Merelennuvägi

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
andrus
Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

URMAS SELIRAND: Kõrgessaare merelennusadamast
http://www.hiiuleht.ee/2021/11/korgessa ... usadamast/

URMAS SELIRAND: Veel Kõrgessaare merelennusadamast
http://www.hiiuleht.ee/2021/12/veel-kor ... usadamast/

saksakeelne artikkel arvatavasti see: https://ppvmedien.de/mediafiles/PDF/FRX ... eprobe.pdf
Huvitavatest nimedest paistab siin Lt.z.s.d.R. Theodor Rowehl.
VH80
Liige
Postitusi: 30
Liitunud: 07 Nov, 2020 23:05
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas VH80 »

Feldflugplkatz Windau 1915 – 1918
Manused
image001 (1).jpg
image001 (1).jpg (23.63 KiB) Vaadatud 1466 korda
andrus
Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

Александр Бырихин: «Первый день – сегодня»
https://warspot.ru/21469-pervyy-den-segodnya

Merelennuväe tegevusest 1916.a. suvel Riia lahe ümbruses, torpeedolennukid
VH80
Liige
Postitusi: 30
Liitunud: 07 Nov, 2020 23:05
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas VH80 »

Väga huvitav artikkel...
Vesilennukitelt torpeedode loopimine oli 1MS ajal midagi uut.. kas keegi teab, milline laev seda moodi esimest korda uputati?

"Slava" ajaloost veebis raamat üleval:

https://coollib.com/b/261571-sergey-evg ... -moonzunda

Mingi nurga alt saab selle lugemiseks ette võtta ja google translator aitab inglise keelt valdavaid inimesi.

Sakslased loopisid Irbesse ja Mõntu ette Teka miine lennukitelt. Vbla siit teemadest mulle märkamata jäänud, milline üksus ja millistelt lennukitelt.
Need miinid mõeldud allveelaeva torpeedo torust veeskamiseks algupäraselt. Elavhõbedaga turvalüliti kaval detail.. allveepaadis need ju horisontaalselt ja tööasendis vertikaalselt.

Nendel miinidel uppus "Ohotnik".

Miini jooniseid ei saa kahjuks lisada, sest pdf ei ole lubatud.


Ülihuvitav raamat miini-torpeedo laevade arendamisest:

https://coollib.com/b/290043/read

Ajalugu ikka kordub.. Vene Jaapani sõda tõi kaasa sanktsioone, mis esimeste laevade relvastamist segas.. aga sellele probleemile leiti lahendus.

Meie vetes: "Ohotnik", "Kazanets", kuskil "Dobrovolets" ja osa "Donski Kasakust", "Grom" lammutati eelmise vabariigi ajal Soelas,
"Karl Marxi" jäänused Loksa ees ja midagi läks ka Jumindas 41esel.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5378
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Mõned päevad tagasi andis akf Mart Orav näoraamatus viite ühele RGAVMF säilikule book-olds.ru saidil. See dokument tegelikult minu jaoks huvi ei pakkunud, aga kui ma seal vähe ringi vaatasin, siis selgus, et seal on päris posu RGAVMF'i, RGAVIA ning ka mõned TsAMO säilikud tervikuna allalaadimiseks. Sikutasin sealt peamiselt oma huvidest lähtudes, aga ehk keegi teine leiab midagi muud huvitavat. Näiteks laevastiku arhiivis oli päris palju I ms allveelaevandusest saadaval.
https://book-olds.ru/
toomas tyrk kirjutas: 30 Aug, 2019 21:17 Nr. 3 - Tallinn - 1914
Liibavi lennubaasi evakueerimisel toodi suur osa selle varustusest Tallinna, kus loodi nn tagalabaas. Esialgu ilmselt ei kandnud see numbrit 3, sest varastes dokumentides räägitakse ka baasi nr 1 asumisest Tallinnas. Kuigi tegelikult loeti see "ajutiselt suletuks" ning ilmselt on nr 1 kasutamine Tallinna kontekstis ikkagi viga. Nr. 3 saab kindlasti rääkida alates 10. augustist 1915, mil lennusadam koliti Piritale. Kuna aga nr. 4 oli selleks ajaks juba tegevuse lõpetanud, siis tegelikult anti see nr. 3 Tallinna baasile ikkagi juba 1914. aastal.
Siia teemasse sobivalt.
Архив: Российский Государственный архив Военно-морского флота
Фонд: №418, Морской Генеральный штаб г. Петроград (1906-1918)
Опись: №1, Оперативный отдел (1906-1917 г.г.)
Номер дела: 553 Описание, планы и чертежи порта Ревель. 1917.

Üsna põhjalik ülevaade Tallinnas 1917. aastal olnud ladudest, töökodadest, ja kõigest muust sadama juurde kuulunust. Muuhulgas oli seal ka info 3. merelennujaama kasutamiseks tehtud rendilepingutest. Kahjuks puudus lepingute alguskuupäev, samuti asendiplaan jms, aga...

olid sõlmitud rendilepingud 3. merelennujaama jaoks maade ja hoonete rentimiseks.
a. Eestimaa spordiühinguga Kalev (2200 rbl aastas) – kuni 12. oktoobrini 1917
b. L T Tensoniga (415 rbl aastas) – kuni 1. septembrini 1917
c. J J Abergiga (165 rbl aastas) – kuni 1 septembrini 1917
d. L I Karfeldt’iga (400 rbl aastas) – kuni 1. novembrini 1917
e. Carolina M Shotlander’iga (150 rbl aastas) – kuni 1. septembrini 1917
f. Tallinna linnavalitsusega (1100 rbl aastas) - kuni 1. septembrini 1917
Lepinguid kavatseti pikendada.

Kuigi kaarti pole, ilmselt põhjalikult kaevates leiab enamuse neist kinnistutest üles ja saab vähemalt kaardile jooned vedada.

Palju paremini oli 1. lennuväe brigaadi juhatusega. Oli olemas asendiplaan, hoonete kirjeldused ja staabi hoonetest ka enamuse joonised.
1st_aviation_brigade.JPG
Seega 3. merelennujaama esialgne paiknemiskoht oli 1917. aastal brigaadi juhatuse käes ning seal oli endiselt kolm angaari: kirjelduse järgi puitsõrestiku ning purjeriidest kattega. Angaaride jooniseid pole. Sellel plaanil - angaarid kohe naftatünni kõrval.

Staabi hoonestiku kohta on olemas ka legend. Kes luubi viitsib otsida saab numbrid nimetustega asendada. Plaanil on see linnak naftatünnist lõunas.
Nr 1 tähistab staabiametnike kasarmut
Nr 2 – köök
Nr. 3 – WC (tegelikult ilmselt peldik)
Nr 4 – autogaraaž
Nr 5 – staabi kantselei
Nr 6 – pesumaja

Kõik hooned olid puidust, ühekordsed, ja elektrifitseeritud (peale peldiku ja pesumaja). Kirjelduses on ka toodud mitu lampi mingis toas asus.

Üldiselt - kogu see ülevaade on päris põhjalik ning sadama ümbruskonnas asunud hoonete ja asutuste kohta saab päris OK ülevaate.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2124
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas: 16 Aug, 2022 19:18olid sõlmitud rendilepingud 3. merelennujaama jaoks maade ja hoonete rentimiseks.
a. Eestimaa spordiühinguga Kalev (2200 rbl aastas) – kuni 12. oktoobrini 1917
Kõige väljapaistvam sellest kompleksist on muidugi seltsimaja ise:
https://www.muis.ee/museaalview/2629533
https://www.muis.ee/museaalview/21146
Milline oli krundi piir, praegu ei tea
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist