Noh, samasugune rahvatarkus on ka alkohol kui külmarohi. Kui külmetad väljas edasi, pole arukas juua, aga kui tuled külma päeva järel tuppa, on üks pits viina tark võtta, et hommikul mitte külmetuse sümptomitega ärgata (peavalu, nohu jne). Kui ma töötan talvel oma maja ehitusel, siis päeva lõpus koju jõudes võtsin alati 50 grammi ja terve talvega ei tulnud isegi nohu.Manurhin kirjutas:Alkoholi joomine pärast maolt salvata saamist laiendab veresooni ja seega vaid soodustab mürgi levikut kehas. Tõsi on aga tõesti see, et meie rästiku hammustusest põhjustatud surmajuhtumid on haruldased. Rohkem on ohus lapsed, eakad ja haiged inimesed, eriti need, kes on hammustada saanud pea või kaela piirkonda (võib juhtuda nt. ujumisel). Legend, et viin rästikumürgi vastu aitab, on tekkinud sellest, et arvatavalt pea pooled maohammustused on tegelikult n. ö. kuivad hammustused, kus mürki ei eritu üldse või eritub väga vähe. Siis võibki juhtuda nii, et keegi saab rästikult suraka, kaanib viint peale ja pärast kiidab, et näe, aitas ja midagi ei juhtunud (või läks hammustuskoht ainult natuke paiste). "Kuiva hammustuse" võib maolt saada juhul, kui ta veidi varem on kedagi teist hammustanud, nt. mõnd saaklooma ja oma mürgi selle peale ära kulutanud. Mürgivaru taastumine võtab aga mõne päeva aega. Selles mõttes on praegu just see aeg, mil ennast kivide-kändude otsa peesitama sättivad rästikud on eriti mürgised - liiga uimased veel, et saaki jahtida, aga juba talveunest ärganud.
Aga rästikute puhul sõltub asi ka isendist. Olen neid aiast kinni püüdnud ja sundasumisele viinud mitmeid. Ja olen püüdnud mitte segada meil asuvaid nastikuid, sest rahvatarkus ütleb, et need üksteist ei salli. Aga rästikuid on erinevaid - on väga argu ja rahumeelseid, kes ei ürita isegi mitte töökindas kätt salvata, kui neid ämbrisse tõstad ja on selliseid, kes kobra kombel pead tõstes valjult susisevad ja kasvõi puukeppi salvata üritavad. Ka sellise isendi sain kätte, panin need pühvlinahast keevitaja kindad kätte ja sellest ta läbi ei naksa.