ruger kirjutas: ↑12 Juul, 2022 16:40
Ukrainlaste taktikat. Peale Uragani või Grad MRLS-i välja laskmist lastakse kohe järgi ka HIMARS-i või Tochka U rakett, mis teeb venelase jaoks laskmiste jälgimise ja tabamise ülikeeruliseks.
2 Russian accounts confirm what I presumed that Ukraine launches Uragan or Grad MLRS and then launches HIMARS or Tochka-U to make it more difficult for Russian air defenses to counter them. It is no coincidence that Tochka-U have been more effective since Ukraine received HIMARS.
https://twitter.com/RALee85/status/1546605456889679884
Kirjutasin enne õhutõrjekompleksi toimimisest. Nüüd panen mõne sõna ka selle "töökorralduse" ja peibutiste selgitamiseks. Iseenesest need teemad omavad ühiseid punkte.
Kõigepealt: eelmises postis jäi mainimata, et igatsugu häireid displeilt välja filtreerides on olemas oht, et filtreerid ära ka vajaliku informatsiooni. Nii, et liiale ei saa kah minna. Nüüd peibutistest/häiretest jmt. Ühed üritavad rünnata ja teised üritavad kaitsta (kah rünnates). Ja nüüd siis mõlemad üritavad teist avastada jäädes ise avastamatuks ja siis vastane raketiga hävitada. Arsenalis on küllalt värki ja võtteid- aktiivsed ja passiivsed häirete tekitajad, püroga peibutised, eksitavad (võlts)märgid ja eksitavad tegevused, keerulisemad lennuvõtted piloteerimisel ja nii edasi kuni EW relvastuseni ja üldiste eetrihäirete ja erinevate sageduste jammeriteni. Kõik ikka selleks, et ise ellu jääda. Ja seda kõike oma tehnika ja oskuste piires. Nüüd konkreetsemaks. ZRK-d omavad suutlikkust jälgida ümbruskonda 360kraadi, SOTS paneb ringiratast. Kui operaator tuvastab märgi, siis esmalt toimub NRZ kontroll (oma-võõras). Samaaegselt NRZ-vastuse ja rastšoti komandöri otsuse ootamisega keerab ta juba APU suuna märgi asimuuti. Nagu tuleb käsk, nii tuleb võimalikult ruttu haarata "märk" automaatse jälgimise alla. Sellega läheb automaadi alla nii asimuut, kui ka kõrgusnurk. Vanemal analoogil peale seda kui asimuut on automaatse jälgimise alla saanud, siis haaratakse seejärel automaatse jälgimise alla ka kaugus "märgini". Kui need liigutused on tehtud, siis saab raketi teele saata antud ruumipunkti kuhu ZRK nüüd end märgi järgi ise veab. Kui nüüd objekt suudab ZRK "autopiloodi" üle kavaldada, siis algab kõik otsast, autopiloot nupust välja, uuesti asimuut koos nurgaga, ja seejärel kaugus selle nurga all objektini. Ja seda ka siis, kui rakett (raketid) juba välja on lastud. See kõik on (tundub) lihtne esimeses etapis simulaatoril, kui süsteem on õppeks hästi primitiivseks tehtud. Häireid pole, objekt (üks objekt!) liigub ühtlase kiiruse-kõrgusega otse ZRK suunas ja ei tee mingeid trikke ega vigureid. Asi läheb aga oluliselt hullemaks, kui kari objekte on sektoris, vähemalt üks neist on vaenlane kui mitte rohkemgi, (nt helikopter) liigub kaari tehes, madalal, peibutistega, suuund on hoopis sinu sektorist vilksamisi läbi ja mööda, ja enne seda on tekitatud sinu tsooni näiteks raadiolainete segamiseks passiivsed häired (kasvõi needsamad hõbeniidid, mida kooli ajal lennuväljalt toodi) ja üleüldse on mingi "halb ilm". Tuletan meelde, et käib võitlus elu ja surma peale- kes keda. Kõik see, mida üles lugesin vähendab oluliselt võimalikku reageerimise ja tegutsemise aega. Kui keegi peaks veel munema otsustamistasandiga, siis ongi puuks. Vanemad (Osa) suudavad autopiloodil raketi stardivalmiduses hoida ainult ühte objekti. APU on nurga all ja rakett läheb otse märgi suunas minema. SSTS (suur antenn) hoiab märki ja kaks väiksemat (SSR) suhtlevad raketiga ja veavad teda SSTS poolt jägitava märgi suunas. Uuematel (TOR) on võimalik autopiloodil jälgimise all hoida 4 märki, st võtad neli võimalikku ründajat ja vastavalt käsule või prioriteedile valid millise neist millises järjekorras hävitad. Samuti on võimalik TOR-i võrgu kaudu "sisse kanda" teiste masinate poolt avastatud märgid, millede prioriteet on kõrge ja nt tegevuspositisooni pärast on määratud sinu masinaga hävitada. Istud puldis, võrgust tuleb "märk sisse", ja rakett kohe läheb. Muu eelnev töö on juba teiste poolt tehtud, sina oled ainult stardiseade. Kui kõik (asimuut, tõusunurk koos kaugusega objektini) kattub toimub lõhkepea aktiveerimine. Raketti toidab suruõhk, mis toodab läbi turbiini 220V 400Hz ja seejärel läheb see õhk raketimootorisse. Töö kestus 20 sekundit. Ustaavi järgi räägiti meile, et lajatad märgile kaks raketti väikese vahega. Kõva mees peab olema, et kahe raketi eest lennukiga ära minna. Veel kindlam panna kaks raketti väikese vahega erinevatelt positsioonidelt. Aga täpselt samamoodi on ka vastupidi: kui sul ikka on võimekus ühte sihtmärki maha võtta, siis vali nüüd selle müra seest displeilt, milline see sinu pihta rakett siis on. Kui sul nt ainult 20 sekundit ongi aega... Isegi kui TOR-il on võimekus ühe asemel juba 4 üheaegselt jälgida ja ise prioriteedialertit anda (rakett tuleb), siis kõik on ikka kinni otsustustes ja seejärgsetes tegevustes. Paned mitu asja lendu, üks neist on HIMARS ja ongi sellel S300&400 lähikaitsemeeskonnal puuks. Mis kuhu läheb ja milline neist "especiali for you" on? Enne kui jaole saad, võib juba hilja olla. Kahe Tor-iga S300&400 koordineeritult turvates on aga võimekus juba 8 üheaegse objekti biitimiseks. Mäletan, et kui tundides igav oli, siis arvutasin endamisi (peast, sest paberile ei tohtinud midagi kirjutada) millise nurga all, millise kiirusega jne millisel Nato lennukil oleks lootust raketi eest ära minna. Ja lisaks, et (juhtumil kui tead seda nüanssi ja kui on õnne
), et kui lendur fikseerib enda jälgimise asukoha, siis kas tal oleks võimalik pääseda ringi ümber ZRK tehes APU ühte maksimumi kinni sõita, ja siis viskab automaatjälgimise ZRK ise välja. Mäletan, leidsin, et on võimalik. APU teeb peal kokku kui mälu ei peta kas mingine 450 või 500 kraadi, ehk siis kummaski suunas liigub ta keskasendist 180+ 45 või 60 kraadi.
Kirjatükk sai pikk, aga see ehk selgitab nendele, kes õhutõrjest ei jaga, miks mida ja mille pärast tehakse õhu kontrollimiseks.
P.S. Kui postitus läheb moderaatorite arvates antud teemast liigselt mööda, siis tõstke mujale. Oluline, et inimesed kellel on küsimusi või arusaamatusi õhutõrje toimimise või mittetoimimise asjus, saaksid vastuseid.
P.S. Sellist postitust tahtsin teha juba siis, kui iraanlane lasi Tor-iga alla Ukraina lennuki. Ja just selle pärast, et tookord asjatundmatud mölisesid, kuidas "mis sa neist iraanlastes ikka tahad" jne. Tegelikult iraanlasest operaator tegi selles situatsioonis täpselt nii nagu lahingukäsk ja väljaõpe ette nägi. Ja lennuk tuli maha. Tal ei olnudki aega midagi arutada, tal oli käsk. Punkt. Ja vastupidiselt kehtib see ka sellele "aurikule" Moskva. Osa-d polnud tööski, APU aktiveerimata, no mis lähimaaõhukaitse see selline on. Jälle punkt. Ja põhjas.