Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Vee puudusel vaevalt et ükski keemiline reaktsioon atmosfääris ära on jäänud.

See päriselt nii lihtne ei ole, happeliste oksiidide veega reageerimiseks peab seda veeauru päris palju olema. Ise olen aru saanud, et vähemalt udu tasemel peab see küllastus olema. Tavapärase, kuivale ilmale iseloomuliku veeauru sisaldusega happevihma ei tekita

Ehk siis temperatuuri tõusuga kaasneb ka suurem vee aurumine ja atmosfääri küllastumine sellest, mis algatab tasakaalustava protsessi ehk happeliste oksiidide "alla pesemise" vihmaga. Happelistele oksiididele on õnneks omane reageerimine veega ja seeläbi hapete moodustamine. CO2 reageerib süsihappeks, SO3/4 vastavalt väävelhapeteks, NOx lämmastikhappeks jne.

[Kriku]

Vee puudusel vaevalt et ükski keemiline reaktsioon atmosfääris ära on jäänud.

See päriselt nii lihtne ei ole, happeliste oksiidide veega reageerimiseks peab seda veeauru päris palju olema. Ise olen aru saanud, et vähemalt udu tasemel peab see küllastus olema. Tavapärase, kuivale ilmale iseloomuliku veeauru sisaldusega happevihma ei tekita

Muidugi ei ole kuiva ilmaga vihma.

[Kriku]

Kuressare tüdrukute sukkpükste juhtumist tegin omaette lõnga: viewtopic.php?f=25&t=48318&p=680608#p680608

[parkija]

Kui ma seda postimehe artikli juures oleva energeetikavoliniku Energy Kadri Simson pilti vaatan , siis näen teatud sarnasust selle rootsi gretaga , selline fanaatiline õhin paistab igast näojoonest .
Tea , kas seal suures euroopas jook , söök ja õhk äkki tervisele kahju ei tekita ?

[maksipoiss]

Ilmselt üritab kompententsi puudust suure õhina ja pealehakkamisega kompenseerida

[kana tagumik]

Postimehes laseb keamiadoktor "vesinikuenergeetika kui tulevase lipulaeva " pilbasteks . Teatavasti on sellel rajatud pmst kogu selle rohepaketi lootus.

Kui lühidalt kokku võtta - vesinikku aetakse pmst fosiilkütustest, veest aetakse teda 4 protsenti. Ja sellega hädad ei lõppe. nimelt vesiniku tootmise süsinikujälg on lihtsalt nukralt võimas. Paremaks ei lähe seis ei transpordi ega hoiustamisega - vajalik erimahutid (loe:nende tootmine jälle paras süsinikujälg ja ülalpidamine kulukas). Parimal juhul saab vesinikuelekter olla eletrijaamade jaoks vähetasuv niššitoodang.

Artiki autor rõhutab, mitu korda, et nimetatud probleemid on erialaselt teada ja sellel, mis avalikkuses poliitkud vesinikutööstusest räägivad, pole reaalsusega midagi pistmist.

https://arvamus.postimees.ee/7325005/ve ... 1595271886

[parkija]

Milleks küll sellist praegu veel ebareaalset tehnoloogiat propageerida , äkki saab kuskilt toetusi ?

Järjekindlalt saan lugeda kuidas see rohepööre hävitab metsi , lausa Natura 2000 aladel käib metsaraie , paljud teadlased protesteerivad sellise tegevuse vastu ja resultaat , kõik jätkub .
Aastaks 2023 jõuab Eesti energiadefitsiiti , mitte keegi lillegi ei liiguta .
Ehk on see pikaajaline etteplaneerimine , näiteks defitsiidi tingimustes saab hinda kergitada , kõrgem hind = rohkem käibemaksu see omakorda täidab eelarvet .
Mäletan veel neid nsvl aegseid teateid : ajavahemikul see ja see kehtib 40. elektritarbimise reziim .

[kana tagumik]

No nõuka aal ei lastud majandusel ja inimestel kusagile minna, pidid sunnismaisuse all ägama. Euroliidus siuke asi võimalik pole, kui väga totraks läheb, lahevad nupuvajutusega digitaalsed varad ja jalad füüsiliselt hiljem järgi. Mida need plaanid ei arvesta - euroliidus siiski sunnismaisust ja käsumajandust pole.

[Manurhin]

Mäletan veel neid nsvl aegseid teateid : ajavahemikul see ja see kehtib 40. elektritarbimise reziim .

Mäletan ise ka midagi sellesarnast. Kas keegi oskab öelda, mida need režiimid kõik tähendasid? Olen netist üritanud infot otsida, aga pole siiamaani leidnud.

[diesel]

kahjuks need harvad korrad, kui ma keemia tundi sattusin, ei tegelenud ka õppimisega ja nii olengi nüüd laus loll sel teemal. aga jauramine co2 teemal tekitab küsimusi. kui keegi oskab ja viitsib, siis ehk seletaks veidi.
kui süsihappegaas on paha, siis kas seda tükkideks võtta ei saaks? püüaks molekuli õhust kinni ja lõhuks eraldi c ja o2 tükkideks. mida selleks vaja oleks? ja kui hapniku saaks rõõmsasti lendu lasta, siis mis kujul üldse paljas süsinik maiste rõhkude ja temperatuuride juures eksisteerida saaks?

[Jaanus2]

Meil siin on veel päikesepaneele liiga vähe ja suvist kõrget hinda põhjustab tuule vähesus. Tuul mõjutab hinda, päike veel mitte siinkandis.

[Dr.Sci]

kahjuks need harvad korrad, kui ma keemia tundi sattusin, ei tegelenud ka õppimisega ja nii olengi nüüd laus loll sel teemal. aga jauramine co2 teemal tekitab küsimusi. kui keegi oskab ja viitsib, siis ehk seletaks veidi.
kui süsihappegaas on paha, siis kas seda tükkideks võtta ei saaks? püüaks molekuli õhust kinni ja lõhuks eraldi c ja o2 tükkideks. mida selleks vaja oleks? ja kui hapniku saaks rõõmsasti lendu lasta, siis mis kujul üldse paljas süsinik maiste rõhkude ja temperatuuride juures eksisteerida saaks?

Klorofülli

[kana tagumik]

Eesti energia juht ronis ka urust välja ja teatas kõrvad lontis, et elektri hind kõigub ja jääbki kõikuma - seda ettenähtavas tulevikus. Mingit tarnekindlust ei paista. Ega saksamannide soov vene gaasi saada ei tule tühja koha pealt, aga seda pole ilus välja öelda. Nii kindlustatakse enda tarnekindlust ja kurjustatakse samas ida euroopaga, miks nood kuidagi rohelise energaga hakkama ei saa.

[Madis Reivik]

kahjuks need harvad korrad, kui ma keemia tundi sattusin, ei tegelenud ka õppimisega ja nii olengi nüüd laus loll sel teemal. aga jauramine co2 teemal tekitab küsimusi. kui keegi oskab ja viitsib, siis ehk seletaks veidi.
kui süsihappegaas on paha, siis kas seda tükkideks võtta ei saaks? püüaks molekuli õhust kinni ja lõhuks eraldi c ja o2 tükkideks. mida selleks vaja oleks? ja kui hapniku saaks rõõmsasti lendu lasta, siis mis kujul üldse paljas süsinik maiste rõhkude ja temperatuuride juures eksisteerida saaks?

C+O2 reageerimisel eraldub soojusenergiat. Järelikult CO2 lammutamiseks on vaja lisaenergiat. Seega oleks tarvis masinat mis

a) oleks odav
b) töökindel
c) võiks ennast ise kopeerida ja parandada
d) ei nõuaks maavarasid enda ehitamiseks
e) kasutaks laialdast odavat energiat - nt päikeseenergiat

Muuseas, selline masin on olemas, nimetatakse neid üldnimetusega .... (täida lünk!)

[nimetu]

Elektriautode kasutegurit ei saa arvestada ainult elektrimootori kasutegurina. Ülekandekaod on samuti. Ja asjaolu et kui see elekter kuskil söejaamas toodetakse on üldine kasutegur diiselmootorist juba madalam.

Kui hakata ülekandekadude jms kallale minema, siis tuleks samamoodi arvestada fossiilkütuste kaevandamise/pumpamise, töötlemise, transportimise ja muude kaasnevate protsesside kadusid ja energiakulu. Olenevalt elektritootmise sisendist on tegu äärmiselt tõhusa energiakandjaga. Probleem on peamiselt selle hoiustamises.