Raimo Poom:
„Katkestasin täna viis päeva kestnud puhkuse, sest riigikontrolli analüüs, mille neil palusin teha kriisi juhtimise kohta koroonaviiruse teise laine ajal, tõestas must-valgel ära tõsised probleemid vaktsineerimise korralduses,” kirjutas peaminister Kaja Kallas teisipäeva õhtul oma sotsiaalmeediakontol.
Sellest selgub, justkui valitsusjuht olevat saanud teada suurtest vaktsineerimisega seotud muredest ja teatanud oma edasistest sammudest – Kallas nõudis toimuva kohta aru tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt.
Peaministri avastus vaktsineerimise korratuse kohta võttis silmi hõõruma. Kõigest sellest, mida heitis riigikontrolli analüüs ette vaktsineerimise korraldamatusele, on kirjutatud kuude kaupa, nüüdseks kindlasti juba kilomeetrite jagu lugusid, uudiseid ja analüüse. Kõike seda faktidele toetudes ja mustvalgelt.
Näiteks sellest, et vaktsineerimise tempo pole aasta algusest saadik suutnud mitte kunagi käia kaasas vaktsiinide riiki saabumisega, hakkas Eesti Päevaleht kirjutama veebruaris-märtsis. Vaktsiinidoosimägede kappi kuhjamisele leiti loomingulisi põhjuseid: väideti, et need on juba broneeritud, hoitakse varu mitme nädala jagu ette jne. Kõik küsimused tõrjuti kõrvale üleoleva käeviipega, ehkki need viitasid juba siis vaktsineerimise logistika paindumatusele, korralduslikule kaosele.
Kui on küsitud, kas Seer sobib oma ametisse, siis pole tema palganud minister Tanel Kiik kuulmagi teinud.
Kevadest alates on näiteks Tallinki juht Paavo Nõgene pea igal nädalal avaldanud statistika kasvavatest vaktsiinidoosijärvedest ladudes. Aga see probleemi mustvalge tõestus ei kõlvanud. Vahepeal palgatud vaktsineerimisjuhil Marek Seeril on olnud alati põhjus, miks ei ole süstimistempo kasvatamiseks midagi ette võetud ja miks on lastud Eestil vajuda koroonavaktsiiniga hõlmatuse näitajatelt Euroopa Liidu kehvemate riikide sekka.
Kui seepeale on küsitud, kas Seer sobib oma ametisse, siis pole tema palganud minister Tanel Kiik kuulmagi teinud.
Riigikontroll esitas hulga küsimusi valitsuse vaktsineerimisplaani puudumise ja ministrite vahel arutatava uue kava selgete puuduste kohta. Ka vaktsineerimisplaani ilmselgete puuduste kohta ulatub kajastuste pikkus Tallinnast vähemalt Pariisini. Alates terviseameti endise kommunikatsioonijuhi Simmo Saare paljastusest juba möödunud sügisel, kuni faktideni, et ametist lahkuv sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse pole suutnud adekvaatseid uusi plaane õigel ajal teha.
Kui on küsitud, kas probleemiga tegelemise asemel infolekitaja nõiajahile keskendunud terviseameti peadirektor Üllar Lanno sobib ametisse, siis on minister Kiik teda oma laiade õlgadega viimseni kaitsnud. Isegi siis, kui Lanno vastutada olevad külmkapid koos muu vajaliku Eesti ravimivaruga üles sulasid, sobis ta ametisse edasi.
Kui on küsitud, kas asekantsler Jesse sobib ametisse, siis vastuseks edutatakse ta pärast ametiaja lõppu ministeeriumi kantsleri nõunikuks, kelle ülesanne on „tegevuste jätkuvuse tagamine”.
Kui minister Kiik on keeldunud muudatusi tegemast, on peaminister Kallas teda toetanud.
Kui on küsitud, kas sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, kes on pannud kokku meeskonna, mis on tekitanud vaktsineerimiskaose, sobib ametisse, on vastuseks õlakehitus. Nagu ka siis, kui ta lasi end 5. jaanuaril, kaugelt enne tervishoiutöötajate ja hooldekodude elanike vaktsineerimise lõpetamist, eelisjärjekorras ära süstida.
Iga kord on minister Kiik keeldunud muudatusi tegemast ja peaminister Kallas on teda toetanud.
Ei saa öelda, et selle aja jooksul pole kümned, et mitte öelda sajad inimesed proovinud vaktsineerimise olulisust arvestades aktiivselt kaasa mõelda ja pakkuda valitsusele igakülgset abi. Ettevõtjad, asutused, poepidajad... Kõik üritasid ulatada abikätt, küsides: kus ja kuidas saaks kaasa lüüa? Neile kajas kuude kaupa vaikus vastu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas teisipäeval, et Euroopa Liidus on täisealise elanikkonna seas saavutatud keskmiselt 70% hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga. Eestis on see näitaja praegu kõigest 56%. Terve elanikkonna vaates on vaktsineerituid endiselt alla poole ehk ainult 47%. Isegi vanemaealiste ehk üle 70-aastaste seas pole jõutud 70% vaktsiiniga hõlmatuse juurde, mis pidi olema tehtud aprillis – näitaja on 69%.
Need ei ole salajased näitajad, mida peaminister poleks saanud enne oma puhkuse katkestamist näha. Need on avalikud arvud, mis on saavutatud kuude jooksul ilmselgeid vaktsineerimisega seotud probleeme eitades.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94141523/ ... astab-veelRaske vastu vaielda.