O: Edmund Elfried Eglit

Teenistuskaaslaste, sugulaste jt inimeste otsimine foorumi kaudu.
Vasta
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2346
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

O: Edmund Elfried Eglit

Postitus Postitas Satakas »

Kõigepealt vabandan kui analoogne teema juba olemas on - omast arust kirjutasin sellest aga ei suutnud enam üles leida.

Lugu järgmine:
Edmund (1898-1919/20/21/???) oli Elmari vanem vend, kes läks Vabadussõtta. 1919 saadeti tema jagu luurele, kust aga keegi ei naasnud. Edmund loeti surnuks. Vähemalt omaste poolt. Ei teagi, kas ka ametlikult.

Edmundi ja Elmari isale kuulus Tartus kullaasepa-kellassepaäri, mida hakkas pidama Elmar.

1944. aastal (kuud ei mäleta ja äkki oli see isegi 1945?) ühel päeval oli Elmar poe tagaruumis, abiline eesruumis. Ärisse astus Nõukogude ohvitserivormis (vist kapten kui õigesti mäletan) mees, kes vaatas korra ringi ning küsis assistendilt, kas äri kuulub veel Elmarile? Saanud jaatava vastuse ta lahkus.

Abiline oli väga üllatunud, jooksis Elmarit kutsuma. Elmar tuli, jooksis veel tänavalegi aga ohvitseri enam ei näinud. Tundus nagu oleks see lausa ära jooksnud.

Abiline oli eriliselt üllatunud aga seepärast, et külaline olnud Elmariga väga sarnane. Elmar ja Edmund olevatki väga sarnased olnud.

Elmar oli kuni surmani veendunud, et tegu oligi tema vennaga. Mõistetavalt ei julgenud ta kuskilt edasi otsida ega küsida.

Teooria on selline, et Edmund langes luurel vangi või hüppas omatahtsi üle. Mis seos on sellel kogu jao kadumisega, ei oska öelda. Äkki kogu jagu vangistati/hüppas üle? Kollektiivne ülehüppamine on mõistagi üsna ebausutav aga võimalik. Pole välistatud, et Edmund üksi või kaaslas(t)ega hävitas ülejäänud jao ning jooksis üle (spontaanselt või planeeritult). Polegi väga ebausutav, arvestades, et mees võeti punaste poolel vastu, teda usaldati, tal lasti õppida ohvitseriks, elas üle suure puhastuse jne (kuigi ohvitseriks saamise asjaolusid me muidugi ei tea - võibolla saadeti pärast ülehüppamist kuhugi Siberi kolkakülla, kust hiljem mobiliseeriti ja alles miskitpidi sõja käigus ohvitserikraadi omandas. Ühest küljest räägib selle poolt tõik, et 26 aastaga nullist kapteniks teenida on tõsine saavutus, arvestades, et normaaloludes võis selleks tollastes oludes kuluda mõnest aastast kümnekonna aastani aga tjah, mis siin spekuleerida aga lihtsalt vangilangemine ja seejärel Liitu elama jäämine poleks teda võibolla punastele piisavalt usaldusväärseks teinud?). Ei oska seda varianti ühegi teise teadaoleva analoogjuhtumiga võrrelda (peale ühe Tuulepealse Maa viimastest osadest).

Probleem siis teadagi selline, et oleks vaja abi. Äkki keegi oskab Vene arhiividest midagi leida? See võib muidugi võimatu olla, sest pole välistatud, et mees vahetas täielikult nime, mitte lihtsalt ei läinud kirillitsas kirjapildile üle. Samas on võibolla mingi arhiividokument, mis just tema ülejooksujuhtumit käsitleb ning tema nime sisaldab? Võibolla leidub ka Eesti poolelt mingi Vabadussõjaaegne paber sellise juhtumi kohta?

Abiks võiks olla 1944. aastal Tartus või selle lähiümbruses paiknenud NA väeosa(de) isikkooseisu nimekiri (sünniaeg 15.03.1898). Samas on võimalik, et Edmundi väeosa ei olnud üldse Tartus. Ta võis olla vabalt ka mujal ning minna Tartusse vaid puhkusepäeval (kui selline variant 1944 võimalik ja mõeldav olnuks - ma pole kindel, et ka ohvitsere sedasi linnade vahel sõeluda lubati ning kui lubati, kas nad ise julgesid? Edmundi kui vabalt eesti keelt rääkiva mehe puhul vast julgus rolli ei mänginuks aga mine tea).

Tänan!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist