Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Meil oli pioneeriks astumine 1985, tseremoonia toimus Tallinnas nn tööliste keldris (Estonia pst trollipeatuse juures) ja pärast oli lastekohvik Vigri ühiskülastus (Narva mnt). Ja muidugi 3+3 tundi rongisõitu. Vähemalt siiani on meelde jäänud. Kuna meile esines seal keldris mingi medaleist kilisev hävituspataljoni tädi, kes olla kuulipildur olnud, siis tagasisõidul tehti nalja John Rambo teemal (tollal me olime juba näinud neid kuulipilduja puusal pilte).

Toimus see klassijuhatajat mäletades 3 klassi kevadel, sest 4 klass tuli meil juba põhikooli klassijuhataja ja sellega taolisi asju ei olnud.
Keeldus klassist (ca 35 nägu) 2 inimest, nendega midagi ei tehtud. Klasside numeratsioon oli siis veel 11 klassi süsteemi järgi (eelklass+11 klassi). Mul jäi vist numeratsiooni muutumisel vahele 6-s klass, läksin 5-st kohe 7ndasee.

[Kriku]

Ju siis ikka 3. klass ja seega 1987.

[Kriku]

Oli koole, kus keskkooli said astuda ainult komsomolid.

Tõesti? Millised?

Ülikoolis oli erialasid, kuhu võeti ainult komsomoli liikmeid, aga KK-de kohta kuulen esimest korda. Kahtlen, kas see võimalik oli, sest KK-d olid ju ka piirkondlikud.

[Väino]

... ДОСААФ õppurid pidid olema komsomolid.

Vähemalt autokoolis sai ALMAVÜ-s küll ilma lenininäoliste märkideta hakkama. Kas igalpool nii oli, seda ei tea.

[Kapten Trumm]

Kuna ALMAVÜ-s õpetati ka "ohtlikke" alasid nagu radarioperaatorid, radistid, langevarjurid ja piloodid (kus võis karta üle kargamist või sensitiivsele infole ligipääsu) siis loogiliselt võis seal olla ka julgeolekukontroll kõvem.

Oli ju see ülekargamine õhust rohkem NSVL/tema liitlaste probleem, läänest on vist ainsana NSVL üle karanud Rust. Aga NSVL-s on moodsate hävitajatega üle pandud enam kui kord.

Ma ei tea, kas meil lennuklubisid oli, aga langevarjurid tulid kuskilt Ida-Virust, lennuväli oli Leningradi maantee ääres.

[Manurhin]

Mul on kuskil siiani alles käsitsitehtud kaart, mis mulle oktoobrilapseks saamise puhul kingiti. Sees see vana hea lauluke:
Oleme kõik hoolsad lapsed
sest et me oktoobrilapsed
ainult töökas, virk ja kraps
olla võib oktoobrilaps.
jne.

Allservas on kiri: 4B pioneerid. Minu mäletamist mööda ka just 4. klassis pioneeriks võeti. Kui minul see aeg kätte jõudis, oli koolis küll pioneeride tuba täies hiilguses olemas, punased lipud nurgas ja puha, aga minu koolis vist üldse pioneerindusele nii väga suurt rõhku ei pandud, tehti lihtsalt, kuna päris tegemata jätta ka ei saanud. Ja tolleks ajaks pealegi olid juba ajad ka muutuma hakanud ja nii minust pioneeri ei saanudki. Tegelikult oktoobrilapseks saaminegi käis kuidagi suht märkamatult. Ma enam ei mäleta, kas mingit pidulikku aktustki oli. Mingil hetkel me, teises klassis siis, kõik ringi lippasime, oktoobrilapse märgid rinnas. Siis kuskil vast juba pool aastat hiljem mõnel enam märki ei olnud. Mõni õpetaja ikka sellekohase märkuse tegi, aga mingit suurt kisa ka ei tulnud. Siis oli ühel hetkel juba pool klassi ilma märkideta, viimaks veel paaril-kolmel oli ja varsti polnud enam kellelgi. Kuidagi märkamatult see asi ära kadus. Ühel hetkel olid pioneeride toast punarekvisiidid samuti läinud ja uksel silt ELO tuba, aga mida see ELO (=Eesti Laste Organisatsioon) endast täpsemalt kujutas, ei teadnud ilmselt õpetajadki. Oli ainult silt endise pioneeritoa uksel ja see oligi kõik. Mingit vastavasisulist tegevust küll ei toimunud. Ja ega see siltki väga kaua püsinud. Kuna ruumis klaver oli, sai sellest varsti lihtsalt muusikaklass.

[Turist 47]

Oli koole, kus keskkooli said astuda ainult komsomolid.

Tõesti? Millised?

Ülikoolis oli erialasid, kuhu võeti ainult komsomoli liikmeid, aga KK-de kohta kuulen esimest korda. Kahtlen, kas see võimalik oli, sest KK-d olid ju ka piirkondlikud.

Seisin ise kunagi, pärast 8. klassi lõpetamist "rivistusel", kus Kooli Direktor teatas, et soovijaid Keskkooli astmesse on piisavalt ja edasi õppijad on ainult Komsomoli ühenduse liikmed. Ja suvel oli vaja see asi ära teha.
Mingid aastad hiljem manitses, seesama D.. õpilasi kirikus käima ja meenutas "heldimusega", kuidas kooli territooriumilt oli leitud, vene ajal, sini must valge trikoloor . Igav ei õlnud.

Lisatud

Nojah, see oli jutt. Aga kas tegelikult ka komsomoli kuuluvust rohkem vaadati kui hindeid...?

Ei tea. Keskkooli soovijad, mäletamise järgi, ei katsetanud ja astusid. Mäletamise järgi oli selleks vaja kogunisti Tallinna sõita. Kas mitte Rataskaevu tänaval ei olnud see staap.
Pärast keskkooli, sain teada, et Vene tänaval oli igatahes DOSAAFi koolituse keskus. "Rambod" toodi Paldiskist, kes näitasid, kuidas klaasi süüakse, eri kehaosadega betooni lõhutakse.
D. lähedal oli õllekas (50dl viina koht), sealt sai õpilane ca. paatikümne kopika eest sardelli, leivatüki, pool klaasi hapukoort ja ilma suhkruta klaasitäie teed. See oli , maitse on meeles

[Kriku]

Nojah, see oli jutt. Aga kas tegelikult ka komsomoli kuuluvust rohkem vaadati kui hindeid...?

[Manurhin]

Mingid aastad hiljem manitses, seesama D.. õpilasi kirikus käima ja meenutas "heldimusega", kuidas kooli territooriumilt oli leitud, vene ajal, sini must valge trikoloor . Igav ei õlnud.

Teadagi-teadagi . Küllalt nähtud selliseid, kes ühel hetkel parteipileti lauasahtli tagumisse nurka peitsid (äkki läheb veel vaja) ja siis korraga suured iseseisvuse maaletoojad ja endise korra seestpoolt õõnestajad olid. Mõni taoline tegelane on viimase 30 aasta jooksul isegi peaministriks saanud. Selles suhtes on minu poolt üsna sügav respekt Karl Vainole - oli purupunane ja selleks ka vähemalt ausalt jäi ja tegi õigel ajal tšemodan-vakzal-Moskva. Kuigi oleks ju võinud hakata mingit erakonnakest tegema ja tuututama, mida tema ikka kõike salamisi ära tegi, et see NSVL kiiremini kokku kukuks.

[retti]

Nojah, see oli jutt. Aga kas tegelikult ka komsomoli kuuluvust rohkem vaadati kui hindeid...?

Täiesti olenes kooli juhtkonnast.
Tean ka juhust kui hinnet üldse ei olnud - õpilane sai 1972 aastal keskkooli lõputunnistuse ilma vene keele hindeta.

[OLAVI]

Pioneeriks ei astunud ja ülejäänud kooliaeg hurjutati ülejäänud klassi, et "Kui halvasti käitute, siis visatakse pioneeristaatusest välja ja olete nagu "see" kes ei saa koondustel osaleda".
Aga 8 klassi lõpetamisel suruti pihku paber, et "Kuna meil oli eesrindlik klass, siis oled ka sina koguaeg pioneeride nimekirjas olnud".
Kutsekas jäi grupi meister napsutamisega vahele ja teda ähvardas ametist pahandusega lahtilaskmine, mille peale pakkus klassile diili: "Et kui terve grupp astub komsomoli, siis tema jääb ametisse ja meie võime grupi ühisüritustel napsutada".
Meister jäi ametisse (seniks kuni aastapärast jäi sogase peaga voolu alla ja õpilastele õpetuseks "varalahkus") ja grupi peod said hoogu juurde.
(Vahe oli see, et klassiürituste ühist kuluraha arvestust hakkasime pidama komsomalimaksu blanketil.
Ja ka miilits suhtus palju leebemalt, kui kamp lärmajaid õllekast väljudes näitasid ette komsomolipiletid ja kõik tõendasid, et tulid just otse komsomolikoosolekult päevakajalisi teemasid arutamast. )

[sahmik]

Pisike mõisas asuv maakool, õpetajad nagu pereliikmed,

Ega see juhuslikult Ruila mõis ei olnud?

[Siki]

Ühel hetkel olid pioneeride toast punarekvisiidid samuti läinud ja uksel silt ELO tuba, aga mida see ELO (=Eesti Laste Organisatsioon) endast täpsemalt kujutas, ei teadnud ilmselt õpetajadki. Oli ainult silt endise pioneeritoa uksel ja see oligi kõik. Mingit vastavasisulist tegevust küll ei toimunud. Ja ega see siltki väga kaua püsinud. Kuna ruumis klaver oli, sai sellest varsti lihtsalt muusikaklass.

Minu ema oli esmalt pioneerijuht ja siis kohe sujuvalt ELO juht. Vähemalt Saaremaal organisatsiooni tegevust toimus küll, olen isegi vähemalt ühest nende suurlaagrist osa võtnud Kes tahtis organisatsiooni saada, siis vähemalt meie koolis pidi selleks mingit imelikku võileiba sööma ja soolast morssi peale jooma. Kestis see aasta-kaks, siis vaibus ära. Endisest pioneeride ja ELO toast sai pikapäevarühma klass.

[Satakas]

Mingid aastad hiljem manitses, seesama D.. õpilasi kirikus käima ja meenutas "heldimusega", kuidas kooli territooriumilt oli leitud, vene ajal, sini must valge trikoloor . Igav ei õlnud.

Teadagi-teadagi . Küllalt nähtud selliseid, kes ühel hetkel parteipileti lauasahtli tagumisse nurka peitsid (äkki läheb veel vaja) ja siis korraga suured iseseisvuse maaletoojad ja endise korra seestpoolt õõnestajad olid.

Põhimõtteliselt kogu Tartu MHG õpetajaskond ja eriti juhtkond, va 3-4 õpetajat. Alates 1983 (ja ilmselgelt varemgi) kuni 1990/91 pandi sellist punapropat, et ei häbenetud avalikult mõnitada ja kiusata isegi väikseid lapsi, kes õige poliitikaga kaasa ei jooksnud. Pioneeriks mitteastumine oli selline tragöödia (mille eest ilmselt kellelgi 100% saavutamata jäämise eest preemiat vähendati), et tuli tagantjärgi aastaid nende vihaõhutamist kannatada. Ent kui tippudesse tõusis kauneid trikoloore ning üksikult ja lausa reas langes punatoone, korraldasid samad lõustad aulas härdaid isamaalisi üritusi. Kuna oli selle kooli viimane klass käsil, ütlesin seal aula ukse kõrval igale sinimustvalge rinnanõelaga kaunistatud endisele punasele ahvile otse välja, mida ma neist ja nende värvimuutusest arvan. Ja neid oli ikka palju. Mõni paistis piinlikkust tundvat, mõni keeras nipsakalt nina taeva poole ja kaks tükki üritas mind isegi ähvardada kuigi ähvarduse sisu jäi täiesti arusaamatuks. Üks neist jooksis umbes '86 või '87 peaaegu KGB'sse kui avastas, et 3.-4. klassi poisid olid Klossi sarja eeskujul endile igasugused gruppen-puppen-oober-toober-füürerite "töötõendid" joonistanud ning neid esitades popkultuurist mahajäänud koolivendi arreteerisid. Vanamoor läks sellisesse paanikasse, et vaid direktori sügav veenmine teda tagasi hoidis. Ja mitte, et dire ise palju targem oleks olnud. Küllap kartis vaid, et tema jama kaela saab sest järgnevad paar tundi puistas ta isiklikult klass-klassi haaval avalikult kogu klassi ees poiste taskuid-kotte. Mõned aastad hiljem olid mõlemal isamaalised härdimuspisarad silmas...

Ahjaa, ELO... Kohalikud pioneeri- ja komsomolibossid muutusid üleöö ELO- ja skaudibossideks. Limukad. Kohe näha, et neid huvitas vaid võim, positsioon, suhted. Poh, mis värvi. Oli nendegagi varem ütlusi olnud. Mõni õpilaste hulka kuuluv paar aastat vanem aktivist üritas kah torkida aga sai peksa. Kui skautideks muutusid, otsisin ise kooli pealt üles, torkisin veidi aega omaks lõbuks ja andsin lõpuks niisama kolakat. Pole iial vägivalda pooldanud ega kaklusi alustanud kuid need juhtumid ületasid ka minu taluvuspiiri.

[Satakas]

Pioneeriks ei astunud ja ülejäänud kooliaeg hurjutati ülejäänud klassi, et "Kui halvasti käitute, siis visatakse pioneeristaatusest välja ja olete nagu "see" kes ei saa koondustel osaleda".

Jep, meil vist kedagi väljaviskamisega ei hirmutatud. Vist. Polnud vähemalt kuulda. Aga klassijuhataja osatas sedapidi küll igal võimalikul juhul, et "näe, see ei saa ülipõnevatel koondustel osaleda". Üsna ruttu sai aga nii temale kui teistele selgeks, et see on hoopis suur eelis, sest sain varem koju minna, samas kui teised pidid veel tunnikese koonduma ja Leninit ülistama või midaiganes nad seal tegid (a mida seal siis tehti? Oskab keegi öelda?). Klassikaaslased hakkasid loetud nädalatega hoopis kadestama ja siis valis klassijuss teise taktika - kõik klassiüritused (klassiõhtud, ekskursioonid jmt) olid klassi seinalehel punaselt märgitud kui "ainult pioneeridele!" Komöödia oli aga see, et mina olin juba ammust ajast seinalehemeister, veel pioneerieelsest ajast. Panin siis päevapealt, otse enne seinalehe ilmumist ameti maha. Jälle oli tragöödia. Noh, ainult-pioneeridele-üritused jäid ka uue joonistaja ajal kehtima aga ma vilistasin sellele. Läksin kohale igale poole, kuhu tahtsin ning kui oligi mingi igav vabastajate monumendi külastus, siis istusin kodus ning viitasin, et see oli ju ainult pioneeridele. Klassijuss vihkas mind nagu katku, sest ma lihtsalt ei allunud ta manipulatsioonidele ja talle ei mahtunud ilmselt pähe, kuidas mingi algkoolijunsu temast üle on. Aga ega ta ka teiste minu vastu ässitamisega auru tagasi hoidnud. Õnneks see klassi algkoosseisu puhul eriti ei õnnestunud. Mõni üksik, kellega mul mingit kokkupuudet polnud, ehk läks kaasa. Kuid klassi tuli aeg-ajalt päris võõrsilt uusi õpilasi ja need küll läksid hoobilt konksu otsa. Jube pull oli siis vaadata, kuidas mingi tibi (meile tuligi miskipärast ainult tibisid juurde), kes sind nädal tagasi esimest korda nägi ning kellega sa pole isegi sõna juttu ajanud, põrnitseb mind altkulmu, pilk ehedat vihkamist täis. irw...