Venemaa ootamatu rünnak

[Walter2]

Lõhkeainepakkide, AK-de ja jahikarabiiniga varustatud motiveeritud mehed maasturiga leiab ka Eestist (kahjuks) - pole mingit vajadust piirivalvet häirida. Mis takistab mõnel üksiküritajal piisavalt võimsa optilise püssi ja õige moonaga Ämari aia tagant mõnda turbelennukit saboteerimast või täpse tabamise korral suisa süütamast?

[Kapten Trumm]

Eriväelaste ja lihtsalt relvastatud lammaste vahe tuleb välja enamasti siis, kui vastupanu on oodatust suurem või tekib mingi oluline takistus.
Näiteks vahepeal on valmis saanud uus piiririba. Võsast oskab läbi jalutada igaüks, kes natuke kaarti tunneb, aga lipsata üle korraliku piiririba on juba teine tera. Või tuleb pääsemiseks 20 km vahetpidamata joosta koos varustusega.

Spetsnazi relvastuses on igasugu vahendeid natuke rohkem kui täpsuspüss või automaat, millest laskmisega saab igaüks hakkapa peale väikest harjutust. Lennuväljade puhul meenub kohe Strela õhutõrjeraketist tehtud õhukaitsemiin, mis pannakse kuskile puu otsa ja mis hakkab tööle lennukimootori müra peale.
Seepärast, kui väga vaja, siis selle nelja F-15 hävitamiseks poleks üldse lennuväljal kära teha vajagi - lihtsalt antud relv muidugi on kui suitsev püstol vastase käest, peale seda reidi Leedu eriüksusele on keerukas omistada. Kui hakatakse süüdlast otsima, on tegijad juba kaugel.

Muidugi täna suurõppuste ajal toimuv, kus lennukid seisavad lahtise taeva all, on jama. Saab ju mõne drooni sõidutada sinna tiivale ja babah. NSVL ajal seisid valves olevad lennukid pealt avatud karponiirides, kust muldvallid tegid otsetulega (RPG nt) nende mõjutamise võimatuks ja mittevalves olevad seisid valvatavates angaarides, mille konstruktsioon oli mõeldud üle elama tuumaplahvatust lennuväljal, kindlasti elaks üle Nissaniga sissesõidu.

[nimetu]

Mis takistab mõnel üksiküritajal piisavalt võimsa optilise püssi ja õige moonaga Ämari aia tagant mõnda turbelennukit saboteerimast või täpse tabamise korral suisa süütamast?

See, et tegu oleks enesetapumissiooniga...

Fantaasia koha pealt on tore küll, kuid need neli lennukid ei oleks tegelikult kokkuvõttes seda hinda väärt. Ja n-ö poliitilist võitu hinnatakse ikka väga räigelt üle. Mina kujutaksin ette, et see kõik võib hoopis risti vastupidise tulemusega olla. Nii palju kui ma suudan tuvastada, siis peasissepääsu juures on betoonist tõkked ning tagant sisse pääsemiseks tuleks läbi mitme värava/tõkke minna. Seetõttu see maasturiga läbi aia sõitmine on pigem ulme. Peale esimest rammimiskatset ilmuks relvastatud valvurid kohale (kui juba pole).

Muuseas, Ämaris asub ka Eesti eriüksuse baas, milles asuvad enamus ajast ka teiste välisriikide eriüksuslased. See on ausalt öeldes viimane koht kuhu sellistel "hallidel mehikestel" ronida.

[Kriku]

Läbi aia sõitmise loba läks uude teemasse: viewtopic.php?f=54&t=48099&p=674891#p674891

Seniks kuniks.

[Some]

Narva sillale võiks ju ühe ohverdada kui ootamatult vene kontrolli alla peaks sattuma.

[Walter2]

Narva sillale võiks ju ühe ohverdada kui ootamatult vene kontrolli alla peaks sattuma.

Odavam ja kindlam oleks hoida see sild eelmineerituna, nii igaks juhuks - vahest on sellega juba tegeletud aga ega lihtsurelik ei pea ka kõigest teadma.

[Kilo Tango]

Narva sillale võiks ju ühe ohverdada kui ootamatult vene kontrolli alla peaks sattuma.

Narvas on 3 silda. Jalakäijate sild, raudteesild ja siis see maanteesild, mida kõik silmas peavad. Aga lisaks tuleb arvestada ka Narva HEJ-ga, mida mööda peaks kulgema minu mälu järgi samuti tee, et saaks lahkel meelel ja rõõmsa näoga naabritele külla tulla. Lisaks on võimalik HEJ läbivool kinni keerata, mille tagajärjel Narva jõgi jääb osaliselt kuivaks ja kuna see Kreenholmi kant asub paepealsel, siis saab sealt vähemasti jala kenasti üle tulla.

[Some]

Kilo Tango - olin Narvas piirivalvur Seal saab mõnel pool ka lihtsalt läbi jõe jalutada. Aga sildade osas - ju siis peab ohverdama mitu raketti. Eelmineerimise osas natuke kõhkleksin, läheb vales kohas Nissan Leaf põlema vms ja hakka jälle silda ehitama.

[Dr.Sci]

Kilo Tango - olin Narvas piirivalvur Seal saab mõnel pool ka lihtsalt läbi jõe jalutada. Aga sildade osas - ju siis peab ohverdama mitu raketti. Eelmineerimise osas natuke kõhkleksin, läheb vales kohas Nissan Leaf põlema vms ja hakka jälle silda ehitama.

Olles kunagi Narvas nii jalakäijate sillale kui Kulgu tammile ekspertiise teinud, siis sai ise üle jõe automaaturite valvsa pilgu all üle jõe Jaanilinnani mitu korda jalutatud... aga selle vastu on muidugi rohtu - õhkida või üles tõsta Eesti poolele jäävad varjad (pigem õhkida, sest tõsteseadmed asuvad Vene poolel ja niisama nad neid meile ei anna), Plussiks on see et läbi jõe ega üle tammi enam nii kergelt ei tule, ning Narva kose saame tagasi, miinuseks see et veehoidla voolab tühjaks ja põlevkivijaamad ja Vene poolne HEJ jäävad seisma.
Samas, rohelistele muidugi meeldiks et põlevkivienergia jäädavalt suletaks.

[Kilo Tango]

...läheb vales kohas Nissan Leaf põlema vms...

No selline müüdiloome ärritab alati. Mitu Nissan Leafi on Eestis põlema läinud? Minu teada 1 ja sellel tekkis ukse sees madalpinge elektrisüsteemis lühis, mis pole kuidagi seotud sellelga, et tegu on elektriautoga. Akupõlenguid ei ühtegi. Muu põleng võib sillal muidugi tekkida (ehkki on ülimadala tõenäosusega ja isegi siis tõenäoliselt laenguid ei kahjusta), aga eelmineerimine on igati kahtlane plaan ka muudel põhjustel.

https://en.wikipedia.org/wiki/Plug-in_e ... issan_Leaf

[Some]

Eks Leaf oli sõbraliku torkena sinu trollimiseks mõeldud Samas muretsemine, et lõhkeaine silla all mingil x põhjusel võib tule alla võtta, seda mõtlesin tõsiselt.

[wolfgang]

Tahaks loota, et kui läheb mõne silla eelmineerimiseks, ei paigutata laenguid teibiga silla peale, kus see mõne Leafi süttides tuld võtta saab, vaid kuskile konstruktsiooni. Päris peenike operatsioon oleks Sõpruse silda eelmineerida nii, et laengud kenasti konstruktsiooni sõlpunktidesse saaks ja naabrid seda pealt ei vaataks ja märkmeid ei teeks. Muidugi mingi plaan peaks olema nende sildade segi laskmiseks ja ma loodan, et ikka on ka. Niipalju, kui ma õppind olen, siis lõhkeaine ei plahvata tulega kokku puutudes vaid põleb ära. Kas mitte Naissaarel meremiine, neid tühjaks põletades, ei kahjutustatud.

[Kilo Tango]

...Niipalju, kui ma õppind olen, siis lõhkeaine ei plahvata tulega kokku puutudes vaid põleb ära. Kas mitte Naissaarel meremiine, neid tühjaks põletades, ei kahjutustatud.

See põlemine ise on väga väike risk ehkki lõhkeainetega ei ole asjad nii lihtsad. Kui see süttib, siis sõltub keemiast, rõhust ja temperatuurist, kas see plahvatab või mitte. Kitsas ruumis võivad tingimused kiiresti kasvada selliseks, et toimub plahvatus. Lisaks ei pruugi plahvatada iseeneslikult mitte põhimass, vaid detonaatorid või nende mistahes käivitusseade. Üldiselt on muidugi detonaatorid üsna lollikindlad tänapäeva, aga 100% töökindlat tehnilist süsteemi pole olemas ja tagajärjed oleksid rängad.

Nüüd sellise eelmineerimise puhul pole probleem ainult vastase tegevus või tulekahju või iseeneslik detonatsioon. Probleem võib tekkida ka info lekkimisel tegelastele, kellele üks kena plahvatus tsiviilobjektil tekitab sügava õnne ja rahulolutunde. Neil pole siis vaja lõhkeaine hankimisega üldse vaeva nähagi.

[Kapten Trumm]

Detonaatorid ei saa põhimõtteliselt olla lolli- või plahvatuskindlad, sest nende töötamiseks tuleb kasutada ebastabiilset laadi keemiat.
Isegi detonaatori ja süütenööri ühendamisel ei ole soovitatav süütenööri otsaga seal detonaatori sees sudida ja detonaatori otsa kokku valtsimisel (spets tangidega) on soovitatav kanda kindaid ning pöörata pilk selleks hetkeks maha, kui väljasirutatud käte vahel tangid kokku pigistate (võib teha pauku).

Olen näinud ka granaadi sütikut, mis (mõne aja õues vedelemise järel) tegi pauku kohe kui splint ära tõmmata (ja hoob vabanes), mitte 4 sek pärast. Igatahes lahinggranaadi heitmist vaatan nüüd veits teise pilguga

[nimetu]

Ma olen sellel alal võhik, kuid nii palju kui ma tean, siis tänapäeval ei kasutata taoliste asjade (suuremate laengute) puhul mingit süütenööri, vaid juhtmeid ja kõrget voolu. Veelgi peenemad lahendused kasutavad optilisi kaableid ja lasereid. Võib-olla Dr Sci või kangelaspioneer oskab sellel teemal rohkem kommenteerida.

ebastabiilset laadi keemiat.

Tavatingimustel on see keemia tegelikult üsnagi stabiilne. Võid sellega igasuguseid lollusi teha. Mitte et see oleks soovitatav.