Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Maik12]

Eks see arutelu on praegu ikka uskumise pinnal. Uskuda, et roostetas või uskuda, et väsis ära. Tegelikult tõendid on kõik olemas ja seni pole uuritud isegi seda, kas praeguseks on seal midagi roostetanud.
Reeglina selline erakordne õnnetus vajab palju asjaolude kokkulangemist ja kui laev oli korduvalt varem sellise ilmaga sõitnud, siis ilma ei saa pidada ka halvaks kokkulangemiseks. Pigem kui seal otsest sabotaazhi ei olnud, siis äkki ikka käsitsi avamine ja pärast ei läinud kinni korralikult. Reisijad kuulsid nii visiiri hüdraulika kui ka kuvaldaga tagumise häält. Võibolla see sama akf nimetatud polt. Või mingi muu abistav tegur pidi selle visiiri küljest lendamisel seal lisaks olema, mis kõike neid salastamisi ja varjamisi mingil määral põhjendab.

[Lemet]

äkki ikka käsitsi avamine ja pärast ei läinud kinni korralikult.

Ja milleks tuli avamerel tormise ilmaga käsitsi avada?

[Kriku]

Eks see arutelu on praegu ikka uskumise pinnal. Uskuda, et roostetas või uskuda, et väsis ära. Tegelikult tõendid on kõik olemas ja seni pole uuritud isegi seda, kas praeguseks on seal midagi roostetanud.

Ei, muidugi pole mitte midagi uuritud. Ei roostetamist ega metalli väsimist, ei visiiril ega kuskil mujal.

Ega nad ei oskagi seda uurida.

Enne selliste väidete püstitamist palun lahkesti lugeda, mis lõpparuandes kirjas: https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf

[klamber]

Karta on et need avad ei olnud seal kõik päris kohakuti nii nagu peab vaid lukusõrm käis liialt tihkelt ja hüdrosilinder ei tulnud lukusõrme liigutamisega iseseisvalt toime vaid selle toimimisele oli vaja kuvalda ja kangiga kaasa aidata ehk kuvaldaga peksti lukusõrm sisse ja välja. Igasugused deformatsioonid juba paratamatult nõrgendavad metalli struktuuri ja kuvaldaga kolkimisel on arvatavasti suht sarnane efekt. Liiatigi polnud need kõrvad konstrueeritud selliselt horisontaalsuunalisi dünaamilisi löökkoormusi taluma, et keegi kuvaldaga lukusõrme luku kõrvadest vägisi läbi peksaks vaid augud peaksid ikkagi olema enam-vähem kohakuti ja lukusõrm liikuma läbi avade hüdrosilindri abil iseseisvalt ja vabalt.

Kas oleks palju enne selliste väidete pildumist paluda endale ka sellist tegevust ja olukorda ette kujutada? Kuidas toimub hüdraulilise sõrme (mis paikneb hüdrosilindiri sees) sisse-välja tagumine? Kuhu ja mis suunast see löök tulema peab? Visiiri põhjalukk (Atlandi lukk) paiknes vöörpiigitekil. Selle nägemiseks ja selle juurde pääsemiseks pidi ramp olema suletud. Et keegi ronis vööriteki kaudu visiiri sisse ja tagus aga rauda ja siis autotekil autojuhid nägid läbi rambi, kuidas see tagumine käis?

[Walter2]

Kas oleks palju enne selliste väidete pildumist paluda endale ka sellist tegevust ja olukorda ette kujutada? Kuidas toimub hüdraulilise sõrme (mis paikneb hüdrosilindiri sees) sisse-välja tagumine? Kuhu ja mis suunast see löök tulema peab?

Väike pildike lukust aru saamaks millega on tegu. Pole vaja erilist tuumafüüsikut aru saamaks kuhu on vaja lüüa ja mida kangutada kui selliselt käitatav lukustussõrm kinni kiilub samatelgsuse probleemide korral. Millistest detailidest koosneb hüdrosilinder saab intelligentne foorumlane vast aru.

[Maik12]

äkki ikka käsitsi avamine ja pärast ei läinud kinni korralikult.

Ja milleks tuli avamerel tormise ilmaga käsitsi avada?

a) avastati poolel teel, et visiir pole korralikult kinni? keegi tark arvas, et prooviks uuesti avada ja paremini kinni panna?
b) vabatahtlikult sooviti autodekil olnud koormast vabaneda
c) püstoli toru ees, sunniti koormast vabanema
d) laev lekkis mujalt ja kui oli näha, et pilsipumbad ja äravool pole piisav, arvas keegi tark, et võiks visiiri avada ja sealt kaudu vee välja juhtida?

[Madis Reivik]

Selleks et sõrm läheks kõrva sisse ei pea taguma PIKI sõrme - seda teeb hüdro niikuinii. Aga kui mingid kraadid-mõlgid on ees ja asjad pole kohakuti, siis kõrva peksmine külje pealt "aitab joondada". Loomulikult järgmine kord on vaja veel rohkem peksta....

Ja "alternatiivteoreetikutele tuletaks meelde et korrosioon ja metalli väsimus jms mehhaanikateema on täppisteadus mitte usuküsimus.

[Lemet]

Kell 0.25 peksid nelja- kuni kaheksameetrised lained Estonia vasakut parrast.

https://www.postimees.ee/2934437/suur-g ... mbri-oosel

Kust otsast sul need seitsmemeetrised lained olid lõpuraporti järgi küündis tuul lained vaevu hooti tormi tasemenigi 

Enne sedasorti väiteid tasuks lõpparuanne kasvõi ööseks padja alla panna, järsku hakkab midagigigi külge.

According to the final disaster report, the weather was rough, with a wind of 15 to 20 metres per second (29 to 39 kn; 34 to 45 mph), force 7–8 on the Beaufort scale and a significant wave height of 4 to 6 metres (13 to 20 ft)

[Naxer]

Riigikogus meil ka mingi Estonia komisjon olemas. Täna käis seal oma versiooni tutvustamas mingi endine Soome päästeameti töötaja, kes esines üsna ulmelise versiooniga. Lühidalt seisneb selles, et ühtäkki alandati laeva kiirust 5-6 sõlmeni ning muudeti kurssi veidi rohkem loode suunas. Seejärel avati ahtriramp ja käivitati mingid automootorid ning tõenäoliselt uputatigi mingi osa lastist ahtri kaudu. Kursimuutus oli selleks, et uputada see last sügavaimasse kohta, mis lähikonnast leida (ca 90m). Seejärel ilmselt pandi ahtriluuk taas kinni ning suurendati taas kiirust, kuid mingil tahtlikul või tahtmatul põhjusel kukkus peagi eest vöörivisiir. Seejärel väidetavalt uputati laev meelega-keerati ninaga lainesse, et kiiresti vett sisse võtaks ning püüti triivida tagasi ning uputada samasse kohta, kuhu enne visati see last. See viimane küll päris ei õnnestunud, juba kummuli ning täiesti juhitamatu laev triivis sealt 200-500m kaugemale.

Seejärel veel väideti, et ajal, mil soomlased laevast kütust välja pumpasid, kattis rootslaste saadetud laev veidi eemal merepõhja kividega-kohas, kuhu uputati see väidetav last.

[Maik12]

Riigikogus meil ka mingi Estonia komisjon olemas. Täna käis seal oma versiooni tutvustamas mingi endine Soome päästeameti töötaja, kes esines üsna ulmelise versiooniga. Lühidalt seisneb selles, et ühtäkki alandati laeva kiirust 5-6 sõlmeni ning muudeti kurssi veidi rohkem loode suunas. Seejärel avati ahtriramp ja käivitati mingid automootorid ning tõenäoliselt uputatigi mingi osa lastist ahtri kaudu. Kursimuutus oli selleks, et uputada see last sügavaimasse kohta, mis lähikonnast leida (ca 90m). Seejärel ilmselt pandi ahtriluuk taas kinni ning suurendati taas kiirust, kuid mingil tahtlikul või tahtmatul põhjusel kukkus peagi eest vöörivisiir. Seejärel väidetavalt uputati laev meelega-keerati ninaga lainesse, et kiiresti vett sisse võtaks ning püüti triivida tagasi ning uputada samasse kohta, kuhu enne visati see last. See viimane küll päris ei õnnestunud, juba kummuli ning täiesti juhitamatu laev triivis sealt 200-500m kaugemale.

Seejärel veel väideti, et ajal, mil soomlased laevast kütust välja pumpasid, kattis rootslaste saadetud laev veidi eemal merepõhja kividega-kohas, kuhu uputati see väidetav last.

Tallinnast läksid autod peale ikka vöörist mitte ahtrist, sellega eksis ka akf Kriku.

[Lemet]

Täpselt Beauforti skaalal kvalifitseerub see vaevu tormiks . Tavaline tuuleke meremehe jaoks mida sügiseti pidevalt 

Jutt ei olnud tormist kui sellisest, jutt oli lainekõrgusest.

[Naxer]

Tallinna sadamas tehtud piltidel oli ka Estonia ikka ninaga kai ääres, vöör lahti. Seega kui sinna lõpus midagi peale tuli, pidi see tõesti vööris asuma. Seal rk komisjonis vaieldi ka, kuidas see autode tormisel merel maha sõitmine ikka praktikas välja peaks nägema, kuni arvamusteni, et äkki tegid seda tuukrid

Samas maha tagurdamine oleks võimalikest loogilisem lahendus, ilma, et autojuht peaks ka ise koos autoga merre jõudma. Pigem oleks ka see loogilisem siiski ahtrist, mitte vöörist, kust 5m+ laine samalajal sisse peksab.

[Maik12]

Lisan ka lingi selle uue info osas: https://www.youtube.com/watch?v=U_1_PJrr824

Soomlane tundub usaldusväärne. Küll aga teeb asja raskesti jälgitavaks see, et ta enda valduses olevat uut infot miksib hoogsalt enda poolt tehtud järelduste ja arvamustega.
Uus info oli see, et ta on näinud sonari pilte kahest kandilisest objektist laeva läheduses, mida ta arvas olevat 2 rekkat koos haagisega. Kas mingit uut infot oli veel või oli ülejäänud puhtalt arvamused?

[BenJunior]

kuidas see autode tormisel merel maha sõitmine ikka praktikas välja peaks nägema, kuni arvamusteni, et äkki tegid seda tuukrid

Samas maha tagurdamine oleks võimalikest loogilisem lahendus, ilma, et autojuht peaks ka ise koos autoga merre jõudma.

Laev on kyllili kraavis , no et nii kui kummuli. Ehk kui ka ahtri rambid avada, sealt reaalselt ei mahu mittekuidagi ühtki rekkat maha võtma.vahemalt oleks see siga keeruline.
Pigem on kummaline, et esimestel videodel mis sommid 2.10.1994 tegid. Üks ahtri rampidest irvakil ja seal tilpneb midagi vahel. Ma peast ei mäleta kumb!

Tana (17.07.2021) on molemad ahtri rambid ilusti kinni.
Nb!! Kui hotell on kõver ja nihkes ( 6ja 7 tekk on ligemale siis 0.5 kuni 1 meeter nihunud). Siis 5 tekk on kindlasti veel paigast. Et rampide ümbruses ei ole nihkeid ega muutusi näha.

Samas differen on vööri poole 10meetrit 155 meetri peale … et kui hydro systeemis väiksemgi “läbi vajumine”
Siis peabki Ramp kinni vajuma.. 27 aastaga.

[Naxer]

See laeva meelega uputamise jutt käis ka muidugi arvamuste kilda. Lisaks väidetavalt kunagi nähtud sonaripildile oli ka pilt rootslaste kive merre kallavast laevast, mida nähti ja pildistati soomlaste poolt, kes samal ajal vrakilt kütust välja pumpasid. Justkui tõestus, et rootslased tegid seda millegi pärast eemal, mitte otse vraki kohal. Segane lugu muidugi, mis krt see siis olema pidi, mida otsustati katta, selle asemel, et vaikselt ära viia. Ehk ei soovitud selle välja vinnamise ja ära viimisega tähelepanu/tunnistajaid lihtsalt. Hr Kurm olevat asjaoludest juba teadlik ja rahastajad ehk lisavad varsti juurde, et ka merepõhjast salapärane kivihunnik üles otsida