Autotehnikateema

[Walter2]

Mida pointi on võrrelda autokasutajate sisestatud subjektiivseid andmeid kuskil n riigis? Umbes sama kui õllekannu taga kiidelda kellel on pikem..

[Dr.Sci]

No tegelik näitaja ja tehaseandmed on ikka nagu öö ja päev. Minu aasta ja nats enam vana diisel (1,995L, 130 kW, Co2 162 (g/km), EURO 6 kuigi samuraide maa päritolu), ARK taustainfo alusel

Kütusekulu
Linnas 6.7 l/100km
Maanteel 5.8 l/100km
Keskmine (NEDC) 6.1 l/100km

Tegelik keskmine - enne 30k ülevaatust - siis nullistasin, oli 7,8; järgneva mõnetuhande hetke keskmine on 7,6 ... Parim näitaja jah pärast soojaks sõitu koju, pooleldi allamäge ja vist ka kerge taganttuul, tuli 5,6 ära, tiksusin siis ka spido järgi 80-90 vahel. Rahulik aeg, liiklust polnud.... kilometraazilt on maantesõite märgatavalt enam kui linnasõite, ajakulust nii 50:50...
kui 60k täis saab siis on aeg uueks statistikaks...

ps...
ilmselt ma olen märkinud kuskil juba aga kui teile teeninduses öeldakse et on hooldusvaba automaatkast kus korralise teeninduse kohaselt õli jms ei kontrollita, siis :
a) ärge ostke autot
b) ostke aga müüga mõne aasta jooksul maha
c) kui auto ikka väga meeldib, laske iga paari aasta tagant teha käigukastile eraldi kontroll, sõltumata läbisõidust, lihtsalt kõiksugu tihendid ei pea meie kliima ja soolaoludes vastu, kuigi avalikult seda ei räägita. Tulemuseks on tavaliselt see et ~5 aastat vana avariiline auto maksab vähem kui talle uue käigukasti leidmine.

[AMvA]

Sa oled siis vist päris raske gaasijalaga, või ei oska samuraid diisleid teha (mis on tegelikult tõsi).

Mul on rootsi raud, ise eriti kerge gaasijalaga ei ole, mootor 158 kW automaat. Selline harju keskmine on pidevalt 6,6 - 6,7. Kui maanteel rahulikult sõita on võimali Tallinn-Tartu otsal saada kesmiseks 4,9-5,1. Ja mul on reeglina alati ka midagi katusel aerodünaamikat rikkumas. Aga maanteamet väidab muidugi midagi muud, kuid ma seda väga ei põe. Ilmselt on ka need numbrid võimalik kätte saada, aga see eeldab tõsist pingutust.

Aga mis puudutab hooldust ja vahetusvälpasid, siis mu kastil on kah "eluaegne õli" kahe klausliga - esiteks kontrollib miski andur õli kvaliteeti (ei ole tõesti süvenenud, mis printsiibil see töötab, ilmselt mingi juhtivuse erinevus) ja kui auto ütleb, siis peab vahetama ning autotootja on ise öelnud, et rasketes tingimustes ja taksokasutuses tuleb iga 60.000 tagant vahetada, millest olengi juhindunud (jama on see et kasutataks spetsõli, mis on päris kirves - 5 liitrit ca 200 eur). Õlitaset mõõta ega kontrollida ise ei saa, seda teeb kah elektroonika, niisamuti nagu mootoris.

[OLAVI]

Oma "hobuse" enda jaoks ilusamaks mõtlemine on vägagi inimlik nähtus oma auto margi müügiväärtuse tõstmiseks.
Samamoodi nagu jutt "alla 5L/100km" keskmise kulu kohta.
Kui vaadata 2005-2017 toodetud üle 66kW diiselmootoriga aut.kastiga masinaid, siis näeme autoomanike endi poolt avaldatud numbritest, keskmiseks kuluks et:
VW - 7,70 https://www.spritmonitor.de/de/uebersic ... &gearing=2

Alla 5L/100km ja võimsus 66kW - ∞ Maailmapäästmise juures mingit alla 66KW loksudega uimamist olla ei saa ilmselt.
Samas, kui valikusse võtta 50- 77kW VW manuaalkastidega diislid siis näitab üleüldiseks keskmiseks 5,75 l. Mis, olgem ausad on väga hea. Spritmonitori keskmise saab võtta nö rusikareeglina, millest Eesti oludes korras auto üldiselt võtab vähem.

Tuleb vaadata turusituatsiooni reaalsusele otsa, kui tahta Eestist osta teise ringi autot. (Kasutatud heas korras ökonoomse, vähesõitnud, pereauto toomine Saksast on tänapäeval kallim kui osta kohalikult turult.)

Kui tahta osta hetkel mitte üle 7 aasta vanune (toodetud alates 2015 ja mida pank nõustub kuni 3 aastaks liisingusse andma) sõiduauto, on pakkumises 4879 autot: https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi
Alla 77kW manual kastiga autosid 208: https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi
Nendest alla 77kW manual kastiga diisleid 65: https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi
Ja nendest "pereauto mõõtu" autosid 34: https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi

Nagu näha ülaltoodud numbritest, siis alla 77kW auto on tänapäeval vägagi "teadliku ostja" valik ja nende saadavus turul on alla 5% ning nii väikse mootoriga auto pole mitte "keskmine pereauto", mille alusel teha keskmise kütusekulu ennustusi.
(Alla 77kW mootori kütusekulu juures väiksema aastase läbisõiduga, arvestades kogu ekspluatatsioonikulu summat, kaob diisli eelis bensiinimootori ees.)

Ehk inimene kes näeb, et tema vajadusi 10 aasta perspektiivis elektriauto ei saa rahuldada (laadimisvõimaluse puudumine elukohas või suuremad vahemaad), peab noorema ökonoomsema (tõusvad maksud) auto valikul juba vaeva nägema.

[AMvA]

Tuleb vaadata turusituatsiooni reaalsusele otsa, kui tahta Eestist osta teise ringi autot. (Kasutatud heas korras ökonoomse, vähesõitnud, pereauto toomine Saksast on tänapäeval kallim kui osta kohalikult turult.)

Eestis on kahjuks autode valik oluliselt viletsam, kui sa ei taha just osta Shkodat või Toyotat.
Saksa või mõne muu riigi premiumklassi auto toomiseks on Saksa ikkagi pea ainus koht.

[OLAVI]

Mida pointi on võrrelda autokasutajate sisestatud subjektiivseid andmeid kuskil n riigis? Umbes sama kui õllekannu taga kiidelda kellel on pikem..

Kuna sellel lehel on sisestatavad andmed anonüümsed, siis valdav enamus autoomanikke teevad sinna sissekandeid iseenda jaoks (isiklikuks arvestuseks - rehvid, hooldused, jne maksumused kah) ja seega pole neil kellegi ees kelkida.
Enamus tangib "täispaagini" ja pannakse kirja reaalne spidomeetri näit, mis on pikas perspektiivis täpsem kui auto enda kütusekulu näidik.
Auto oma kalkulaatoris ei pruugi kajastuda seisu ajal (tühikäigupööretel kuluv) ja lisasoojenduse tarbitav kütus ning selle arvestamise algoritmid on läbi aja muutunud.

[OLAVI]

Tuleb vaadata turusituatsiooni reaalsusele otsa, kui tahta Eestist osta teise ringi autot. (Kasutatud heas korras ökonoomse, vähesõitnud, pereauto toomine Saksast on tänapäeval kallim kui osta kohalikult turult.)

Eestis on kahjuks autode valik oluliselt viletsam, kui sa ei taha just osta Shkodat või Toyotat.
Saksa või mõne muu riigi premiumklassi auto toomiseks on Saksa ikkagi pea ainus koht.

Audi 100 oli veel selline masin, mida sai samas keresuuruses osta nii 1,8L -4L mootoriga ja erinev oli nii tühimass ja lisavarustus. Ehk klassi ei määranud kere suurus.

Tänapäeval ei kvalifitseeru ükski masin Saksas premium klassi, millega ei saa omanik kiirteel häbenemata sõita ja seega Saksas pole olemas kuni 77kW mootoriga premium klassi autosid, sellised on "töölisklassi autod".

Kuna riigiti on erinev max lubatav kiirus ja erineb mõiste "premium klass", siis teistes riikides saab ka väiksema mootoriga auto seda mõistet kasutada.

(Mind isiklikult selline eksitav "petureklaami sõna" nagu premium klass häirib, sest miks peaks ostma noor ema lapsevankri vedamiseks suure pereauto.
Sammuti nagu leiab taaskasutust "GT" tähelühend.)

[Dr.Sci]

Kutsuks natuke kurja välja ja teeks ettepaneku et EL piirides müüdavate uute autode piirkiirus peab olema elektrooniliselt kontrollitav ja vastama GNSS järgi tuvastatud riigi lubatud maksimumile, vastavalt riigile kus auto parasjagu asub. (kui sat signaal pole saadaval, jääls piirkiiruseks 100 km/h)
Kui autole mitte ette näha 250+ km/h võimekust, oleks kindlasti võimalik nii tootmisprotsessi kui auto enda käsitlemist rohelisemaks muuta.

[Kriku]

Lihtsam oleks võimsus ära piirata.

[Walter2]

Mul on rootsi raud, ise eriti kerge gaasijalaga ei ole, mootor 158 kW automaat. Selline harju keskmine on pidevalt 6,6 - 6,7. Kui maanteel rahulikult sõita on võimalik Tallinn-Tartu otsal saada keskmiseks 4,9-5,1.

Mul ämmatütrel samasugune D5 awd ning Tartu otsal olen 85...90 kiirusega saanud umbes sama tulemuse, samas ütleks et natuke sõltub kulu ka tanklast (või olen saanud paar korda kahtlast vedelikku mis arvestuse segi keerab).

[Walter2]

Kutsuks natuke kurja välja ja teeks ettepaneku et EL piirides müüdavate uute autode piirkiirus peab olema elektrooniliselt kontrollitav ja vastama GNSS järgi tuvastatud riigi lubatud maksimumile, vastavalt riigile kus auto parasjagu asub. (kui sat signaal pole saadaval, jääls piirkiiruseks 100 km/h)
Kui autole mitte ette näha 250+ km/h võimekust, oleks kindlasti võimalik nii tootmisprotsessi kui auto enda käsitlemist rohelisemaks muuta.

Kui ootamatutes ohuolukordades oleks vajalik veidi lisavõimsust ja natuke kiirust ületada ning sellega päästetakse inimelusid siis on see soov tõesti kurjast.

[kana tagumik]

Siia ka Euroopa Komisjoni tulevikumuusikat, millel reaalsusega midagi pistmist pole.

https://www.err.ee/1608334874/aastal-20 ... ahe-liitri

Majanduse ja elu väljasuretamiseks see plaan muidugi kärab küll. Mis on täiesti EK arvutusest puudu, on särtsu hinna korralik tõus, mis inmese jaoks loomulikult autokuluna kirja läheb, kuigi formaaljuriidiliselt elektriauto hinna sees pole.

[AMvA]

Kutsuks natuke kurja välja ja teeks ettepaneku et EL piirides müüdavate uute autode piirkiirus peab olema elektrooniliselt kontrollitav ja vastama GNSS järgi tuvastatud riigi lubatud maksimumile, vastavalt riigile kus auto parasjagu asub. (kui sat signaal pole saadaval, jääls piirkiiruseks 100 km/h)
Kui autole mitte ette näha 250+ km/h võimekust, oleks kindlasti võimalik nii tootmisprotsessi kui auto enda käsitlemist rohelisemaks muuta.

Mine räägi seda sakslastele, hea kui sinise silmaga pääsed

[AMvA]

Audi 100 oli veel selline masin, mida sai samas keresuuruses osta nii 1,8L -4L mootoriga ja erinev oli nii tühimass ja lisavarustus. Ehk klassi ei määranud kere suurus.

Tänapäeval ei kvalifitseeru ükski masin Saksas premium klassi, millega ei saa omanik kiirteel häbenemata sõita ja seega Saksas pole olemas kuni 77kW mootoriga premium klassi autosid, sellised on "töölisklassi autod".

Kuna riigiti on erinev max lubatav kiirus ja erineb mõiste "premium klass", siis teistes riikides saab ka väiksema mootoriga auto seda mõistet kasutada.

(Mind isiklikult selline eksitav "petureklaami sõna" nagu premium klass häirib, sest miks peaks ostma noor ema lapsevankri vedamiseks suure pereauto.
Sammuti nagu leiab taaskasutust "GT" tähelühend.)

See on nüüd mingi väga segane jutt kilovattidest, mootori suurusest ja ei tea millest veel.
Premium klassi sõiduki esimene põhiomadus on üldine kvaliteet.

Mul oli enne Volvot subaru Outback 2015 aasta mudel, ning näiteks mürataseme erinevus võrreldes praeguse Volvoga on silmatorkav. Autod ise pea ühesuurused, seega suurus ei ole see mis märab, kas auto on premium või mitte. Ja Subaru on üks paremaid Jaapani autosid.

[Kapten Trumm]

Premium klassi piiriks pidi olema see, kas talvel on esinduse proovisõiduauto all lamellid või naastud.
Kõik odavad autod on lamellidega, sest naastudega oleks nende sisemüra pehmelt öelda jube.
Olen käinud ka proovimas Volvo XC70, Subaru Outback. Volvo oli naastudega, Subaru lamellidega.
Isegi eelmise põlve XC70 naastudega on vaiksem seest kui Outback lamellidega.

Kuna mõlema autoga sõites olid tänavad libedad ja lumi maas, siis XC70 automaat ja Outback variaatori mingist vahest (linnalegendina Subaru tohutust paremusest) aru ei suutnud saada.