hjl85 kirjutas:Tean jah. Olen neid talle andnud lugeda jne aga kasu ei mingit. Ega ma ka mõistan teda kui oled aparaatide all olnud. Hell teema ja kodurahu huvides enam ei torgi
Kuid kuna ta suur sportlane siis seoses spordisaalidesse pääsemisega loodan, et läheb tegema enne jaanuari. OT lõpp-.
Eks see ole jah hell teema, eriti veel isikule kellel on halvad mälestused.
Leidsin FB ühe artikli kus sellest kirjas ja hea inimene eesti keelde ka tõlkinud. Huvitav lugemine.
https://verdareno.wordpress.com/2021/01/01/covid-impfstoffe-und-keine-langzeitdaten/Tõlgituna siis FB-st:
@ Administraatorid: Kõigepealt head uut aastat ja suur aitäh seoses selle grupiga tehtud töö eest! Olen siit palju kasulikku infot saanud ja selle eest tänulik.
Siin artikkel, kus vaktsiinide heakskiitmise protsessi ekspert Petra Falb selgitab, miks koroonavaktsineerimise "pikaajaliste andmete" puudumine muret tekitada ei tohiks. Kuna sel teemal ka eestikeelses keskkonnas tihti küsimusi tekib, püüdsin ta suuremalt jaolt ära tõlkida. Ma pole kindel, kas tekst mitte liiga pikk ei ole või kas ta piisavalt hästi loetav on, aga kuna ta originaalis nii Facebookis kui Twitteris palju positiivset vastukaja leidis, mõtlesin, et ehk oleks siiski ka siin grupis lugejatele huvitav. Kui keegi paremini tõlgib või parandusi teeb, on see minu jaoks alati ok ja pole ka solvunud, kui arvate, et pole küllalt hea. Edu teile kõigile ja olge terved!
Viimaste nädalate üks enim öeldud lause: „Aga meil pole nende uute vaktsiinide kohta pikaajalisi andmeid! Pikaajalisi tagajärgi ei oska hinnata! "
Enne kui selle väite taga olevat põhimõttelist viga ja loomulikult ka üksikasjalikumaid selgitusi uurime: heakskiiduks puudub määratlus või spetsifikatsioon mõistel "pikaajaline". Ja miks see nii on, peaks olema selge pärast selle artikli lugemist. Kahjuks läheb tekst pikaks, sest isegi lihtsustatud versioonis ei saa seda teemat päris lühidalt seletada.
Ennekõike on oluline teada: vaktsiinidel on täiesti erinev toimimisviis kui nn „klassikalistel farmaatsiatoodetel“ - seda terminit kasutatakse kõigi ravimite kokkuvõtmiseks, mida ei valmistata bioloogiliste meetoditega. Klassikalised farmaatsiatooted on näiteks antibiootikumid, psühhotroopsed ravimid, salvid, antihüpertensiivsed ravimid, palaviku ravimküünlad, valuvaigistid ...
Millised on olulised erinevused “klassikalise” ravimi ja vaktsiini vahel?
* Farmaatsiatoodetel on nn “farmakokineetika”. Selle all mõeldakse "ravimi teed läbi organismi". Nende kontsentratsioonid kehas on erinevatel aegadel erinevad, nad võivad pikema ravi ajal koguneda, laguneda (see loob uued vahesaadused), nad metaboliseeruvad maksas, erituvad neerude kaudu ... Vaktsiinil pole farmakokineetikat, kuna siin ei metaboliseerita midagi. On ainult üks nn “farmakodünaamika” - selle all mõeldakse efekti, mille ravim kehas käivitab - antud juhul immunoloogilist reaktsiooni.
* Farmaatsiatooteid määratakse raviks tavaliselt pikemaks või isegi pikaks ajaks. Võetakse nädal antibiootikume, antihistamiine või kortisooni õietolmuallergia hooaja vältel, valuvaigisteid kuni selg enam ei valuta või vererõhu alandajat kogu elu. Vaktsiini ei saa kunagi "pikaajalise ravina". Saate selle üks kord, võib-olla teise või kolmanda korra osana põhilisest immuniseerimisest, aga ka seda nädalate või kuude tagant. Peale seda võib-olla enam mitte kunagi või võib-olla iga 5 või 10 aasta tagant.
Vaktsiini kasutamisel ei esine seega juba ainuüksi bioloogilistel põhjustel ühtegi „hilist kõrvaltoimet“, mis 5 aastat pärast vaktsineerimist äkki tekiks. Kõrvaltoimed ilmnevad mõne tunni kuni 1 - 2 päeva jooksul pärast vaktsineerimist, elusvaktsiinide puhul pärast loodusliku haiguse inkubatsiooniperioodi. Allergilised reaktsioonid - kas kerged või rasked - ilmnevad samuti varsti pärast manustamist. Väga harva esinevate kõrvaltoimetena on võimalikud erinevad autoimmuunsed reaktsioonid, kuid isegi need ilmnevad hiljemalt mõne nädala pärast.
Miks siis üldse need pikema aja jooksul kogutud andmed põhimõtteliselt olulised on, kui "aastate pärast" nagunii midagi enamat oodata pole?
Selle põhjuseks on võimalikud harvad ja väga harvad kõrvaltoimed. Kui ainult ühel inimesel 20 000-st või ühel 50 000-st või 100 000-st inimesest teatud kõrvalmõju esineb, on selle avastamiseks vaja vaktsineerida väga palju inimesi ja tavaliselt võtab see kaua aega. Väga harva esinevaid kõrvaltoimeid ei suuda üldiselt näidata ka ulatuslik kliiniline uuring.
Vaktsiinide puhul ei tähenda mõiste “pikaajaline” aega, mille möödudes kõrvaltoime ilmneb, vaid aega, mille möödudes piisaval hulgal inimesi vaktsineeritud on, et kõrvaltoimeid usaldusväärselt kindlaks määrata saab.
Kuidas tekib selline „puuduvate pikaajaliste andmete” vale tõlgendamine?
Näide 1: Vaatame "vana" vaktsineerimist, rõugete vaktsineerimist. Vaktsineerimine oli kohustuslik. 1970. aastate lõpus võis rõuged hävitatuks kuulutada; ülemaailmne vaktsineerimiskampaania oli silmatorkavalt edukas. Võrreldes meie tänapäevaste vaktsineerimistega oli rõugete vaktsineerimine oluliselt reaktsioonivõimelisem ning harvadel juhtudel esines vaktsineerimisega seotud entsefaliidi (aju põletik) tõttu vaktsineerimiskahjustusi. See vaktsineerimine võis põhjustada pikaajalist kahju - lihtsalt sellepärast, et mis tahes entsefaliit võib põhjustada püsivaid kahjustusi, olenemata sellest, mille tõttu ta tekkis. Sõna "pikaajaline kahju" on igapäevakeeles kinnistunud ja seda tõlgendatakse sageli valesti, kui "kahju, mida vaktsineerimine põhjustab ainult pika aja möödudes". Kuid see entsefaliit tekkis keskmiselt nädala jooksul pärast vaktsineerimist. See tähendab, et see kahju tekkis kohe ja mitte aastate pärast, isegi kui selle mõju püsis aastaid.
Vahemärkusena: need tollest ajast pärit vaktsiinid ei pääseks tänaste kriteeriumide kohaselt heakskiitmisprotsessist läbi.
Näide 2: Praegu mainitakse sageli ja rõõmuga: Pandemrix © vaktsiini narkolepsia nn "seagripi" ajal. Vaktsineerimisega seotuse üksikasjalikke molekulaarseid mehhanisme pole veel täielikult selgitatud, kuid tõenäoliselt on see tingitud kasutatud abiaine (potentisaator) komponendist koos mõjutatud inimese geneetilise eelsoodumusega. Selle kõrvaltoime esinemissagedus on umbes 1: 20 000. See ilmnes keskmiselt mõne nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mõnel üksikjuhul umbes 4 kuud pärast seda. Kuid seda märgati ka alles umbes aasta pärast ning kindlalt sai seda öelda veel hiljem, sest alles siis vaktsineeriti selle seose tuvastamiseks piisavalt palju inimesi. Olukorra tegi veelgi raskemaks asjaolu, et see kõrvalmõju ilmnes vaid mõnes - peamiselt Skandinaavia - riigis. Ka siin on inimestele meelde jäänud: “Hiline kõrvalmõju! See ilmnes alles aasta või kahe pärast!". Ei, see ei olnud nii! See ilmnes palju varem, kuid usaldusväärselt oli seda võimalik kindlaks määrata alles siis, kui piisaval hulgal inimesi vaktsineeritud olid.
Lisaks tuleb mainida kõrvaltoimete hindamise olulist tegurit: nn “taustajuhtumeid”.
Taustajuhtumiks on konkreetse haiguse juhtude arv, mis ilmneks ka vaktsineerimata populatsioonis kindla ajavahemiku jooksul. Esimese heakskiidetud COVID vaktsiini Comirnaty © kohta on ka midagi ajakohast. Uuringute käigus esines 4 näohalvatuse juhtumit. Need 4 juhtumit vastavad aga täpselt teadaolevale esinemissagedusele: võrreldava ajavahemiku jooksul vastab võrreldavas populatsioonis 4 näohalvatuse juhtumit täpselt eeldatavale arvule isegi ilma vaktsineerimiseta. See potentsiaalne kõrvaltoime lisati siiski tootekirjeldusse ja pakendi infolehele, kuna see esines vaktsiinirühmas ja mitte platseeborühmas ning seost välistada ei saa.
Seega võime kokku võtta: vaktsiini omaduste ja toimeviisi tõttu võib kõrvaltoimeid oodata üsna ruttu - pärast tunde või päevi - isegi harvadel autoimmuunhaiguste juhtudel tavaliselt mõne nädala pärast. Pikaajalisi andmeid ei ole meil vaja mitte selle pärast, et kõrvaltoimed võivad ilmneda nii kaua pärast vaktsineerimist, vaid selleks, et harve kõrvaltoimeid üldse ära tunda. Vaktsineerida tuleb piisav arv inimesi, et kõrvaltoime üldse esmakordselt ilmneks ja seejärel seda vaktsiiniga seonduvaks määrata saaks.
See vajalik pikaajaline vaatlus toimub alati ja kõigi ravimite puhul neljandas kliinilises faasis - pärast ravimi heakskiitmist!
Mil määral kehtivad need leiud praeguste COVID-vaktsiinide suhtes?
Meil on siin 2 soodsat olukorda:
* enne heakskiitmist oli katsealuste arv kliinilistes uuringutes silmatorkavalt suur (teiste - ka täiesti uute - heakskiidetud vaktsiinide puhul on viimastel aastatel Euroopas olnud katsealuste arv enamasti vahemikus 10 000 kuni 15 000; esimese heakskiidetud COVID vaktsiini puhul oli see umbes 40 000).
* Läbi viidud massilise vaktsineerimiskampaania tõttu saavutati harvaesinevate kõrvaltoimete tuvastamiseks vaktsineeritud inimeste arv väga kiiresti - ainuüksi Inglismaal vaktsineeriti vaktsineerimiskampaania esimese kahe nädala jooksul umbes pool miljonit inimest. Kuna vaktsineerimiskampaaniad toimuvad nüüd kogu maailmas, on nende inimeste arv äärmiselt suur, kelle kohta andmed väga kiiresti kättesaadavad on - tavaolukorras on seda ka raviameti jaoks praktiliselt võimatu saavutada.
)