad siiski kuni 12,7 vastu.

Kapten Trumm, mina seda viimast ka ei usu. Mina ütleks nii:

esiklaas kaitseb garanteeritult 7.62 mm, teatud nurga all ka 12.7 mm, aga see on juba väga suure edu juures
soomusest ei tea suurt midagi, aga olen näinud MI-28 kabiini mida tulistati 23 mm kahuritega, oli pilbasteks tehtud.
küljeklaasid on ju seal kumerad, mis moodi need üldse midagi suudavad peatada? see ei ole ju soomusklaas.

[Kapten Trumm]

Hävitajate peal olid samasugused peibutusraketid. Et neid kahte tüüpi oli tuleb sellest, et osad on infrapunased (flared) ja osa on radarisodi (fooliumiribad).

Hävitajate peal oli neid vähem, samuti ei vaja hävitaja nii suure laenguga rakette, sest nii radarijälg kui infrapunafoon on Il-76-st kordades väiksemad.

Afganistani ajal olid flared kõikide seal osalenud lennukite varustuses, millel polnud sisseehitatud konteinerid (Su-24), sellele pandi need lennuki külge täiendavalt. Näiteks MiG-23MLD kandis kahte konteinerit ning Su-17 nelja kere peal. Flarede konteinereid võib imetleda Tartu lennundusmuuseumis oleva MiG-23 peal igaüks oma silmaga. See on ümardatud otstega neljakandiline, umbes 1,2 meetrit pikk ja 20 cm kõrge metallist kast.

Et Stingerite vastu vene lennuväe flared eriti hästi ei toiminud näitab seegi, et peale stingeri kasutuselevõttu (kus lasti sissejuhatuseks flaresid automaatselt puistanud Su-25tesid järjest alla) keelati madallennud ära ning isegi Su-25d hakkasid oma lasti suurelt kõrguselt puistama.

Stingerite vastu olid omad võtted, nt Il-76 loeti suure tähtsusega lennumasinaks, mille õhkutõusule eelnes harililikult vähemalt üle lüli Mi-24 või Su-25ga läbi viidav tõusuala kontrollimine, mis sundis raketimehi laskma kaugemalt. Samuti oli Il-76 tõusukiirus suurem kui propimasinatel.

Näiteks MiG-23-le ei õnnestunudki duhhidel pihta saada - aga see tuli rohkem sellest, et starditi täiesti raja algusest, poolel rajal tõusis lennuk lahti ja edasi tõmmati järsult üles, mistõttu väljus lennuk loetud sekunditega ohtlikust alast.

Stingeri või sellega võrdväärse (Igla) raketi vastu on adekvaatsem kaitse siiski IR jammer. Tegemist on 80ndatel ilmunud uue põlvkonna nn selektiivsete IR sensoritega, mis suudavad eristada lainepikkusi. Kuna reaktiivmootori infrapunase lainepikkus oli, on ja jääb igasuguse pürotehnika omast erinevaks, samuti on päikese lainepikkus midagi muud kui mootori oma - siis avab see sootuks uued võimalused ja kahandab kõvasti rünnatava shanssi rünnaku alt väljuda mõnda teatud trikki kasutades (flared, päikesesse lendamine).

Selle konkreetse Il-76 juhtumi kohta järelduste tegemiseks on siiski andmeid vähevõitu. Võidi lasta nii Stingeriga või ka eelmise põlvkonna Strela, Blowpipe või Redeye'ga. Ka võidi oskamatusest lasta vale rakursi alt (nt tulistada külje pealt vma). Samas Stingeri efektiivsust tunnistasid venelased ise madallendude ära keelamisega.

[kaur3]

Võib-olla ei ole keegi veel neid videosid näinud, kus tšetšeenid lasevad kaks venelaste kopterit alla. Üks neist oli Mi-26 kolakas.

http://www.kavkazcenter.com/eng/video/

"Battlefield Chechnya"

1. film on "Russian MI-24 helicopter shot down"

2. film on "Helicopter shot down over Khankala"

Peibutusrakette ei ole filmilõikudest kahjuks näda.

[Kapten Trumm]

Vene lennumasinatel saab flarest lasta kas käsitsi nupuvajutusega või automaatreziimil kindlate ajavahemike järel, mis rakendub tööle relvastuse pealüliti lülitamisel (Master Arm).

Et piloot teaks nuppu vajutada, peab teda keegi või miski hoiatama. Nüüd hakkab peale vana hea elektroonika teema - vene lennumasinatel on vägagi rudimentaarne IR detektor, mis on suunatatud tahapoole.

Põhimõtteliselt raketi lendulaskmisest läheb 2-3 sekundit mil rakett on maapinna foonil ja seda detektor ei avasta. Maapind on tavaliselt soe ja ega detektor ei saa olla ka ülitundlik, vastasel juhul on pidevad valehäired. Edasi on 4-5 sekundit, mis kulub hetkest kui süttib indikaator kirjaga "Pusk". Paigal rippuva kopteriga ei jõuaga midagi teha, sest manööverdamiseks on vaja energiat, energia saadakse kas kiirusest või kõrgusest.

Ka ei taga flarede puistamine rippuvast kopterist selle kaitset, sest lisaks flaredele tuleb rakendada teatavaid manöövreid nimega beaming. Mõte on selles, et lennumasin lendaks raketi suhtes ülisuure nurkkiirusega (tavaliselt poolkaares risti eest läbi) ning raketi "fookusesse" jääb põlev flare.

Põhimõttelisest on iga aeglane või seisev lennumasin raketile ideaalne märklaud, puista seda ilutulestikku palju tahad.

Iseküsimus on see, et nt vene lennumasinatel ei ole tänaseni kasutusel kasutusel nn HOTAS kabiini planeering (Hands On Throttle and Stick- kus kõik lahingu pidamiseks vajalikud lülitid asuvad gaasihooval ja juhtkangil) ja kui samaaegselt tuleb sooritada 9g manöövreid raketi vältimiseks ja üritada samal ajal tabada pooleldi teadvuseta olekus flarede nuppu kuskil külgkonsoolil (kindlasti pooleldi selja taga või muus ebamugavas kohas), siis on üsna kindel, et neid kasutada ei jõuta. Lääne masinatel on see lüliti nt mootorite gaasihoova küljes ja seda on võimalik suvalises olukorras kiiresti vajutada.