Inimesed - vanemohvitserid

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Inimesed - vanemohvitserid

Postitus Postitas nublu »

hei-hei!

Et teema liiga pikaks ei vajuks mõtlesin ta 3 ossa lüüa. Esimeses kindralid, siis vanemohvitserid (majorist kolonelini) ning siis muud ohviserid.

Siit siis tulevad vanemohvitserid
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kolonel Ernst Limberg sündis Rakveres 23. veebruaril 1871. aastal. Üldhariduse sai Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, sõjalise hariduse omandas Vladimiri sõjakoolis Peterburis. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus, selle ridades võttis osa I maailmasõjast. Sai lahingutes kaks korda põrutada ja korra raskelt haavata. Ülendati polkovnikuks 1916. aastal. Sai Georgi mõõga. VP 10.12.1915: Selle eest, et tema pataljon vallutas 16.05.1915 Karpaatides täägirünnakuga kõrgendiku nr 822, võttes selle juures vangi sadakond austerlast.

1917. a. detsembris tuli tagasi Eestisse ja oli 1917-1918. a-il 4. Eesti polgu majandusülemaks.

Eesti Vabadussõja ajal oli 3. jalaväepolgu ülem ja ajutiselt ka 2. diviisi ülemaks ning Kagurinde ülemjuhatajaks. Järgnevalt oli E. Limberg Tallinna Tagavarapolgu ülema ja 3. diviisi ülema abiks.

Pärast Vabadussõda oli 3. diviisi ülema abi ning ülema kt., ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja ning Kindralstaabi VI osakonna ülem. Läks erru 1. jaanuaril 1927. aastal.

Limbergi teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristi, 225000 marga ja normaaltaluga.

E. Limberg suri 27. juulil 1938.a-l Tallinnas tromboosi ja maeti Tallinna Kaitseväe Kalmistule. Haud on praegu tähiseta.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kolonel Jakob Prei sündis 14. 03. 1873. aastal Järve vallas taluomaniku pojana. Õppis koolmeistriks Tartu Õpetajate seminaris ning astus selle lõpetamise järel vabatahtlikult sõjaväkke. Siis õppis sõjaasjandust Vilno Sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis 179. Ust-Dvinski polgus. 1900. aastal järgnes komandeerimine Peterburi Sõjatopograafide Kool ja pärast katsete õiendamist hüdrograafiliste tööde alal sai temast sõjaväe topograaf.

Osales Vene-Jaapani sõjas. Pärast selle lõppemist määrati Balti mere hüdrograafia ekspeditsiooni ülema abiks. Maailmasõtta astus kaptenina ning teenis kogu sõja jooksul vastutusrohketel ametikohtadel. 1916. a. ülendati alampolkovnikuks.

Eestisse tuli ning Vabadussõtta sekkus J. Prei 01. 05. 1919. Siis pandi tema ülesandeks Kindralstaabi hüdrograafia osakonna loomine. 1920. aastal liideti sama osakonna külge ka topograafia osakond ning sellest ajast peale oli Jakob Prei topo-hüdrograafia osakonna juhiks.

Jakob Prei oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor topo-hüdrograafia alal. Temast sai geodeetiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste ja kartograafiliste tööde juhendaja. J. Prei juhendamisel tehti ka Eesti vete ja mandri magnetismialaseid uurimistöid. Peagi korraldati ka topo-hüdrograafiliste kaartide ja publikatsioonide väljaandmist.

Kuulus mitmetesse rahvusvahelistesse seltsidesse nagu Rahvusvaheline Astronoomiaselts, Õhulaevade abil Polaaralade uurimise selts, Rahvusvaheline Geodeetide selts jms. Jakob Prei esindas Eesti Vabariiki ka paljudel rahvusvahelistel geodeesialastel konverentsidel. Pärast Vabadussõda teenis J. Prei Kaitsevägedes topo-hüdrograafiaosakonna juhatajana kuni pensionile minekuni 1934.

Tema teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristiga (sõjaliste teenete eest).

J. Preil õnnestus pääseda nõukogude repressioonide eest välismaale.

Jakob Prei suri Saksamaal 3. septembril 1954. aastal
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 603
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Kolonel Ludwig Jakobsen (VRI/3) sünd. 29.05.1893 surn. 11.11.1961 Köln. Vabadussõja aegne 6. jalaväepolgu majandusülem, 1921-24 Sakala Üksiku Partisanide Pataljoni komandör, Sõjakooli lektor, diplomaat, 1934-36 1. Jalaväerügemendi komandör, 1930 Riigivanem Otto Strandmani vanem käsundusohvitser.
Lugesin tema kohta veel, et: "II Maailmasõja ajal täitis ta eriülesandeid Saksa Armee peakorteri alluvuses Berliinis ning kaitses seda liini pidi Eesti ja eestlaste huve."
Kas ta teenis kui tegevohvitser Saksa Armees? Millised olid need "eriülesanded"?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29911
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Inimesed - vanemohvitserid

Postitus Postitas Kriku »

Eestlasest polkovnik Martin Johann Jannau (1810-1870): http://arvamus.postimees.ee/4185675/and ... gusaegadel
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29911
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Inimesed - vanemohvitserid

Postitus Postitas Kriku »

Kaptenmajor Bruno Linneberg (1899-1964): https://epl.delfi.ee/artikkel/93653279/ ... lisel-ajal
HAT
Liige
Postitusi: 529
Liitunud: 25 Dets, 2016 10:18
Kontakt:

Re: Inimesed - vanemohvitserid

Postitus Postitas HAT »

:rip: Kolonelleitnant Toivo Treima 02.07.1958-15.06.2022
Aastatel 1992–2008 oli ta kaitseväe ohvitser, teenis vabariigi presidendi käsundusohvitserina, kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonnas ning Balti kaitsekolledžis õppejõuna.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist