Autotehnikateema

[Walter2]

Näiteks Opel Omega B mudelil oli müramatt kleebitud isegi esilogarite siseküljele.

See ei olnud kindlasti tehaselahendus vaid kellegi müratõrjuja omaalgatus. Viimase aja trendiks on müratõrjematerjalide paigaldamine rehvidesse - selline sakiline poroloonitaolise aine matid. Pidavat aitama..

[AMvA]

Näiteks Opel Omega B mudelil oli müramatt kleebitud isegi esilogarite siseküljele.

See ei olnud kindlasti tehaselahendus vaid kellegi müratõrjuja omaalgatus. Viimase aja trendiks on müratõrjematerjalide paigaldamine rehvidesse - selline sakiline poroloonitaolise aine matid. Pidavat aitama..

Kusjuures täitsa oli tehaselahendus. Need olid sellised vaibamoodi karvased matid, mõeldud vähendama rehvimüra. aga materjal ei olnud väga raske.

[Kapten Trumm]

Skoda kallimate mudelite logarite välisküljed (mis on suunatud ratta poole) on ka kaetud mingi vaibalaadse kattega.

[Kapten Trumm]

Näiteks Opel Omega B mudelil oli müramatt kleebitud isegi esilogarite siseküljele.

See ei olnud kindlasti tehaselahendus vaid kellegi müratõrjuja omaalgatus. Viimase aja trendiks on müratõrjematerjalide paigaldamine rehvidesse - selline sakiline poroloonitaolise aine matid. Pidavat aitama..

Selline mürasummutus vähendab kõrgema sagedusega müra, mis lähtub rataste alt lendavast sodist, mis põrkab vastu logareid, selle vastu võideldakse sellise soojustusvilla laadse matiga.

Käisin kunagi tutvumas eelmise põlve Honda Civic universaaliga (see esimene universaal, mis Civicust mõned aastad tagasi tehti) ja kaebasin automüüjale auto tagaotsast lähtuvat müra. Seepärale viskas esinduse müüja varrukast kohe lahenduse - nad võivad lisraha eest pakkuda täiendavat müraisoleerimist, millest suurem osa läheb juhist tahapoole (seal pidi sellega tehasest kehvasti olema), peale meeleoluka hinnna öeldi, et see lisab ka autole pea 100 kg kaalu.
Ma ei tea mis nad oleks teinud, ilmselt terve autopõhja ja rattakoopad pigimatiga üle kleepinud?

Tulles tagasi selle E28 seeria 5-se BMW juurde - siis kümme aastat uuem samasuure mootoriga mersu C-klass kaalub tühjalt pea 200 kg rohkem. Kuna mersul on automaatkast ja konditsioneer, siis eks mingi 100 kg läheb sinna. Aga mersul on mürasummutus ikka lausa teisest klassist, areng 10 aastaga. Niiet plärisevat summutit või muid ülearuseid hääli salongi ei kuulegi. Kohe silmapaistvalt vaikne on. Ja mitte niipalju tuulemüra arvelt (mersu on palju lakutum), vaid just mootori, summuti ja veeremüra arvelt.

[Kapten Trumm]

Mina panin konkreetse näite. Palun viidet või selgitust, kust see 200kg müraisolatsiooni tuleb. Mitte et mind väga huvitaks see kaal aga kui juttu puistatakse nagu terasid külvil, siis võiks ka veidi kandepinda sellel all olla.

Väidan, et olen seda eestikeelsest autoajakirjast lugenud. Enam ei suuda leida viidet
Aga E46 ei ole ka väga hea võrdlus, esiteks BMW kaalub (erinevalt mersust) väga hoolega, mida auto külge paneb, seepärast kipuvad tema autod olema kergemad ja teiseks on E46 analoog ikkagi C-klass, mitte E-klass. Osad, mis Mersu teeb terasest või malmist, teeb BMW tihti alumiiniumist.

Viimasel E-klassil saab muidu tellida müraisolatsiooni juurde , vahest siis tuleb see 200 kg kokku?

[AMvA]

Käisin kunagi tutvumas eelmise põlve Honda Civic universaaliga (see esimene universaal, mis Civicust mõned aastad tagasi tehti) ja kaebasin automüüjale auto tagaotsast lähtuvat müra. Seepärale viskas esinduse müüja varrukast kohe lahenduse - nad võivad lisraha eest pakkuda täiendavat müraisoleerimist, millest suurem osa läheb juhist tahapoole (seal pidi sellega tehasest kehvasti olema), peale meeleoluka hinnna öeldi, et see lisab ka autole pea 100 kg kaalu.

Mu ühes Jaapani autosid müüvas firmas järelteeninduse pealikune töötav sõber soovitas, et kui tahad nende autot osta siis tasub võtta mõni proovisõiduautodest, neil on juba esinduse poolt lisamürasummutus paigaldatud. Aga see oli ka nii umbes 10 aastat tagasi. Tänapäeval on ka jaapanlased väga head.

[Kapten Trumm]

Ma seda olen umbes aru saanud kah.
Kui proovisõiduks antud Fiat Freemont ja Subaru Outback olid miskipärast lamellidega, siis Volvo XC70 oli naeltega. Seda märgates küsisin müüjalt - see tegi imestanud nägu, et miks klienti petta, enam sõidab naeltega, kui müraisolatsioon on korralik, siis tuppa ei kosta suurt midagi.

Mul on see sedaan-Civic paar aastat olnud, seal polnud pagasnikus küll mingit isolatsiooni, pagasniku vaiba all oli midagi soome papi laadset ja selle all oli paljas värvitud kereplekk. Sellises autos on iga kivike tuppa kuulda.

[OLAVI]

Nagu teada, siis alates 2022 hakkavad kehtima uute müüdavate autode kohustuslikud ohutuslisad, lisaks alates 2018 kehtima hakanuile.
https://forte.delfi.ee/artikkel/8593947 ... koti-pihta
https://makroskoop.ee/euroopa-liit-paig ... epiirajad/
https://www.autodna.ee/blog/kohustuslik ... mid-autos/

Ja siin on huvilistele kehtiva "Sõidukite ohutuslisade" EU dokumendi terviktekst Eesti keeles: Dokument 32019R2144 (EL) 2019/2144,
https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... A325%3ATOC

https://www.europarl.europa.eu/news/et/ ... w-vehicles

https://ec.europa.eu/transport/road_saf ... ion_isa_et

See pani pausile ka masinnäotuvastusega kiiruskaamerate arendamise, sest luuakse võimalus, et autod hakkavad ise kiiruseületamisest teatama, kuhu vaja ja vähendab "kiirete autode" võimalusi.
Tuleb teha valik, et kas hoida vanat või osta uus auto.

[Kapten Trumm]

Ma just superandmebaasi teemal visioneerisin sellest.

[OLAVI]

Ma just superandmebaasi teemal visioneerisin sellest.

Sõrmejälje lugejad tekkisid autode lisavarustusse juba sajandivahetusel aga kuna need viletsad ei lubanud autot märja käega käivitada, siis vajusid unustusehõlma.
Praeguseks on telefoniomanik näpujäljega tuvastatav, telo on äpiga seotud autoga ja väga lihtne on tuvastada autos teatud hetkel viibinud isikud ning ka nende metsapeatuse tegemise hetked.

[Some]

Tuvastades kiiruse ületamise, saadab süsteem juhile esmalt vastavasisulise sõnumi ekraanile, millele järgneb gaasipedaali vastusurve suurendamine, muutes gaasi andmise raskemaks. Teatud hetkest alates aga sekkub süsteem omavoliliselt, hakates kiirust vähendama teelõigu piirkiiruse piiresse.

Oled just rekkast möödasõitu lõpetamas ja märkad lähenevat vastusõitjat - vajutad gaasi põhja, et möödasõit lõpetada aga selle asemel auto hoopis pidurdab

[Hydrazine]

Veel selline jama, et kui sensorid vales seades ja sõidad püsikiirushoidjaga, siis moodsatel autodel nad hoiavad ise pikivahet nende abil (kusjuures seda, et kui palju, saab ise seadistada mingeis piireis) ja kui sa lähened mingile aeglasemale objektile ja pedaale ja nuppe üldse ei näpi vaid lähed lihtsalt vastassuuna vööndisse, et mööduda aeglasemast püsikiirusehoidjaga, siis auto hakkab hoopis ootamatult pidurdama, sest parema nurga sensor on vales seades ja auto arvab, et sa sõidad kellegile tagant otsa.

Või see automaatne lähi/kaug tulede ümberlülitamine, see läheb ka vahest lolliks ja sulle tuleb mingi vanem pann vastu kus igati ontlik juht on juba pooltuledele vahetanud ja sinu "tark" auto ei saa aru ning siis saad üsna lähedalt kaugtulede vilgutamise otse silma... või siis, sõidad täiesti tühjal pimedal teel ja tee ääres on mingi objekt kus on ere prožektor ja siis korraga hoppaaa, tark masin arvab, et nüüd peab pooltuledele vahetama.

Kas selliseid "kindlaid abimehi" on ikka vaja, või peaks ise sõiduoskusele ja tähelepanule pühenduma rohkem.

[Kapten Trumm]

Tuvastades kiiruse ületamise, saadab süsteem juhile esmalt vastavasisulise sõnumi ekraanile, millele järgneb gaasipedaali vastusurve suurendamine, muutes gaasi andmise raskemaks. Teatud hetkest alates aga sekkub süsteem omavoliliselt, hakates kiirust vähendama teelõigu piirkiiruse piiresse.

Oled just rekkast möödasõitu lõpetamas ja märkad lähenevat vastusõitjat - vajutad gaasi põhja, et möödasõit lõpetada aga selle asemel auto hoopis pidurdab

Mina ka ei salli autosid, mis üritavad minu eest autot juhtida ja teevad seda kõigele lisaks viletsasti - libedal teel kurvi läbimine rattapidureid rakendades on üpris ohtlik straeegia - enamike autode juhiabid aga sedasi töötavadki.

Õppige inimesed sõitma, peale ABS-i muid "abisid" vaja polegi. ABS on talvel pidurdamiseks hea (seda ka hea juht järgi ei tee).
Teooria ütleb, et kõige paremini on juhitav ratas, mida veetakse, seejärel vabalt veerev ja kõige halvemini on juhitav pidurdav ratas.

[Some]

Mul tikub hädaabipidur kõrgeid äärekivisid takistuseks pidama ja siis toimub imelikke asju. Näiteks Mustakivi keskuse juures Laagna teel on koht, kus vaja Lasnamäe poolt tulles risti üle nelja raja sõita, et teha tagasipööre Narva suunas. Et liiklus kanalis jube tihe siis tuleb sobivat auku nähes manööver päris tempokalt ära teha - aga auto arvab, et kohe põrutan seina (äärekividesse) ja pidurdab auto risti keset teed kinni.
Teine jama kui vaja mingil põhjusel äärekividest üle ronida. Jõudu on, kliirensit on, teeorias nagu linnamaastur aga auto millegipärast arvab, et peab enne äärekiviga kokkupuutumist auto välja suretama...
Võiks ikka aru saada, et ma meelega vajutan gaasi juurde ja lasta minul vastutada. Siis võib küll abistada kui kiirusehoidik peal või liigun stabiilse gaasiga (st võin olla hajameelne) aga kui ma konkreetselt ikka ise gaasi lisan siis seda ju põhjusega?

[Kapten Trumm]

Mul vennal on selline uuem Superb, mil on mingi "sõidurajaabi". Mis peaks abistama juhti oma rajal püsima. Praktikas, meie kehvakeste teejoontega kipub see aga üllatuslikult suunda muutma, targem on välja lülitada.

Üks teema on veel liikusmärke jälgivad süsteemid. Uutest autodest, mida mina proovinud olen, leidis Volvo XC70 üles umbes kolmveerandi märkidest (raskusi oli just ajutistega) ja Honda Civic umbes pooled.

Taolise taseme juures oleksid isesõitvad autod lausa eluohtlikud.