Soome lennuväe hangetest

[Kapten Trumm]

Müstika seisis vist tähtedes AMRAAM, mida pakuti siis koos F-18, äkki tootja omas lobikanaleid USA Kongressis? F-16 pakuti selles konfis, mida kasutas USA rahvuskaart (AIM-7+oma-võõras interrogaator).

Sõltumata telgitagustest oli Soome valik võimalikest kõige õigem toona ja on ka täna.

Hornetiga oli vee üks nüanss, lõppvooru pääsenutest oli Hornet ainuke kahe mootoriga lennuk, mis tähendas vähem kulusid alla kukkunud lennukite asendamiseks. Ühemootorilisel tähendab mootori rike kindlat alla sadamist kui see just lennuvälja kohal ei toimu. Kokkuvõtvalt on Soomes olnud rohkem kui üks juhtum, kus üks mootor lahkus ning lennuk lendas ühe mootoriga koju tagasi. F-16 või Mirage puhul oleks see tähendanud lennuki kaotust. Üks selline pääsemine toimus mingil lennushow'l publiku silme all, kus maanduvale lennukile vastu kihutavad päästeautod reetsid, et midagi on valesti.

Tegelikult ei pea isegi mootor rikki minema, vägivaldsel manööverdamisel suurtel kohtumisnurkadel kipub mõnikord mootor õhunälja tõttu lahkuma ja kui see juhtub liiga madalal ja pole aega taaskäivitamiseks, siis tuleb piloodil sangasid tõmmata. Küsite, et MiG-29 on ju kah - paraku on praktika näidanud, et sellisel mootorite paigutusel on tekkiv veojõu asümmeetria liiga suur väikestel kiirustel lennuki kontrollimiseks - ühe mootori lahkumine stardil lõpeb tavaliselt rajal, rattad püsti.

[Kilo Tango]

...
Hornetiga oli vee üks nüanss, lõppvooru pääsenutest oli Hornet ainuke kahe mootoriga lennuk, mis tähendas vähem kulusid alla kukkunud lennukite asendamiseks. Ühemootorilisel tähendab mootori rike kindlat alla sadamist kui see just lennuvälja kohal ei toimu. ...

Hävituslennuk nüüd päris kivi ka ei ole. L/D jääb kusagile 12:1 kanti enamikel. Kui varusüsteemid töötavad, siis on võimalik lennuk mistahes tasasele pinnale maha panna. Piloodi otsus. Tõsi, mitmetes olukordades on turvalisem lennukist lahkuda, kuid turbiini seiskumine ei tähenda tingimata lennuki kaotust. Sihuke 50/60 olukord.

[Kilo Tango]

Avastasin, et on olemas selline põnev asi nagu "Powered JDAM". Ma ei tea, kas see kusagil relvastuses ka on (kirjelduse järgi ilmselt mitte), kuid paistab olevat selline odav asendus tiibrakettidele. Lennuulatus 300km+

https://www.boeing.com/resources/boeing ... t_card.pdf

Sobiks soomlastele väga hästi vähemalt osade nende tiibrakettide asemele.

[Kapten Trumm]

Hävituslennuk nüüd päris kivi ka ei ole. L/D jääb kusagile 12:1 kanti enamikel. Kui varusüsteemid töötavad, siis on võimalik lennuk mistahes tasasele pinnale maha panna. Piloodi otsus. Tõsi, mitmetes olukordades on turvalisem lennukist lahkuda, kuid turbiini seiskumine ei tähenda tingimata lennuki kaotust. Sihuke 50/60 olukord.

Ilma mootorita hävitajaga maandumine on ikka paras risky business ja ilma väga hea põhjuseta käsib lennujuht lihtsalt sangasid tõmmata.
Risk pole mitte varusüsteemidega seotud, vaid sellega, et võib selguda, et maandumisel jääb pool kilomeetrit ikkagi puudu ja sangade tõmbamisega maa ligidal kaasneb juba katapulteerumisel rohkem riske kui kõrguses seda tehes.

St kui hakata üritama hädamaandumist, siis peab kõrguse/energia varu ikka korralik olema. Kiirust kustutada on lihtne, aga mittetöötava mootoriga on seda taastada juba keerukam (kui kõrgusvaru pole).

Eestis oli vene aja lõpus üks selline õnnetus MiG-23ga olnud, karm mees roolis hakkas ikkagi maanduma ja pani kõvasti üle, lennuk pani läbi pidurdusköitest ja sõitis lennuvälja piirest välja metsa, piloot sai surma ja lennuk ja mõistagi ei lennanud enam. Seal võis muidugi mõista, nimelt antud aeroplaani iste oli selgroovigastuste tekitamise kuulsusega. Aga eks hindas oma oskusi ja võimalusi üle.

Horneti puhul aga see ühe mootoriga maandumine ei pidavat olema midagi väga erilist, võimsust on piisavalt ja mingeid eriefekte ei pidanud tekkima. Võrreldes nt F-14ga, millel ühe mootori lahkumisel kohe pööris järgnes.

[vk1]

Hornetiga oli vee üks nüanss, lõppvooru pääsenutest oli Hornet ainuke kahe mootoriga lennuk, mis tähendas vähem kulusid alla kukkunud lennukite asendamiseks. Ühemootorilisel tähendab mootori rike kindlat alla sadamist kui see just lennuvälja kohal ei toimu. Kokkuvõtvalt on Soomes olnud rohkem kui üks juhtum, kus üks mootor lahkus ning lennuk lendas ühe mootoriga koju tagasi. F-16 või Mirage puhul oleks see tähendanud lennuki kaotust. Üks selline pääsemine toimus mingil lennushow'l publiku silme all, kus maanduvale lennukile vastu kihutavad päästeautod reetsid, et midagi on valesti.

16 ja 18 hinnavahet arvestades oleks soome võinud endale igale eskadrillile 4 f-16 varuks osta ja oleks ikka kasumisse jäänud?

[Tux]

Komistasin ühe huvitava artikli otsa, kus tehakse veidi erinevate "nähtamatute" hävitajate võrdlust. Lühikokkuvõte on järgmine:
Radar cross-sections (RCS) erinevatel masinatel siis:
SU57 - 0.5 m2 (see on sama suur kui F/A18 SuperHornetil ja 5000 - ehk viis tuhat korda suurem kui F22-l!)
J20 - 0.8-0.3 m2
F35 - 0.0015 m2 (ehk 5-10 korda suurem kui F22)
F22 - 0.0001-0.0002 m2 (5000 korda väiksem kui SU57, 800 korda parem kui J20 ja 5-10 korda parem kui F35)

Siis lisame veel mootorid, avioonika, tarkvara ja relvastuse ja polegi enam midagi muud otsustada.
See, et SU57 on 5000 korda viletsam ja võrdne F/A 18 -ga on muidugi ootamatu, sellist õudust poleks osanud oodata.
https://www.19fortyfive.com/2022/05/f-22-vs-f-35-vs-j-20-vs-su-57-which-stealth-fighter-is-the-best/