Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[mäger]

Trumm - D-vitamiini tase on enamusel eestlastel väga madal. Teeme oma keskuses enamusele lastele mh D-vitamiini ja foolhappe analüüsid, nukker pilt on, kontsentratsioonid on enamasti 1/3-1/2 alampiirist; 95-% neist pole veganid või erilised toidupiirajad. Raua osas ei spekuleeri.

[Kapten Trumm]

Paduveganid evivad propagandat, et taimsest toidust saada olev on "samaväärne" loomsega. Ega ikka ei ole küll.
Kuna taimse toidu kalorsus on üldiselt madalapoolne, siis mõistagi liigsöömise probleemid leevenevad ja kaal langeb.
Samas muidugi toimub see füüsilise jõudluse langusega käsikäes. Kui näiteks hemoglobiin on hädavaevu 100, siis kaugele ei jookse.

On olemas ka libaveganid, kes söövad valitud loomset - nt kala ja mune. Kuna nende toidus on aga väärtuslik loomne osa esindatud, ei saa siin rääkida enam veganismi headusest ja neil taolisi tervisehädasid ei esine.

Veganluse pikemaajalised mõjud on näiteks luude hõrenemine ja muskulatuuri taandareng, sest taimne toit ei anna kehale vajalikku loomset osa.

Kui ekstreemseks minna, siis võrrelge rohusööja ja lihasööja looma seedeaparaadi suurust ja toitumiseks kuluvat aega ööpäevas.

[Turist 47]

Paduveganid evivad propagandat, et taimsest toidust saada olev on "samaväärne" loomsega. ...

Mugides tihti ja palju korraga, saad endale vajaliku energia.
Rabas, näit. õppustel, oleks hea kui taskud ja suu oleks kogu aeg "salatit" täis - saad hakkama ja korralikult silo manustades, kasvatad isegi pekki naha alla

[Kapten Trumm]

Rohusöömisega inimene söönuks ei saa, sest seedeaparaadis on tselluloosi seedimisega tegelev osa juba palju aastatuhandeid tagasi taandarenenud.
Seega rohi saab inimesele olla lisand, mitte põhitoidus.

[davidsoniharald]

Inimese puhul ei ole kahtlust, et ta on evolutsioneerunud kõigesööjaks nagu siga või karu. Inimaju praeguste mõõtmete saavutamist seostatakse otseselt lihasöömise, st. energiarikaste loomsete rasvade kasutuselevõtuga (mis omakorda stimuleeris tihedamat suhtlust, koostööd jne.). Inimese täistaimsele dieedile panek on seetõttu halb mõte, kuigi muidugi süüakse rikastes riikides praegu liha liiga palju, nagu akf ülal õigesti viitab.

Ma ei ole bioloog ja mind on ammu huvitanud küsimus, kas ka päriselt taimtoidule kohastunud liikide (näiteks lehmad) looduslik dieet ikka on täistaimne? Kas neil pole ka mingis väikeses koguses loomseid toitaineid vaja, kasvõi tigude ja putukate näol? Kunstsöödas läheb ju loomne lisand neile küll.

Lehma maos kasvab tohutul hulgal baktereid, millest lehm saab oma loomse valgu vajadused rahuldatud. Tõenäoliselt toimub sama ka teiste "taimetoiduliste" loomade organismis. Aga mõni loomaarst võiks siinkohal sõna võtta.

[Benjy]

Hmm, millest inimene ainult loomset toitu süües ilma jääb?

[Kilo Tango]

Hmm, millest inimene ainult loomset toitu süües ilma jääb?

See on ainult pool küsimusest. Teine pool on, et mis tal üle jääb. Pmst inimene kohastub kõigega - inuitid saavad praktiliselt ainult loomse toidu varal kaunis pikalt hakkama, aga nende seedetrakti mikrofloora on sellise toiduga ka kohastunud. Nüüd kohastumine tähendab muu hulgas seda, et kes hakkama ei saanud, ei kasvatanud lapsi suureks (kas ei saanud neid, said, aga ei suutnud suureks kasvatada jne.).

Mis puudu jääb - tavalise eurooplase seedekulgla on ikkagi kohandunud omnivoorse toidulauaga. See tähendab, et vajatakse kiudaineid, vitamiine ja muid fütotoitaineid, mida saab ainult taimedest. Liha on vajalik, aga sellega ei maksa üle pingutada.

[retti]

Küsige vegaanilt mis on sperma ja rinnapiim ?
Loomne või vegaanne ?

[Drax]

Küsige vegaanilt mis on sperma ja rinnapiim ?
Loomne või vegaanne ?

Sperma kohta pärin esimesel võimalusel.
Huvi pakub ka suhtumine juuretisse.
Parim küsimus on muidugi see, et kui loomad ei taha, et neid söödaks, siis miks nad nii maitsvad on?

[Benjy]

Hmm, millest inimene ainult loomset toitu süües ilma jääb?

See on ainult pool küsimusest. Teine pool on, et mis tal üle jääb. Pmst inimene kohastub kõigega - inuitid saavad praktiliselt ainult loomse toidu varal kaunis pikalt hakkama, aga nende seedetrakti mikrofloora on sellise toiduga ka kohastunud. Nüüd kohastumine tähendab muu hulgas seda, et kes hakkama ei saanud, ei kasvatanud lapsi suureks (kas ei saanud neid, said, aga ei suutnud suureks kasvatada jne.).

Mis puudu jääb - tavalise eurooplase seedekulgla on ikkagi kohandunud omnivoorse toidulauaga. See tähendab, et vajatakse kiudaineid, vitamiine ja muid fütotoitaineid, mida saab ainult taimedest. Liha on vajalik, aga sellega ei maksa üle pingutada.

kas see pole mitte individuaalne ja sõltub geneetilisest taustast. ei mina ega mu naine ei talu liigseid kiudaineid. kõhukinnisus, puhetised ja minul puhul verejooksud. minimaalselt marju on ok. mis vitamiine saab taimedest mida loomsest toidust ei saa? isegi c vitamiin on olemas kui maksa kuumutamisega mitte üle võlli lasta. liigselt süsivesikuid toidus lükkab c vitamiini vajaduse üles.

[retti]

mis vitamiine saab taimedest mida loomsest toidust ei saa? isegi c vitamiin on olemas kui maksa kuumutamisega mitte üle võlli lasta. liigselt süsivesikuid toidus lükkab c vitamiini vajaduse üles.

Loomsest toidust ei saa piisavalt C ja B grupi vitamiine. Ja kiudaineid.
19. saj lõpul kadus Eestist ja Põhjamaadest skorbuut ehk C vitamiini puudus.Likvideeris selle haiguse kartul.
Enne kartulit oli parasvöötme kliimas talviti peamiseks C vitamiini lähteks hapukapsas. Oli muuseas Aleksander Suure sõjaretkedel kohustuslikuks toiduaineks.
Hapukapsa valmistamine Eestis algas alles 19 saj lõpul.

[Kriku]

Hapukapsa valmistamine Eestis algas alles 19 saj lõpul.

Enne olid pooltoored kupatatud kapsad, mida kergelt hapnema lasti ja siis ära külmusid (Moora 1980: 26). Selle käigus kindlasti kogu C ei hävinud. Peale kapsa kasvatati kaalikat ja naereid.

[kana tagumik]

Täiesti äraunustatud rikkalik valku sisaldav taim on läätsed. Gluteenivaba kah veel. Oli matsil ometigi tavapärane toidualual, aga kartul võttis esikoha üle.

[OLAVI]

Eestis andis naeris kaks saaki aastas ja oli enne kartulit üks põhitoidus rahvale.
Kahjuks on naerid juba pikka aega kadunud meie söögilaualt.

Mõni aasta tagasi õnnestus osta ühe talumehe käest mõned naerid, aga need olid liiga kaua maas olnud, puised, ussid sees ning ei kõlvanud õieti süüa.

Varases nooruses sai ikka suviti aiamaal naereid mullast õngitsetud ja kõige paremad olid kanamuna suurused. Väiksemad olid toored ja suuremad liiga kõvad, et tuli õigel ajal korjata.

Veganitest aste kõrgem tase on "toortaimetoidulised".
https://www.google.com/search?q=toortoi ... e&ie=UTF-8
Tean isikut kes on aastaid selliselt toitunud ja väidetavalt kurjadest haigustest jagu saanud.
Olen ka ise eksperimendi korras mõned toortaimetoidu söögikorrad üleelanud.

Muide õlu, kääritatud marjamahl ja kääritatud kartulileotise või mahlamarja destillaat on vägagi mõnusad fermenteeritud vegantoidud.

[retti]

Eestis andis naeris kaks saaki aastas ja oli enne kartulit üks põhitoidus rahvale.
Kahjuks on naerid juba pikka aega kadunud meie söögilaualt.

Misasja...
Naeris
on ristõieline kaheaastane taim mis esimesel aastal kasvatab lehed ja mugula ja teisel aastal varre ja õied.
Pole see kuhugi kadunud.