Euroopa CO2 hind tõusis eile heitekvootidega kauplemise süsteemis ETS kõigi aegade rekordini, üle 67 euro tonni kohta. Viimase kuuga on kvoodihind kerkinud enam kui viiendiku võrra ja aastaga ligi kaks ja pool korda.
Kahjuks nagu paljud muud suuremad poliitteemad selles foorumis muutub ka see siin pigem religioosseks vaidluseks, kus oponentide sõnumi ärakuulamise asemel tormatakse sõnumitoojat kambakesi materdama.
Nii - kliima soojenemist tunnistavad poole hambaga ka kliimaskeptikud, aga inimese osas selles mitte. Mis on siis see muu põhjus? Päikesetsüklid? Mis perioodilisusega? Kas on ajalooliste paralleelide põhjal näha, et päike on põhjustanud kliimasoojenemist? Veel põhjuseid? Ma ikkagi näen sellist raiumist, et inimesel pole rolli, aga vastust küsimusele, millel siis roll on, seda ei anta.
Ja veel - isegi, kui inimesel ei ole rolli kliimasoojenemises, siis sellest saavad kõik aru, et diislitossuses linnas on vähem meeldiv elada, kui puhta õhuga linnas ja vabalt kulgevas linnas on parem elada, kui ummikutes linnas. Tehniliste lahenduste kasutamine ka tiheasustusaladel õhupuhtuse loomiseks ja inimese kiirele liikumisele vähem ruumi nõudva lahenduse arendamine (loe tramm ja (elektri)jalgratas ja...) on asi, mis tasub igal juhul ära. Või kas kõigile meeldivad Ida-Viru tuhamäed ja lehterduvad põllud kaevanduste kohal? Praegu aga usinalt tehakse Tallinnas autodele ruumi juurde, keskkonnaminister on põlevkivientusiast ja Harjumaa ainus linnalähedane looduskaitseala tahetakse tühjaks kaevandada, selleks, et "odavalt" veel rohkem inimesi Tallinna ümbrusesse ära mahutada ja nad kiirteedel hästi kiiresti provintsi jõuludeks ja suveks ära toimetada kuumakõrbetest.
Kas inimesed on nõus oma mugavusi ära andma? Ei, järelikult on vajaliku tehnoloogiline muutus ja järelikult on siin kaasatud ka ärisektor, loe raha. Praegu on ajalooline võimalus tehnoloogiat kasutavatel riikidel vabaneda kütusetanklariikide väljapressimisest. Nii et juba halva kõlaga sõnal rohepööre on väga suur geopoliitiline tähendus.
Sõidan nüüd rattal koju.
PS! Rattasõidust on mõnede autoentusiastide jaoks tulnud ka justkui sõimusõna, aga kehalise ja vaimse vormi hoidmisel on see suurepärane, kui mitte ideaalne. Mul noorem laps, tüdruk mõned aastad tagasi suutis juba 5. aastaselt päevas 50 km rattamatkasid teha.
Scientists know that recent climate change is largely caused by human activities from an understanding of basic physics, comparing observations with models, and fingerprinting the detailed patterns of climate change caused by different human and natural influences.
See understanding of basic physics võiks enne olemas olla, kui teemas plõksima tulla.
"" "Tuumaenergia ei saa olla kliimakriisi lahendus, see on liiga riskantne, see on liiga aeglane, see on liiga kallis.."" Järelikult, võimalikud loogilised järeldused/lahendused ei ole reaalselt võimalikud
Kliimasoojenemisest rääkides liigub arutelu üha enam sinnapoole, et võib öelda mida iganes. Võid pakkuda absurdseid hüperboole, vahel ka otseseid valesid, spekulatsioone või mingeid kontekstist välja rebitud näiteid ja mitte kedagi ei koti. ... Briti juhtivaid ajalehti Guardian võib vabalt avaldada artikli pealkirjaga „IPCC report shows possible loss of entire countries within the century“. Loos ei ole küll ühtegi viidet, kus kohas IPCC midagi sellist ütleks (viite puudumine on arusaadav, sest IPCC väga selgelt midagi sellist ei ütle), ei tsiteerita ühtegi teadlast, küll aga saab seal sõna Fiji suursaadik ja keegi kliimaaktivist. Aga jälle üks märk maas. Inimesed loevad ja usuvad.
Googeldasin ka mõned kirjutise lõus toodud viited (keda huvitab):
Seal on pikalt lugemist ja loomulikult pole kõik hinnangud julgustavad, ent kontrast igasugu ullikeste ja oportunistlike poliitikute jutuga on märkimisväärne.
Kriku kirjutas:Nii mõnigi ilmajaam on vees, rääkimata sellest, et mere lähedus omakorda maismaa ilmastikku mõjutab..
Vaatasin huvipärast, kuskohast sellised magistrid tulevad ja selgus, et TTÜ Geoloogia instituudist. Õnneks nii hull ka asi ei ole kui esialgu tundus, tegemist ei olnud ilmajaamadega, vaid õietolmu andmebaasi uurimispunktidega, võetud järvede või soode setetest ja varasemate uurijate poolt juba ajaskaaladesse jaotatud. Töö ise: https://digikogu.taltech.ee/testimine/e ... 919d4d88d9
Ta interpoleerib tervet Lääne-Eestit ja Saaremaad (neljandikku või kolmandikku Eestist) kolme punkti põhjal, arvestamata ei seda, et suur osa alast oli kõnealusel ajavahemikul vee all (mis muudab selle ala interpolatsiooni mõttetuks) ega seda, et tollast ilmastikku kohtadel pidi mõjutama ka kaugus mererannast, st. rannajoone kuju. Võtame näiteks Teenuse, mis on praegu 25 km sisemaal, kuid Litoriinamere maksimumi ajal oli mererannas. Ma keeldun uskumast, et asukoht rannikul sealset kliimat ei mõjutanud.
Vee (mere) aluse piirkonna interpoleerimine ongi kaardi koostamise põhimõtteline viga. Samas ei muuda see kuidagi uurimispunktide setetest (õietolmu analüüsiga) tuletatud temperatuuride väärtusi ja nagu näha, on neid uurimispunkte interpoleerimiseks lisaks ka sisemaal. Rannik või sisemaa, näide sellest aastast, juuni keskmine temperatuur - mis vahet on Pärnul või Viljandil kliima seisukohast? https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kli ... mperatuur/
On mai-august ja sellise vahemiku võrdlust ei leia, aga juunikuu võiks õietolmuga seonduvalt olulisim olla. Seal töös on iga perioodi andmed 500 aasta kaupa kokku kogutud ja temp. varieeruvus on seal suurusjärgu võrra suurem kui erinevus ranniku-sisemaa vahel tänapäeva mõõtmistel, seega ei saa rannikust kauguse küsimus sisuliselt muuta lõpptulemust.
Aga teemasse tagasi, eelnevalt jäi küsimus küsimata: Kes oli viimane Rjurik valitsejatroonil?
croman40 kirjutas:Seal töös on iga perioodi andmed 500 aasta kaupa kokku kogutud ja temp. varieeruvus on seal suurusjärgu võrra suurem kui erinevus ranniku-sisemaa vahel tänapäeva mõõtmistel, seega ei saa rannikust kauguse küsimus sisuliselt muuta lõpptulemust.
Siis võiks niisama hästi ju terve Eesti kohta vaid ühe keskmise arvu öelda, poleks üldse tarvis mingeid kaarte joonistada.
