MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda on 8. juunil 2021 loodud Eesti haridustöötajate huve ja õigusi esindav ametiühing (reg.nr. 80597609). Meiega on liitunud ja on oodatud liituma kõik haridusvaldkonnas tegutsevad, õppivad ja töötavad inimesed, kes peavad oluliseks haridustöötajate autonoomsust, ühise väärtusruumi loomist ja toetamist haridusvaldkonnas ning soovivad kaasa aidata iga haridustöötaja ja õppija huvidega arvestava õpi- ja töökeskkonna loomisele ja säilimisele Eesti riigis.
Tundub, et sama seltskond (või osa sellest) on ka teise domeeni taga. Läbi kumab ka ivermektiini propageerimine. Postimees ja Delfi enam artikleid ei avalda siis tehakse seda Objektiivis jms äärmuslikel kanalitel. Ivermektiin Covid19 ravimina on tänaseks üsna auklikuks lastud
richard kirjutas:Läbi kumab ka ivermektiini propageerimine. Postimees ja Delfi enam artikleid ei avalda
Viimati 26.03.2021:
Kaari Saarma raviplaan
Kui Covid-19 varajases staadiumis ehk esimese viie päeva jooksul pärast sümptomite algust riskirühma patsientidel alustada tõhusaid raviprotokolle, on võimalik ära hoida haiguse raskem kulg ning vähendada haiglasse sattumise riski 80 protsenti. Esiteks: ravi ivermektiiniga koos teiste toetavate ravimite ja vitamiinidega. Teiseks: kolmikravi hüdroksüklorokviini (HCQ), asitromütsiini ja tsingi ning teiste toetavate ravimite ja vitamiinidega. Kuna nii ivermektiin kui ka HCQ on teiste haiguste ravis olnud kasutusel juba kümneid aastaid, tuntakse nende ohutusprofiili hästi. Eestis nimetatud raviviise Covid-19 puhul ei kasutata, ent seda tehakse edukalt paljudes teistes riikides. Ivermektiin ja HCQ on odavad ravimid, seega nende laialdasem kasutuselevõtt pandeemia ajal on majanduslikult kerge.
"tore seltskond" https://virumaateataja.postimees.ee/722 ... eks-trummi Ehk siis üks on taimetoitlane ja roheline mis üldjuhul võrdub täiesti segase inimesega-kelle arvates kõige vastu aitab puu kallistamine ja puu koore söömine ning täpselt ka ei tea mille vastu protestib.Küigest kõike teab kuigi asjadega end kursis ei hoia
Toompeal võideldi maskide ja koroonapiirangute vastu. Teie räägite, et soovite kaitsta metsi. Küsin veel korra, kas te polnud vales kohas. Seda küll. Mis puutub maskidesse, siis minu jaoks on oluline, et me nendega loodust ei riku. Koroonakriis on selles mõttes hea, et inimesed on vaguramad, nad näevad, et on miski, mida me ei saa kontrollida. Midagi on meist kõrgem. Vanasti usuti Jumalasse, praegu aga, kui millessegi ei usuta, hakatakse laristama
Koroona on teie jaoks olemas, olete haiguse ju läbi põdenud? Kui inimene jääb haigeks, on tegemist perioodiga, mil keha tahab talle midagi õpetada. Haigus on õppimiseks. See oli normaalne kogemus. Ma olin kaks päeva voodis, oli tunda, et see on kõvem asi kui tavaline viirus.
Meediat ju jälgite, sealgi on olukord must valgel näha. Ma üritan meediat vähem tarbida, see tekitab stressi, tegelen oma tegevuste ja hobidega.
Kuulsin toona, et mõned kohalikud erialaspetsialistid olevat olnud hämmingus antud artiklist.
Nojah, kargab keegi magister lavale ja ütleb, et kõik on valel teel... Muidugi ei anna kraad kellelegi tõe monopoli, aga ise ta alustab oma juttu sellega, mida tema haridus lubavat.
Kriku kirjutas:Nojah, kargab keegi magister lavale ja ütleb, et kõik on valel teel... Muidugi ei anna kraad kellelegi tõe monopoli, aga ise ta alustab oma juttu sellega, mida tema haridus lubavat.
Terve viimase aasta olen töötanud vabakutselise teadlasena koroonaviiruse teemadel - tasuta. Olen aga lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga, seejärel töötasin teadlase ja õppejõuna ning avaldasin ka teadustöö. Tegelikult olen vabakutseline fotograaf.
Kindlasti eesmärk on üllas, kuid teadlasel peaks olema ilmselt väga tugev kriitikameel erinevaid materjale uurides. Me võime siin foorumis omavahel suvalisi meedias ilmunud artikleid viidata ja juba auklikuks lastud teemasid uuesti ja uuesti kedrata.
Enda tutvusringkonnas järjest rohkem kuulda, et täielikult vaktsineeritud inimene on nakatunud. Samas ei tea ühtegi tuttavat, kes oleks läbi põdenud ja uuesti haigestunud. Tuleb meelde ainult üks naise sugulane, kes põdes läbi ja aasta hiljem sai vaktsiini esimese süsti, peale seda mõne päeva pärast igasugu palavikud , lihasevalud ja väga halb enesetunne. Arstid ütlesid, et igati normaalne vaktsiini reaktsioon ja nii peabki olema ja harju ära. Kui ümberringi enamus töökaaslaseid ja temaga kokku puutunud inimesed hakkasid haigestuma läks ka testile ning tulemus positiivne. Kindlasti nakatas vähemalt paarkümmend inimest ja testile saamise pidi välja võitlema kuna arstid polnud nõus saatma kuna kõik sümptomid vaktsiinist
Huvitav oleks lihtsalt teada kui palju on igapäevaselt nakatunute seas neid inimesi, kes on läbi põdenud kuid vaktsineerimata. Merits küll väidab, et vaktsineeritul on 20 korda rohkem antikehi kui läbipõdenul. Kui ligi 1/3 nakatunutest on vaktsineeritud siis peaks läbipõdenud nakatunute hulk olema kõvasti suurem.
Tänane kord sisuliselt tähendab seda, et riik võib otsustada, et kõik elanikkonnast peavad tõestama, et nad ei ole rasedad ja rasedustest selleks ei kõlba, samas kõlbab ostutsekk 5 kuud tagasi ostetud kondoomile.
mart69x kirjutas:Huvitav oleks lihtsalt teada kui palju on igapäevaselt nakatunute seas neid inimesi, kes on läbi põdenud kuid vaktsineerimata. Merits küll väidab, et vaktsineeritul on 20 korda rohkem antikehi kui läbipõdenul. Kui ligi 1/3 nakatunutest on vaktsineeritud siis peaks läbipõdenud nakatunute hulk olema kõvasti suurem.
Esiteks on vaktsineerituid vähem kui viiendik vähemalt viimases uudises:
Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 72,4 protsenti olid vaktsineerimata, 9,3 protsenti pooleli vaktsineerimisega ja 18,3 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Teiseks peaks läbi põdenuid, kuid uuesti nakatunuid rohkem olema juhusliku valimi puhul. Testitavad on kõike muud kui juhuslik valim. Kolmandaks ei ole antikehade hulk ainus oluline näitaja.
Koroonaviirusesse enam kui üks kord nakatunuid ehk korduvnakatunuid on Eestis 80. Haiglaravi on vajanud vaid üks juba varasemalt COVID-19 läbi põdenud haigestunu.
Väliüritusel on selle koodi lugemine telefoni ekraanilt ikka paras tegu, tundus et ekraanilt peegelduv valgus segab . Ja seda isegi tänase pilves ilmaga.
maksipoiss kirjutas:Väliüritusel on selle koodi lugemine telefoni ekraanilt ikka paras tegu, tundus et ekraanilt peegelduv valgus segab . Ja seda isegi tänase pilves ilmaga.
See on samasugune QR-kood nagu elektroonilistel bussipiletitel, bussijuhid saavad iga päev sama tehnikaga sadu pileteid kontrollitud. Kulub neil paar sekundit ühe pileti peale. Mulle on vahel öeldud, et ekraan on liiga tume koodi lugemiseks, teen siis heledamaks. Küllap kontrollija oli seal väliüritusel selles asjas algaja.
Siki kirjutas:See on samasugune QR-kood nagu elektroonilistel bussipiletitel, bussijuhid saavad iga päev sama tehnikaga sadu pileteid kontrollitud. Kulub neil paar sekundit ühe pileti peale. Mulle on vahel öeldud, et ekraan on liiga tume koodi lugemiseks, teen siis heledamaks. Küllap kontrollija oli seal väliüritusel selles asjas algaja.
Ma pole ise ka varem väljas koodi näidanud . Aga ilmselt järgmine kord peab jah kas heleduse lõppu kerima (polnud ka praegu väga maha keeratud) või tõendi välja trükkima.
. Aga ilmselt järgmine kord peab jah kas heleduse lõppu kerima (polnud ka praegu väga maha keeratud) või tõendi välja trükkima.