Landeswehri / Landesveeri sõda

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Vasta
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 1865
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas krizz »

Venelase nägemus Landesveeri sõjast. Mida need pahad eestlased kõik vaeste parunite ja Vene valgetega ära tegid (siin on tegu mingi kummalise vene saksa-lembusega). Olime lisaks suured kommunistide sõbrad pealekauba. :dont_know:

http://www.proza.ru/2008/01/02/41

Mis puutub vene valgete suurde suremusse Eesti intern. laagrites, siis pole siin midagi imestamisväärset. I maailmasõjas suri vististi 1/3 mehi haigutesse, mitte lahingus. Mida Eesti olekski saanud nende heaks rohkemat teha? Päästsime nad niigi punaste käest. Esmane mure oli ikka oma sõjaväelaste ja elanike tervis. Pealegi kui valgete juhid oleks Eesti iseseisvust aktsepteerinud, oleks ühisest tegutsemisest isegi asja saanud.

See selleks...


Landesveeri sõjast. Rauddiviislased olnud väidetavalt pahased, sest neid olevat petetud ja bolševike asemel eestlaste vastu saadetud. Üldse see Rauddiviisi osa Landesveeri sõjas on üsna segane. Lätis toimus sel ajal tõeline "pudru-ja-kapsad". Mis formatsioonid ja korraldused olid ametlikud, mis jällegi paramilitaarsete või isehakanute omalooming. Ja kuidas see sõda tegelikult üldse algas? Väga segane lugu. Eesti keeles eriti kirjandust pole vastaste seisukohtadest, Goltzi raamat on ka paras propaganda ja enese õigustamine. Tema jaurab mingist Ida-Preisimaa piiride kaitsmisest kommunistide eest jne...

See sõda oli väga verine, eestlasid tasusid parunitele "700 aastase orjapõlve eest". Vangi seal eriti ei võetud. Ka Landeswehr ei võtnud näiteks punaseid vangi - lasti välikohtu otsusega kohe maha. Eks see suhtumine oli ka eestlaste juures.

Siin väike ülevaade: http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_6.html

Kogu see sõda/lahing vajaks põhjalikku uurimist!
Manused
Landeswehri Peastaabi pitsat. Huvitav mida need nooled sümboliseerivad?
Landeswehri Peastaabi pitsat. Huvitav mida need nooled sümboliseerivad?
landeswehr.PNG (135.21 KiB) Vaadatud 10081 korda
Stosstrupp 1a Riga ehk siis Landesveeri Rünnakrühm 1918. a. Selline huvitava sümboolikaga üksus siis.
Stosstrupp 1a Riga ehk siis Landesveeri Rünnakrühm 1918. a. Selline huvitava sümboolikaga üksus siis.
Stosstrupp 1a Riga 1918..png (72.45 KiB) Vaadatud 10081 korda
[size=75]* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 * [color=#0000FF]Слава Україні![/color][color=#FFBF00]Героям Слава![/color][/size]
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 1865
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas krizz »

T r i s t a n M a t j u s. Landeswehr’i sõda: Historiograafilis bibliograafiline käsitlus http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... sequence=1
Victor Obeti koostatud materjalide kogumik "Landesveeri sõda ja Kindral Krahv R. von der Goltz'i jätkusõda venelase Bermont-Avalov'i sildi all" (üle 700 lk) http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=2 ... 2059a2cab4

Sõja põhjused?

1) See oli Saksa valitsuse plaanitud sõda
2) See oli von der Goltzi eraviisiline soolo
3) Hoopis eestlaste provokatsioon, kes ei soovinud Läti okupeerimist lõpetada
4) Sõda algas hoopis sakslaste juurest eestlaste juurde jooksnud hobuste pärast
...

Pilt
Vangistatud paljasjalgne Landeswehri sõdur/kämbu Ropažis. 27.06.1919

Pilt
Sama trofee?
"Teise roodu ühe koorma peal oli mootorratas. Meie küsisime koorma peal istuva sõduri käest, kust ratas saadud. Mees rääkis, et hommikul, enne kui sakslased peale tungima hakanud, sõitnud kaks sakslast meie posti juurde ja teine tõusnud ratta kõrval olevast istekorvist püsti ja ütelnud: “Matsid, mis teie ka sõdite, teil pole õigeid riideidki seljas, andke ilusti alla ja teile ei tehta kedagi!”

Tema (koorma peal istuv sõdur – toim) kui posti peal olija tõmmanud püssi laega sakslasele pähe, kes sinna paika jäänud. [Mootorratta] Juht näinud seda, pannud ratta kohe käima, aga tema tõmmanud püssiga kaks pauku tagant järele ja kuul trehvanud juhti surmavalt, ratas jooksnud kraavi, ja nii langes ratas meile soomuseks.” (Märt Mõrd)

Muide Landeswehri sõda kasutas oma propagandas ära ka Nõukogude Liit. Sõja ajal avaldati ajakirjanduses artikleid Landeswehri sõjast, näit Rahva Hääles punaarmeelase mälestusi sellest ajast. Propagandaks kõlbas küll, kuigi tegu oli ju valgetega, kontrevolutsionääridega, seega ka N Liidu vastastega.

Kui juriidiliselt korrektne olla, siis Landesveeri sõda oli hoopiski sõda Eesti ja Läti vahel.
Manused
Rahva Hääl  21. juuni 1944 Võnnu lahingust.png
Rahva Hääl 23. juuni 1944.png
[size=75]* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 * [color=#0000FF]Слава Україні![/color][color=#FFBF00]Героям Слава![/color][/size]
teddybbeer
Liige
Postitusi: 335
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas teddybbeer »

krizz kirjutas: See sõda oli väga verine, eestlasid tasusid parunitele "700 aastase orjapõlve eest". Vangi seal eriti ei võetud.
Kas on mingit ametlikku numbrit, palju siis ka sakslasi vangi langes eestlaste kätte? Arvestades, et maamehed tungisid peale ja parunid punusid Riia poole..
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas Yks »

Mingi ülevaate saab siit. http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... d-suvi.pdf
Surnutest vähemalt. Vange eriti ei loetud. Lätlastel Landeswehri hulgas vast olid suuremad šansid jääda ellu. Vähemalt eestlaste kätte langenutena. Omad, meie läti üksustest, vast lasid nad aga kohe maha ja võimalik, et pigem säästsid sakslasi. Taaskord, kõik olenes, et kes kellele kätte jäi ja mis rahvusest ja mis väeosast ta pärines. Oli ta nn Landeswehri poolele sõdiv venelane või lätlane või riigisakslane (Rauddiviisist näiteks) või baltisakslane ja mis emotsioonidega sel hetkel vangistaja oli. Oli ta sellest üksusest, kus palju langenuid (sealhulgas vend või sõber), või alles rindele jõudnud täiendusüksusest, kes veristes arveteklaarimises ei osalenud. Oli ta rindel veedetud ajaga muutunud teatud mõttes stoilise rahuga veteraniks, kes ilmaasjata vastaste sõdureid tapnud (teatav solidaarsus vastaspoole nn kahuriliha suhtes) või vastupidi oli rindel oldud aeg toonud esile seni teatavad allasurutud verised iseloomujooned.
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 1865
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas krizz »

Millise rahvusromantilise vihaga mindi Landesveeri vastu (Muidugi ka I maailmasõja ajal Venemaal käima pandud (balti)saksavastane propaganda mängis siin oma osa).:
Saaga;_Kattai,_G.,_alamkapten_-_Operatsioon_Landeswehri vatu 1919...;_ERA.2124.3.jpg
Saaga;_Kattai,_G.,_alamkapten_-_Operatsioon_Landeswehri vatu 1919...;_ERA.2124.3.jpg (145.46 KiB) Vaadatud 6962 korda
...mis omakorda viis mitmete sõjakuritegudeni (vähemat tänapäeva mõõdupuu järgi):
Saaga;_Jakobson,_V.,_major_-_kirjutis_Vabadussõja_...;_ERA.2124.3.257;_24.11.jpg
Saaga;_Jakobson,_V.,_major_-_kirjutis_Vabadussõja_...;_ERA.2124.3.257;_24.11.jpg (56.49 KiB) Vaadatud 6962 korda
Allikas: http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1 ... b584d66a7c


Verine oli see sõda muidugi mõlemalt poolt ja vange samuti ei võtnud ei eestlased ega sakslased. Seda normaalse sõja mõttes. Millised Baltikumis sõdivad sakslaslased olid, on oma mälestustes kirjeldanud üks endine liige:
"We killed what fell into our hands, ... We saw red, we had nothing in the heart of human emotions ... what were earlier houses, were rubble, ash and smoldering beams, like festering sores in the bare field ... We had lit a bonfire, there was burning more than dead material, there also was burning our hopes, our desires, ... the laws and values of the civilized world ... We retreated, bragging, intoxicated, loaded with booty" -- Ernst von Salomon, The Outlaws

Reviewing The Vanquished: Why The First World War Failed to End, 1917-1923 by Robert Gerwarth in the Sunday Times (7 August, 2016), Max Hastings writes:
A german Freikorps soldier, Erich Balla, described almost gleefully in his memoirs how his Freikorps comrades roamed the streets of Riga killing teenage girls, “mostly beautiful things”, whom the murderers claimed “spent their nights in sexual orgies and their days in orgies of violence… They did not see their youth or their charm. They saw only the face of the devil as they were beating, shooting, stabbing them to death.” https://en.wikipedia.org/wiki/Freikorps_in_the_Baltic


Oleks on paha poiss aga Landeswehrist oleks võinud vabalt saada ka meie Balti rügemendi analoog, kui see persekukkunud politikaan Goltz poleks siin oma maailmapoliitikat tegema hakanud. Ta oleks võinud siin sama austatud olla kui Soomes, kui oleks punaste vastase sõjaga piirdunud.
[size=75]* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 * [color=#0000FF]Слава Україні![/color][color=#FFBF00]Героям Слава![/color][/size]
Vastaja
Liige
Postitusi: 412
Liitunud: 15 Mär, 2013 17:37
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas Vastaja »

Kas eesti keeles on kunagi kusagil ilmunud Baltikumis 1918-1919 sõdinud sakslaste memuaare? Osta.ee-s on saadaval von der Goltzi mälestused("Minu missioon Soomes ja Baltikumis"), mida hoolimata krõbedavõit hinnast kibelen soetama. Aga Ernst von Salomoni või mõne teise autori eesti keelde tõlgitud teostest on kellelgi aimu?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 29911
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Rändur
Liige
Postitusi: 1091
Liitunud: 02 Juul, 2005 7:48
Kontakt:

Re: Landeswehri / Landesveeri sõda

Postitus Postitas Rändur »

Siin on mainimata kaks kirjutist eesti ajaloolastelt eesti vaatenurgast.

Ago Pajur 2009. aasta artikkel sõja põhjustest:
1. Landeswehr´i sõja eel oli Eesti pool meelestatud märksa sõjakamalt ja agressiivsemalt kui (balti)sakslased. Eriti märkimisväärne roll kokkupõrke vallandamisel kuulus sõjaväelisele juhtkonnale – eeskätt sõjavägede ülemjuhatajale kindralmajor Johan Laidonerile ja 3. diviisi staabiülemale alampolkovnik Nikolai Reegile, kes ei teinud katsetki otsida ähvardavale konfliktile rahumeelseid lahendusi, vaid esitasid vastasele vähe põhjendatud, ultimatiivseid ja koguni provokatiivseid nõudmisi. Nii Landeswehr’il (major Alfred Fletcher) kui Lätis tegutsenud Saksa vägede kõrgemal juhtkonnal (kindralmajor Rüdiger von der Goltz) oli küll poliitilisi ambitsioone, kuid vähemalt esialgu polnud nad huvitatud nende realiseerimisest relvade jõul ning eelistasid jääda suhteliselt passiivseks.

2. Eesti poolt vaadatuna oli Landsewehr´i sõja peamiseks põhjuseks eestlaste hulgas valitsenud sügav vihkamine Saksamaa ja baltisakslaste vastu. See Saksa-viha oli saanud alguse rahvusliku ärkamise perioodil, võimendunud 1905. aasta revolutsiooni päevil ning muutunud kõiki teisi tundeid varjutavaks ilmasõja ajal, eriti aga pärast Saksa sõjaväelise diktatuuri kehtestamist Eesti üle 1918. aastal. Riigi- ja baltisakslasi samastati, neid süüdistati eestlastevastastes tegudes nii kauges minevikus kui ka kaasajal ning neile omistati kuritegelikke tulevikukavatsusi. Tugeva omapoolse panuse vihkamise õhutamisse andis Eesti ajakirjandus.

3. Sõjalise kokkupõrke sekundaarseks tõukejõuks olid Eesti–Läti vahekorrad. Vastastikune usaldamatus, mis võrsus nii ajaloolistest kontaktidest kui ka Vabadussõja ajal Lätis laialt levinud enamlikust meelsusest, rasketest võitlustest läti punaste küttide vastu ja lätlaste suhtumisest eestlastesse kui okupantidesse, ei lubanud sõlmida tõeliselt heanaaberlikke ja vastastikku kasulikke sidemeid. Seetõttu hoidsid Eesti poliitikud ja sõjaväejuhid kramplikult kinni 1919. aasta 18. veebruari kokkuleppest Ulmanise valitsusega, mis näis tagavat Eestile soodsad lahendused piiriküsimuses ja teistes olulistes päevaprobleemides. Sellest omakorda tulenes üsna kitsarinnaline nägemus, mis pidas Ulmanise võimu taastamist Lätis möödapääsmatult vajalikuks ega soovinud alternatiivseid võimalusi isegi kaaluda.

Samas ei saa välistada, et sõda Landeswehr´iga võinuks puhkeda ka eestlaste tahtest sõltumatult, kasvades välja mitte Saksa-vihast ega usaldamatusest lätlaste vastu, vaid hoopiski kindral Goltzi ja baltisakslaste (landesveerlaste) poliitilistest eesmärkidest. Siiski on selle oletuse näol tegemist üksnes teoreetiliselt võimaliku sündmuste käiguga, sest konflikti tegelikuks vallandajaks sai Eesti sõjaväeline juhtkond.
https://www.ra.ee/ajakiri/landeswehri-s ... vaatenurk/

Veidi uuemas artiklis (2019) kirjutab Mart Kuldkepp kahtlustest baltisakslaste suhtes:
Ebalojaalsuses kahtlustatavate baltisakslaste ning nende eestlastest pooldajate küsimuse tõi senisest palju teravamalt päevakorda 1919. aasta suvel 5. juunist 3. juulini Põhja-Lätis toimunud Landeswehr’i sõda, mis puhkes suuresti Eesti poole provokatsiooni läbi38 ning lõppes eestlaste võiduga./---/ Ajakirjanduses hakati Landeswehr’i vastast meeleolu looma õieti juba enne sõja algust./---/ Ülim umbusklikkus Landeswehr’i kavatsuste suhtes ilmnes ka sõja eest viimase tõkke kõrvaldanud ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri telefonikõnest 3. diviisi ülema kindralmajor Ernst Põdderiga 4. juuni õhtul. Põdder palus Laidonerilt luba lugeda Saksa vägesid Eesti Vabariigiga sõjategevuses olevaiks, kui need ei allu ultimaatumile taanduda keskööks oma senistelt positsioonidelt. Laidoner vastas, et ta mitte ainult ei luba, vaid käsib oma direktiivi täita, kuna „Landeswehr ei tunnista Läti Ajutist Valitsust, ei tunnista ka meie Ajutist Valitsust. Ainult ühte pidage meeles, kui tuleb sakslaste vastu välja astuda, siis julgelt ja kindlalt, et võit täielikult meile jääks. Kui nemad ei kuula, siis neil kõigil sõjariistad käest ära võtta. Sõda — siis sõda!“
https://www.academia.edu/44413324/Eestl ... %B5ja_ajal

Soovitan huvilistel lugeda tsiteeritud artikleid täismahus. Kindlasti ei ole uurimisteema ennast veel ammendanud.

Võimalik on nii see, et (balti)sakslastele taheti kätte maksta möödunu eest. Oma osa vihas võis olla nii Esimese maailmasõja-aegsel germanofoobial kui ka 1918. aasta Saksa okupatsioonis ja sakslaste suhtumises rahvaväe loomisel. Üldiselt paistsid sellised sakslaste vastased tundmused olema küllalt levinud. (Päevikute ja mälestuste katkeid "Vähe sai parun eesti poiste vemmalt!" https://maaleht.delfi.ee/artikkel/31820 ... lt-vemmalt).
Teisalt võis vaenulikusele kannustada ka hirm uuesti sakslaste võimu alla sattuda. Tollane ajakirjandus kirjutas nii sõja eel kui ka alguses hirmust, et sakslased soovivad Eestit (taas)okupeerida. Eriti peale Riias toimunud vägivallategusid võisid hirmul olla suured silmad. Laidoner ja Reek juhindusid pigem külmadest kaalutlustest. Tungiti ju rahvaväega samaaegselt peale Jakobstadti suunal ja jätta sellist kahtlaste motiividega tugevat saksa väeüksust (Rauddiviis + Landeswehr kokku umbkaudu 9000 - 10 000 meest) vabalt tegutsema tundus tõenäoliselt iseendale õnnetuse kaela kutsumisena.

Sakslaste - st Goltzi - motiivides mängis küllap oma rolli soodsatel tingimustel mitte piirduda ainult enamlaste löömisega ja püsida Läti alal. On siiski kahtlane, kas Goltzil mõtteis oli kujunenud mingi "lõpplahendus" 1919. aasta juuni alguseks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist