Kolme kuuga Uuraliteni.

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...

Kas kolme kuuga on võimalik venemaad vallutada.

Loomulikult, kuus 1000 kilomeetrit vallutada ja 5 miljonit punaarmeelast tappa või vangistada on kukepea.
10
17%
Ei, vist ikka läheb veidi kauem aega.
50
83%
 
Hääli kokku: 60

Un' Recluta
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Un' Recluta »

Jah, seda küll. Piisab, kui autori nimi otsingus sisse toksida.

Nojah, natuke puhanuna tuleb märkida, et tankidest jagab see mees jupp maad rohkem kui lennukitest. Kogu lennuväesse puutuv osa on tegelikult võetud airforce.ru diskussioonist samal teemal (22. juuni), mille olemasolu möödaminnes mainitakse.

Natuke noriks detailide kallal ka. JG 27 Kommodore ei tulistatud alla, vaid sai allalastud lennuki rusudega pihta (vahel räägitakse ka midagi rammimisest), sattus pärast allahüppamist NKVD kätte ja...

http://www.jg27.de/chronik_Juni_41.html
El Ejercito de los Borbones
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kolme kuuga Uuraliteni.

Postitus Postitas andrus »

Sasha juba vastas kõik, mida ma tahtsin öelda, aga kordamise mõttes:
Marissa kirjutas:Andrus, ole pai, ja loe "Barbarossa" veelkord üle.
barbarossa mis ? aadu direktiiv nr.21 ? Ma omakorda soovitaks lugeda aadu direktiivi nr.32 "Tegevuskava peale Barbarossat". Seal on juba 11.06.1941.a. paika pandud, et osa wehrmachtist jääb peale barbarossa edukat lõpetamist sügiseks ja talveks 41/42 vallutatud idaaladele, räägitakse esialgsest arvust 60 diviisi. Hiljem tõenäoliselt seda arvu suurendati ? Seega pidi talvevarustus kindlasti plaanis olema, vähemalt osale sõjaväest.

lisaks paistab, et oled ainuke, kes suudab saksa keelt lugeda, soovitaks siis omakorda raamatut "Das Deutsche Reich und der Zweite Weltkrieg. Bd.4, Der Angriff auf die Sowjetunion", eriti peatükk VI. Lisaks oleks hea ka Halderi sõjapäevik, seal peaks ka viiteid talvevarustuse hankele olema.
hugo1 kirjutas:Huvitav miks siis sedas sõduritele välja ei jagatud
see on tõesti huvitav küsimus, tasuks uurida. Võid saada endale palju huvitavaid teadmisi. Sasha juba esitas ühe põhjuse. Marissale soovitatud raamat on ka inglise keeles olemas, lisaks halderi päevik vene keeles :)
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

andrus
see on tõesti huvitav küsimus, tasuks uurida. Võid saada endale palju huvitavaid teadmisi. Sasha juba esitas ühe põhjuse.
Kas Sa pead silmas seda.

Sasha
Talvevarustuses oli sakslastel täiesti olemas ning asus seal kus ta peabki olema, nimelt tagalas. Sakslaste talveprobleemid olid põhjustatud mitte sellega, et tuli ootamatu talv, või see talv oli erakordselt külm (ka see on tõsi) vaid tagalateenistuse läbikukkumistega. Kütus, varustus ja muu vajalik oli olemas, aga kõik see oli võimatu õigeaegselt saata rindele. Sakslased lihtsalt ei olnud valmis tegutseda rikutud kommunikatsioonide tingimustel.
Ikka ei mõista, leiti võimalus saata rindele kodukootud käpikud ja kampsunid, aga ei suudetud saata rindele talvevarustust :?:
Milleks oli vaja koguda ültse neid kodus kootud asju, kui varustus olemas oli :?:
Kas tavaline Saksa talvesinel oleks sobinud Venemaa pakasesse :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Sasha
Liige
Postitusi: 659
Liitunud: 14 Juun, 2005 16:38
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Sasha »

Mina samuti lähtun Halderi päevikust ning lihtsast loogikast.

Kui näiteks praegu Eesti astuks sõtta, siis eeldatakse, et meie tagalaladudes on talvevarustuse komplektid mitte ainult ajateenistuses olevatele vaid ka mobiliseeritud rahvale ning varuga (kaotused, vahetused jne). Ka sakslastel oli kõik vajalik talvetingimustes sõdimiseks. Norras ju 1940 a. nad sõdisid talveajal ;)

Lihtsalt on alati valik -- kas sa juba augustis hakkad liigutama kuskilt kesk-saksamaa ladudest eššelonid talvevarustusega (kahtlemata riskides propagandaefektiga -- "aha, sõda kestab ka talvel") või tegeled sellega kui talv on juba käes. Aga alles siis selgub, et raudteed ei funktsioneeri, maanteid ei eksisteeri, sillad on lõhutud, mingid mõtetud partisanid kõikjal jne. See võib ka tähendada, näiteks, et +10 kraadisooja ilma ajal tellitud talveriidetega eššelon jõuab kohale mitte ühe nädala vaid kolme nädala pärast. Ja selleks ajaks väljas on juba -20 kraadi....
Kasutaja avatar
Sasha
Liige
Postitusi: 659
Liitunud: 14 Juun, 2005 16:38
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Sasha »

hugo1:

Loomulikult kodukootud asjad on soojemad ja paremad. Ka Vene poolel sõdinutele saadeti sellised asjad. Muidu, võis ka juhtuda, et postipakk võis kiiremini jõuda rindele kui talveriidetega eššelon.

Armee on üldse formaliseeritud koht: talveriideid jagatakse mitte sellepärast, et on külm, vaid sellepärast et on vastav käsk antud. :)
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Kui näiteks praegu Eesti astuks sõtta, siis eeldatakse, et meie tagalaladudes on talvevarustuse komplektid mitte ainult ajateenistuses olevatele vaid ka mobiliseeritud rahvale ning varuga (kaotused, vahetused jne). Ka sakslastel oli kõik vajalik talvetingimustes sõdimiseks.
Barbarossa koostati kiiruga, häda sunnil. Aeg ju tiksus Saksamaa kahjuks. Üks asi on Vene talv, teine asi Saksa oma. Ma ei taha väita, et talvevarustust ei üldse ei olnud. Muidugi oli. Küsimus on selles kas seda oli piisavalt, kas see sobis Vene talvesse. :?:
Internetis on tuhandeid pilte Saksa vormidest. Ma ei suutnud leida mitte ühtegi pilti 1941a. talvevormist. Kõikidel piltidel on sõdurid kas frentsi, või sineliniruga. Mitte ühtegi kasukat ma ei leidnud.
Norras ju 1940 a. nad sõdisid talveajal
Mitu Saksa sõdurit saadeti Norrasse, mitu itta :?: :?: :?:
Lihtsalt on alati valik -- kas sa juba augustis hakkad liigutama kuskilt kesk-saksamaa ladudest eššelonid talvevarustusega (kahtlemata riskides propagandaefektiga -- "aha, sõda kestab ka talvel") või tegeled sellega kui talv on juba käes. Aga alles siis selgub, et raudteed ei funktsioneeri, maanteid ei eksisteeri, sillad on lõhutud, mingid mõtetud partisanid kõikjal jne. See võib ka tähendada, näiteks, et +10 kraadisooja ilma ajal tellitud talveriidetega eššelon jõuab kohale mitte ühe nädala vaid kolme nädala pärast. Ja selleks ajaks väljas on juba -20 kraadi....
Tihti ei jõudnud isegi kevadeks midagi kohale. Äkki ei olnud lihtsalt midagi saata :?:
Oma jutuga tahan seda öelda, et mingi talvevorm oli sakslastel kindlasti olemas, kuid see ei sobinud Vene pakases sõdimiseks, seda ei olnud piisavalt. Seda, et Saksa armee ei olnud talves valmis sõdimiseks tõestab juba see, et külma käes relvad hakkaisd streikima. Külmavastane määre jõudis kohale alles 1942a talvel.(allikat ei mäleta). Varem mingit määret ei olnud olemas
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Sasha
Liige
Postitusi: 659
Liitunud: 14 Juun, 2005 16:38
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Sasha »

Hugo1:

Kõik õige. Ja see tähendabki, et sakslaste kaotuste põhjuseks oli mitte talv iseenesest, vaid nende vead tagala-tööstuse koordineerimises ning üldplaneerimises. Võisid kasvõi soomlaste käest nõu küsida millise varustusega minna itta talveajal :)

Võrdluseks võib tuua Punaarmee kogemused Talvesõjas. Vene ja soome talv ei erine ju, aga just punaarmeelased kannatasid kehvast talvevarustusest. Põhjuseks on mitte ilm vaid avantüürne iseloom, millega olid tehtud RKKA soome kampaania või sakslaste välksõja plaanid.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kolme kuuga Uuraliteni.

Postitus Postitas Troll »

andrus kirjutas:Sasha juba vastas kõik, mida ma tahtsin öelda, aga kordamise mõttes:
Marissa kirjutas:Andrus, ole pai, ja loe "Barbarossa" veelkord üle.
barbarossa mis ? aadu direktiiv nr.21 ? Ma omakorda soovitaks lugeda aadu direktiivi nr.32 "Tegevuskava peale Barbarossat". Seal on juba 11.06.1941.a. paika pandud, et osa wehrmachtist jääb peale barbarossa edukat lõpetamist sügiseks ja talveks 41/42 vallutatud idaaladele, räägitakse esialgsest arvust 60 diviisi. Hiljem tõenäoliselt seda arvu suurendati ? Seega pidi talvevarustus kindlasti plaanis olema, vähemalt osale sõjaväest.

lisaks paistab, et oled ainuke, kes suudab saksa keelt lugeda, soovitaks siis omakorda raamatut "Das Deutsche Reich und der Zweite Weltkrieg. Bd.4, Der Angriff auf die Sowjetunion", eriti peatükk VI. Lisaks oleks hea ka Halderi sõjapäevik, seal peaks ka viiteid talvevarustuse hankele olema.
hugo1 kirjutas:Huvitav miks siis sedas sõduritele välja ei jagatud
see on tõesti huvitav küsimus, tasuks uurida. Võid saada endale palju huvitavaid teadmisi. Sasha juba esitas ühe põhjuse. Marissale soovitatud raamat on ka inglise keeles olemas, lisaks halderi päevik vene keeles :)
andrus, kas sa oled Halderi päevikut originaalkeeles (s.o saksa keeles) lugenud? Oskaksid seda võrrelda venekeelse versiooniga? Mul on nagu meelde jäänud kriitika, et tekstis esineb suuri lahknevusi.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kolme kuuga Uuraliteni.

Postitus Postitas andrus »

troll kirjutas:andrus, kas sa oled Halderi päevikut originaalkeeles (s.o saksa keeles) lugenud? Oskaksid seda võrrelda venekeelse versiooniga? Mul on nagu meelde jäänud kriitika, et tekstis esineb suuri lahknevusi.
ei ole saksa keeles lugenud. Seni neid venekeelseid tõlkeid lugedes on jäänud mulje, et ebasobivad ja "mittetähtsad" osad on lihtsalt välja jäetud "Müller-Hildebrand Das Heer", venekeelse uustrüki eessõnas mainitakse "tankide andmed ja värvatud endise nõuk.liidu alalt" või "parandatakse" tõlkijate poolt teksti lehekülje allservas märkusena.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

VF olemasoleva sõjakraami hulgal on siiski üks null rohkem kui UKR omal. Näiteks veel hiljuti deklareeris VF teatmikes endal olevat 20 000 tanki. Eks neist enamik muidugi seisab kuskil kolaplatsil, aga seda on siiski 10 korda rohkem kui Ukrainal (2000 ringis). Umbes sama käib ka lennuväe kohta - VF lahingulennuväe suurus on 1000+ lennukit (2010-2021 osteti üle 600 uue lennuki), UKR-l on praegu lennuvõimelisi 50-70.

Oht seisneb samades asjades nagu 1941-1945, ühel hetkel õppis see suur mass hädapäraselt sõdima, ei põgenenud eesliinilt ja kui see juhtus, oligi sakslastel kogu lugu. See mass oli kole ebaefektiivne, kes alguses ei suutnud oma massi maksma panna, kuid lõpuks nad õppisid. See, et venelased lasid Kiievi alt jalga ja keskendusid Donbassile, on ise väike õppimisvõime demo. Seal on ka maastik palju sobivam massi maksma panekuks ja lõpuks kuivavad ka need märjad põllud ära ning tankid ei upu enam.
Viimati muutis Kapten Trumm, 12 Apr, 2022 13:15, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas hjl85 »

Jah,m nad õppisid ja õpivad ka praegu kuid..IIMS-s oli terve nõuka maa organiseerunud sõdima, toimus tagalas väljaõpe, reservid ja sõditi oma kodumaa eest. Sellist massi nagu siis ei ole orkidel kuskilt võtta. Lisaks unustad ära selle massilise sõjalise abi, mis orkidele IIMS-a ajal anti. Ilma selle abita oleks nad seal käpuli olnud. Praegu tundub minevat kõik vastupidi (aeglaselt aga siiski), et samasugust abi hakkab saama Ukraina nagu IIMS-s sai nsvliit
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kolme kuuga Uuraliteni.

Postitus Postitas Kriku »

Ei leidnud paremat teemat, kuhu panna see järjekordne suurmõte (ülal rasvases kirjas esile toodud), mis justkui üheainsa grandioosse viipega visandab Saksamaa-NSVL sõja loo...

Vaidlema ei hakka, panen vaid mõned punktid, millele siiski võiks edaspidi tähelepanu pöörata:
* kummagi poole vägede tihedus rinde km. kohta ja selle dünaamika;
* lend-lease;
* NSVL Kaug-Ida diviisid, mis Jaapani vastast vabanesid;
* kummagi poole efektiivsus (enda vs. vastase kaotused) ja selle dünaamika;
* kummagi diktaatori isiklik sekkumine sõjategevusse ja selle dünaamika;
* ja eks akf-id võivad jätkata...
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kolme kuuga Uuraliteni.

Postitus Postitas andrus »

Probleem on selles, et sõdisid koalitsioonid, mitte kaks riiki.

NLiidu "sõdimaõppimine" sattus juhuslikult samasse perioodi, kui muud teljeriikide vastase koalitsiooni väed sidusid suurel hulgal teljeriikide maavägesid. Õhu- ja mereväe resurssi sidusid lääneliitlased muidugi terve sõja jooksul.
Kaotuste dünaamika kohta on mulle meelde jäänud selline venekeelne blogikirjutis: https://fat-yankey.livejournal.com/33040.html Ehk siis kuni 1944.a. kolmanda kvartalini käis NSVL suuremate inimressurside kulutamine kiiremas tempos kui saksa omade.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist