K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Kilo Tango]

Jah, autotransport on kaugvedudeks lihtsam (kas ka odavam?). Aga kaugveod raudteele tagasi kolida on jällegi lihtsam ja odavam, kui selle jaoks elektrirekka välja arendada. ...

Praktikas ütleksin, et:
1. Elektrirekkad tulevad niikuinii, sest akudel on veel arenguruumi väga palju (teoreetiliselt on võimalik liitiumakude mahtu kasvatada veel vähemalt 4-5 korda, kui reaktsiooni kaasatakse ka välisõhk)
2. Iga vaheetapp logistilises ahelas on kulu mitme koha pealt.
a) Esiteks on selleks vaja kasutada ajutist laopinda.
b) Teiseks on vaja maksta lossijatele.
c) Kolmandaks toob see kaasa ajalise viite ja tänapäeval on tarbija harjunud kõike kohe saama.
d) Neljandaks toob iga ladustamine ja laadimine kaasa ka kauba vigastamise, riknemise või kadumise riski. Suurte mahtude korral riskid varem või hiljem realiseeruvad muutudes kuluks.

Võluvitsa ei ole. Kogu logistikaahel hakkab muutuma vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia võimaldab ja regulatsioonid piiravad. 20 aasta pärast vbl. ei olegi rekkadel enam puhkepausi. Öösel sõidab masin ise ja juht magab olles kaasas rohkem asjaajamise jms. jaoks.

[Kriku]

Elektrirekkad tulevad niikuinii, sest akudel on veel arenguruumi väga palju (teoreetiliselt on võimalik liitiumakude mahtu kasvatada veel vähemalt 10 korda, kui reaktsiooni kaasatakse ka välisõhk)

Kui sa nii ütled.

[nimetu]

c) Kolmandaks toob see kaasa ajalise viite ja tänapäeval on tarbija harjunud kõike kohe saama.

See on lihtsalt mugavus, mille fossiilkütused on meile võimaldanud. See ei tähenda, et tulevikus pole vaja ohvreid tuua või mõningaid tegevusi ümber vaadata. Kui me tõesti oleme endale eesmärgiks võtnud oma ökoloogilise jalajälje vähendamise, siis sellega kaasneb vajadus osad üleliigsed tegevused ära lõpetada.

[Kapten Trumm]

Kindlasti tuleb arvestada, et meile harjumuspärased nähtused "just in time" ja "optimaalsed laovarud" toimivad justnimelt hiigelsuure CO2 jalajäljega.
Kui hoida suuri varusid ja kannatada tarnega, võib tõesti igapäevase rekka asemel saata rongi kord kvartalis.

Teiseks, kapitalistlikus majanduses on iseloomulik transpordi killustatus, palju vedajaid ja veel rohkem autosid. Kui meenutate, siis NSVL "rahvamajanduses" praktiliselt puudus selline väikebussi põhine kaubik. Lihtsalt veod olid tsentraliseeritud ja tarbija oli harjunud ootama ning puudus vajadus mõnesaja kilo kaupa iga päev miljonile kliendile midagi vedada.

[Kilo Tango]

... võib tõesti igapäevase rekka asemel saata rongi kord kvartalis...

Trummil on omapärane huumorimeel. Miks kord kvartalis? Ekspediitoritest oled midagi kuulnud?

[Fucs]

Kui meenutate, siis NSVL "rahvamajanduses" praktiliselt puudus selline väikebussi põhine kaubik.

RAF/Eraz 762 ; UAZ 3303 jms ; ŽUK A 03/07 jms ; NYSA 522 ; AVIA 21/31 ; Iž/Moskvitš 433/434/27156 jms ... meie enda toodang... Moskvitši baasil Tartu TA 11 .... või vähe suuremad GAZ 51/52/53 baasil Tartu TA -d... jne
Kõik need olid Autobaasidel olemas ja vedasid kaupa.

[Dr.Sci]

- Kas ehitame iga logistikakeskuse ja suurema tööstuse juurde raudteeliini või kaevame kanali ja teeme sadamad?

Retooriline võib olla, aga samas miks ka mitte? Mitmed vanad raudteetammid on veel olemas ja vähemalt Tallinna piires on mitmed logistikakeskused ka nende lähedal. Asi see siis seda raudteed natukene veel pikendada kui selline aktsioon käima tõmmata. Kanalid ja sadamad on ka kena mõte aga pigem vist mitte, põhjendamine ja kraaklemine läheks vast keerulisemaks kui raudteetammide tagasi võtmine.

Värvitud osa osas kostab ehitus, kinnisvara, transpordisektoritest ja KOV tasanditelt homeeriline naer.

ps.kes ei tea, mis on homeeriline naer, võib wikist vaadata aga ei ole ka väga vale kui hoopis Homer Simpsoniga (plt allpool lisatud) siduda...

Capture.PNG (303.88 KiB) Vaadatud 774 korda

[2korda2]

Veider on näha seda punnitamist siin "aga 700km päevas sõitva rekkajuhi jaoks sobivat lahendust kohe täna ju pole järelikult ei kõlba üldse". Reaalsus on see, et selliseid juhte on üldisest mahust tühine hulk. Tugev enamus juhte ei läbi päevas kaugeltki sellist vahemaad või ei sõida kaugeltki täismassis rekkaga.
Need olemasolevad Volvo rekkad - 540kW pakiga 300km tähendab 180kW/100km - see on umbes 10 korda suurem kulu, kui parimad sõiduautod on reaalselt näidanud (viitan taas sellele). SP mootoriga rekkade kütusekulu kohta on näiteks siin kirjas:

According to Roeth, tractor-trailers in the United States currently average just 6 mpg (2.55 kilometers per liter). But some fleets can achieve up to 8.5 mpg (3.61 kilometers per liter), with the most efficient trucks reaching 10.5 mpg (4.46 kilometers per liter).

Ehk - keskmine on hetkel 40l/100km aga on ka selliseid (tõenäoliselt uuemaid masinaid kasutavad) vedajaid, kes suudavad hakkama saada <30l/100km. Parimad sõiduautod reaalselt 3l/100km hakkama ei saa. Seega ei näe ma ka põhjust, miks elektri puhul peaks vahe olema 15 korda.
300km on päris parasjagu ennelõunaseks otsaks nii, et jääb veel pisut ülegi. Lõunal juurde laadida ja siis õhtuni tühjaks sõita. Suure täislastis rekkaga kiirteel ehk ei veaks täistööpäeva välja aga erinevad väiksemad või lühemate otstega masinad saaksid hakkama küll. Norra näitel siis kallurid - kuniks koormat laetakse ju energiat suurt ei kulu ja sellise masinaga päris kiirteele pikki otsi tegema ka keegi ei lähe.
Rongid tänapäeva maailmas ei ole konkurentsivõimelised ilma röögatute turumoonutusteta. Või noh - õigemini on konkurentsivõimelised vaid väga kitsas spektris - suured kogused ühetaolist kaupa (näiteks kaevandustest maagi vedu) või siis konteinerveod suhteliselt pika maa (täna 800+km) taha kui samal suunal pole laevaühendust. RB-l on ses osas päris-päris raske: altpoolt lõikavad sisse maanteeveod (mis paratamatult tulevate robotjuhtide korral on senisest odavamad ja kiiremad ka pikema maa taha). Ülalt aga on vastas Läänemeri - laevaveod on suurte koguste korral endiselt odavamad vaatamata raudteevedude märkimisväärsele dotatsioonile (kas otse või läbi taristuinvesteeringute).

[Walter2]

Kui meenutate, siis NSVL "rahvamajanduses" praktiliselt puudus selline väikebussi põhine kaubik.

RAF/Eraz 762 ; UAZ 3303 jms ; ŽUK A 03/07 jms ; NYSA 522 ; AVIA 21/31 ; Iž/Moskvitš 433/434/27156 jms ... meie enda toodang... Moskvitši baasil Tartu TA 11 .... või vähe suuremad GAZ 51/52/53 baasil Tartu TA -d... jne
Kõik need olid Autobaasidel olemas ja vedasid kaupa.

Kõik õige aga Jumper/Boxer/Master/Daily klassi ei kuulu neist ükski (kui siis ehk Avia mis oligi üks hinnatumaid ka vene ajal) ning ei omanud need ka erilist valikut erinevate kerevariantide ja kandevõimete osas.

[Health]

Värvitud osa osas kostab ehitus, kinnisvara, transpordisektoritest ja KOV tasanditelt homeeriline naer.

ps.kes ei tea, mis on homeeriline naer, võib wikist vaadata aga ei ole ka väga vale kui hoopis Homer Simpsoniga (plt allpool lisatud) siduda...

Capture.PNG

Kui on ka point siis arvan, et keegi ei keela seda jagada. Hetkel jääb mulje, et akf lihtsalt otsib vabandust miks ei saa ja viitab "instansidele". Ma saan aru, et me mõlemad saame aru millena need raudteetammid kasutusel on, aga kui põhjus on siis tehakse nagu tehakse Haapsalu suunal.

[Dr.Sci]

Värvitud osa osas kostab ehitus, kinnisvara, transpordisektoritest ja KOV tasanditelt homeeriline naer.

ps.kes ei tea, mis on homeeriline naer, võib wikist vaadata aga ei ole ka väga vale kui hoopis Homer Simpsoniga (plt allpool lisatud) siduda...

Capture.PNG

Kui on ka point siis arvan, et keegi ei keela seda jagada. Hetkel jääb mulje, et akf lihtsalt otsib vabandust miks ei saa ja viitab "instansidele". Ma saan aru, et me mõlemad saame aru millena need raudteetammid kasutusel on, aga kui põhjus on siis tehakse nagu tehakse Haapsalu suunal.

No aga samamoodi saab kehtestada ju üleilmse rikkuse ümberjagamise nii et kõigil oleks raha ja keegi ei peaks tegema tööd...
Loomulikult - kogu selle rohelise jama taustal on olemas reaalselt töötavad lahendid, aga iga lahend läheb vastuollu mõne huvigrupiga (näiteks kui me räägime rohelisest (helendavalt) tuumaenergiast, ajab 80% elektoraati sõrad vastu, tuulikuid oma õue ei taheta, hüdroenergia on saatanast sest kalad ei saa ujuda, päikeseenerga on cool ainult et selleks et suvel konditsioneer tööle panna pead paneelidega katma kõik naabrite kinnistud, ok, edasi näiteid ei genereeri. Läbi käinud teemad.
Üks variant on jah energiatõhususus, kui me loobume tuumaenergiast ja jääme sõltuma kaootilistest allikatest nagu päike ja tuul, siis vajame tegelikult kolossaalses mahus energiasalvestusvõimalusi... lisaks sellele et topime tuulikud ja musta värvi (muide evolutsioon on näidanud et päikesenergia salvestamisel kaalub roheline värv musta üles)
paneele kõik vabad pinnad täis.

[Some]

Ma millegipärast kahtlustan, et Haapsallu raudtee kaubaterminali ei rajata, lihtsalt pole piisavas mahus kaupa. Ehk siis relssidest üksi ei piisa, on vaja ladusid kauba kokku korjamiseks, laadimisvõimekust, manööverpinda veduritrlr, mis vaguneid kokku veavad jms. Aga mudugi võib riik ka peale maksta, lootuses, et kui kaubaterminal olemas siis piisavalt mahukas töötlev tööstus tekib hiljem juurde.

[Smith]

Kindlasti tuleb arvestada, et meile harjumuspärased nähtused "just in time" ja "optimaalsed laovarud" toimivad justnimelt hiigelsuure CO2 jalajäljega.
Kui hoida suuri varusid ja kannatada tarnega, võib tõesti igapäevase rekka asemel saata rongi kord kvartalis.

Milleks kord kvartalist? Rongid käivad iga jumala päev ja sõidavad kiiremini kui veoautod.
Kui kütused lähevad oluliselt kallimaks ja Rail Baltic saab 2026 valmis,
siis on võimalik väga suur osa kaubast (sugugi mitte kõik) vedada raudteed mööda,
kaotamata oluliselt tarnekiiruses.
Hästi tuleb lihtsalt korraldada kauba peale- ja mahalaadimine.
Oman ekspedeerija kutsetunnistust ja päris umbes ei lahmi.

[Smith]

päikeseenerga on cool ainult et selleks et suvel konditsioneer tööle panna pead paneelidega katma kõik naabrite kinnistud,

Mul on maja katusel 18 kw kokku paneele.
Maja aastane tarbimine ca 7000kwh ja paneelid teevad näiteks see aasta ca 15mwh.
Terve eesti on lamekatusega paneelmaju täis, kuhu võiks päikesepaneele panna.

[Kilo Tango]

Veider on näha seda punnitamist siin "aga 700km päevas sõitva rekkajuhi jaoks sobivat lahendust kohe täna ju pole järelikult ei kõlba üldse". Reaalsus on see, et selliseid juhte on üldisest mahust tühine hulk. Tugev enamus juhte ei läbi päevas kaugeltki sellist vahemaad või ei sõida kaugeltki täismassis rekkaga...

Täpselt. Sellega võiks sellele rekkateemale ka joone alla tõmmata. Muidugi tuleb kohe sinna otsa jutt kauba- ja reisilennukitest ja sellest, et neid ei saagi elektrile üle viia. Tõepoolest ei saa.