Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Crispy]

Kiire vahemärkus- inimese mälu ongi väga keeruline asi. Mälestused ühe sündmuse kohta võivad jah pisiasjades muutuda kuigi üldpilt jääb samaks.

Lihtne valedetektor- lase inimesel rääkida mitu-mitu korda järjest ühest huvipakkuvast mälestusest. Kui iga kord on jutt identne, võib olla kindel, et inimene valetab (on välja mõelnud oma stsenaariumi mida rääkida). Reaalsuses kasutataks sellisest mälestusest rääkides erinevaid mälestuskilde mis on nähtud/kuuldud ja mis taas meelde tuleb kui pingsalt meenutada või abistada.

Aga see pole Estoniaga (niiväga) seotud ja kui mõni moderaator tunneb soovi hiirt kuumaks ajada, siis võib kustutada.
Kuigi seda mälunippi võib proovida jälgida mõningate mälestuste kohta.

[Madis Reivik]

Oht on pigem selles, et laeva hinnapakkumist tehas alahinnatakse midagi (tegijal juhtub) ja siis algab kõva finantsosakonna/juhtkonna surve ehitajatele hoida planeeritud tööde pealt kokku xxx xxx dollarit/marka. Kokku hoida on üldiselt võimalik konstruktsiooni/funktsionaalsust kehvemaks muutes.

Tavaliselt on ikka nii, kui tellia ja projekteeria on erinevad, siis maksab selle alahindamise kinni tellia ja telliale hilhem projekteeria. Ehitajad ise üritavad allhankiaid peedistada ja kõike mida võimalik ratsida. (Siit ka (minu arust) ehitaja suur tõmblemine)

Eriti tuleks karta kui ehitaja ja projekteeria on sama või projekteeria ja tellia.

Ega ikka pole küll nii et projekteerija maksab kallinemise kinni. Pole kunagi kuulnud sellisest juhtumist. See muidugi ei tähenda et kõik üksteist ei peedistaks

[Kilo Tango]

...
Ega ikka pole küll nii et projekteerija maksab kallinemise kinni. Pole kunagi kuulnud sellisest juhtumist. See muidugi ei tähenda et kõik üksteist ei peedistaks

Kallinemise kinni maksmisest pole kuulnud, kuid ma tean juhtumit, kus projekteerija paigutas maja 2 meetrit valesti ja maksis vundamendi ümberehituse kinni. Tõsi, tegu oli eramuga.

[frantzus]

TALLINKI tüürimees vastas sellele küsimuse lihtsalt. on nn "kirjutamata reeglid" et kodusadamasse sildub laev alati nina ees, traditsioonid. küsimus selles et kuidas Tallinki laev mis udjab Riia ja Stoki vahel on seda sildumist sättinud? loogika järgi sõltub see sellest kuhu ta esimesena sildus peale starti Tallinnast. vaja vist tütrele helistada kes pidi bussiga Riiga sõitma et Riia-Stockholmi reisil laeva auditit läbi viia?

O.T. muidugi selles teemas, aga selgitab ehk miks laevad silduvad erinevates sadamates erinevalt, RO-RO tüüpi just.

[frantzus]

Ahtrist lähevad autod peale vaid erandjuhtudel kui on laeva juures vaja teha mingeid töid, mis seda nõuavad nt. värvida kailt laeva külge, pesta aknaid või midagi taolist ja kui laeva ei jõuta ajapuudusel või viitsimisest ümber haalata.

Ei lähe erandjuhtudel. Ro - ro aluste ekspluatatsiooniloogika, nagu nimigi (roll on - roll off) ütleb, põhineb ühest otsast sisse ja teisest välja sõitmisel. Ühes sadamas seisab laev vastu estakaadi, laadimissilda (või kuidas iganes seda kaldakonstruktsiooni nimetatakse, mida mööda autod laeva rambile / autotekile sõidavad) vööri ja teises ahtriga. Et vöörist sissesõitnud autod saaks sirgelt läbi laeva ahtri kaudu väljuda või vastupidi. Lihtne, loogiline, tõhus. Kõike seda saab igapäevaselt Reisisadamas kasvõi päev otsa jälgida, kui soovi on. Lõplikuks veendumiseks võib ka proovida näiteks autoga Helsingis käia. Viking Line'i ja Eckerö laevadel saavad muide sõiduautod oma tekile tüürpoordis olevast sissepääsust, olgu erandina märgitud. Veoautod madalamal tekil kasutavad ka seal ikkagi vööri- ja ahtrirampe.

viide jäi kahjuks panemata.

[Shackleton]

Oht on pigem selles, et laeva hinnapakkumist tehas alahinnatakse midagi (tegijal juhtub) ja siis algab kõva finantsosakonna/juhtkonna surve ehitajatele hoida planeeritud tööde pealt kokku xxx xxx dollarit/marka. Kokku hoida on üldiselt võimalik konstruktsiooni/funktsionaalsust kehvemaks muutes.

Tavaliselt on ikka nii, kui tellia ja projekteeria on erinevad, siis maksab selle alahindamise kinni tellia ja telliale hilhem projekteeria. Ehitajad ise üritavad allhankiaid peedistada ja kõike mida võimalik ratsida. (Siit ka (minu arust) ehitaja suur tõmblemine)

Eriti tuleks karta kui ehitaja ja projekteeria on sama või projekteeria ja tellia.

Ega ikka pole küll nii et projekteerija maksab kallinemise kinni. Pole kunagi kuulnud sellisest juhtumist. See muidugi ei tähenda et kõik üksteist ei peedistaks

Kui on projekteeritud "praaki", mitte ehitatud "praaki", siis mis ajast selle ehitaja või tellia peavad kinni maksma, või nende kindlustused.

Kui ehitaja ise ei pea tööde järjekorrast kinni (laisad meistri, kehv järelvalve jne..) ja tänu sellele tuleb ühte ja sama tööd teha mitu korda, on hoopis teine asi.

[Sekeldaja]

TALLINKI tüürimees vastas sellele küsimuse lihtsalt. on nn "kirjutamata reeglid" et kodusadamasse sildub laev alati nina ees, traditsioonid. küsimus selles et kuidas Tallinki laev mis udjab Riia ja Stoki vahel on seda sildumist sättinud? loogika järgi sõltub see sellest kuhu ta esimesena sildus peale starti Tallinnast. vaja vist tütrele helistada kes pidi bussiga Riiga sõitma et Riia-Stockholmi reisil laeva auditit läbi viia?

O.T. muidugi selles teemas, aga selgitab ehk miks laevad silduvad erinevates sadamates erinevalt, RO-RO tüüpi just.

See viimane oli tarvilik täpsusutus, sest kui tähte närima hakata, siis kaubalaevadel sõltub sildumisasend iga kord kõigist muudest asjaoludest ja näiteks tankeritel peab reeglina jääma vöör "vaba vee" poole - juhul, kui kuskil midagi kärssama hakkab või muu ohtlik olukord tekib, saab aega kaotamata kai äärest minema seilata.
Küll võiksid tuttavalt tüürimehelt küsida, kas kaldarambid võimaldavad Tallinna ja Helsingi sadamates laevu tehniliselt mõlemat pidi vastu võtta ja teenindada. Viking Xpressil on tänu eelmainitud küljeluugile kindel asend - vööriga linna poole - nii Tallinnas kui Helsingis.
Mingid ajad tagasi, kui Riias käisin, mäletan Tallinki laeva eemalt kais seismas ahtriga Daugava suudme ja vööriga linna poole.

/OT lõpp minu poolt.

[Fucs]

Raport: suvel avastatud kaks pragu Estonia laevakeres on tegelikult keevitusjäljed
https://www.delfi.ee/artikkel/94597793/ ... d#cxrecs_s

Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute 3D skanneri raport
https://www.ojk.ee/et/sisu/parvlaeva-es ... eri-raport

[Lemet]

TALLINKI tüürimees vastas sellele küsimuse lihtsalt. on nn "kirjutamata reeglid" et kodusadamasse sildub laev alati nina ees, traditsioonid

Ja kuidas suhtestub siis sellega näiteks Viking Line Tallinn-Helsingi vaheline liin? Kellede kodusadam peaks ülepea olema Mariehamn? Või siis beed loendamatud Vahemereliinid, mida teenendavate aluste kodusadamad asuvad erinevates lipuriikides. Guinea-Bissaus näiteks. Või Ijmuidenist Newcastlesse sõitvad ja taanlaste DFDS Seawaysile kuuluvad praamid.

[BenJunior]

Raport: suvel avastatud kaks pragu Estonia laevakeres on tegelikult keevitusjäljed
https://www.delfi.ee/artikkel/94597793/ ... d#cxrecs_s

Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute 3D skanneri raport
https://www.ojk.ee/et/sisu/parvlaeva-es ... eri-raport

Täitsa keevituse jäljed.
Eks vist sõltub “3D kvaliteedist”

[Kapten Trumm]

Juunior, nice try
Aga mis kühvel on, üritasid vastu merepõhja 15 000 tonni põrkamisest tekkinud purustusi esitleda vene torpeedorünnakuna?

[OLAVI]

Juunior, nice try
Aga mis kühvel on, üritasid vastu merepõhja 15 000 tonni põrkamisest tekkinud purustusi esitleda vene torpeedorünnakuna?

See on visualiseering, et käsu korras tuleb põrkumise tagajärjel tekkivat deformatsiooni nimetada "keevisõmbluseks".

Aga tegelik sellise pealkirja otstarve on sisendada inimestele, kes nende sõnade tähendust nagunii ei tea ja ainult pealkirju loevad, et "käesolev uurimismeeskond on juba eksiteel".

[Sekeldaja]

Tänases, 18.09.21 "Meretunnis" usutleb Vallo Kelmsaar pikemalt OJK ekspeditsioonil osalenud ja algaval SA Mare Liberumi ekspeditsioonil osalevat Peeter Udet.
Jutuks suvel vrakil ja vraki ümbruses nähtu, vraki, merepõhja ja veekeskkonna tingimused ja uue retke eesmärgid, aga ka varasemad sukeldumised.
Viitab, et esimesel, 1994. aasta ekspeditsioonil jäeti vrakki uurides nii mõndagi kummalisel kombel tähelepanuta või kahe silma vahele. Näiteks sõukruvi(de) ja roolilehe vigastused, mis on nüüdseks kaetud vetikatega ning millede lähemaks uurimiseks tuleb tuukritel need puhastada.

[Huviline4]

https://www.postimees.ee/7341800/varaho ... on-uppunud

"Näiteks me ametnikud rääkisid Estonia operaatorfirma ühe töötajaga, kes ise laevaga merele ei läinud, kuid enne väljumist vaatas laeva üle. Ta andis ütlusi – olen kindel, et uurimismaterjalides on ta ütlused sees –, et laeva üle vaadates märkas ta laeva ninaosas visiiri teatud mehhanismidel pragusid. Lisaks hakkas meile üha saabuma infot, sellestki, et juba varem nähti, kuidas vesi aparelli vahelt sisse pressis… Hiljem tulid selle kinnituseks ka pardakaamera videod."

Pardakaamera videod?

[davidsoniharald]

ERR kajastab samuti Estonia uut uurimisretke. Väärt lugemine.