Suurtükivägi

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

D30ne puhul võtab imo juba veoauto tagant kahuri äravõtmine, paikasättimine, vaiade maassepeksmine, laskemoona ettevedamine jne juba ideaalis 15 - 20 minutit. Lisaks see, et lasketabel on arvutis, ei tähenda, et mõõdistada poleks vaja. Ma ütleks, et pool tundi on hea tulemus reservväelasele. Ning ära tule mingite youtube demodega vehkima, kus aetakse lihtsalt käpad laiali ning paukmoonaga tehakse üks saluut.
D-30 divisjon ei asu mingil igikestval rännakul nagu rändmoosekandid, kust siis tuletellimuse saamisel hakatakse "vaiu maasse peksma", mis kestab "vähemalt 30 minutit". Sellise kontseptsiooni esitamine näitab kas pahatahtlikku trollimist või täielikku asjatundmatust.

D-30 divisjon (18 relva) jaguneb kolmeks 6-relvaliseks patareiks, millest üks on alati laskevalmis, üks liigub uutele positsioonidele ja üks hõivab positsioone (seab end valmis). Analoogselt peaks talitama kõik 3-patareilised pataljonid.

Kuna sa ise armastad venelaste puhul väga rääkida "määrustiku järgi", siis tuli (kui see paigal olev patarei pole parasjagu hõivatud muu tellimusega) tuleb sealt ikka 2-5 minuti raamistikus. Ehk nagu ma ütlesin - niikaua kui kulub aega laskearvestuseks, relvade ümbersuunamiseks ja tule avamiseks.
Antud relvad tulistavad sama kiiresti ja täpselt nagu Saksa FH-70d (Eestis korduvalt tõestatud).

Seega (mitte ainult antud tüübi, vaid ka üldiselt) - tuletellimuse täitmise kiirus ei oma erilist seost positsiooni hõivamise või "vaiade peksmise" kiirusega, sest tellimust täidab patarei, kes parasjagu juba "vaiad maha peksnud on". Terve pataljon ei rända üheskoos kuhugi, vaid liikumine toimub (juba VF määrustikus) patarei kaupa.
D30ne puhul võtab imo juba veoauto tagant kahuri äravõtmine, paikasättimine, vaiade maassepeksmine, laskemoona ettevedamine jne juba ideaalis 15 - 20 minutit.
"Määrustikujärgne" norm on muidu umbes 2 minutit (mahavõitmine ja ülespanek on natuke eri ajaga). Kuna sa mõõdistamisest ei räägi, siis samadel eeldustel - relv tuuakse välja luuratud ja mõõdistatud positsioonile. Niiet pole vaja jama levitada.
M113 ülalpidamiskulu poolest vast kõige odavam soomusmasin maailmas üldse. Seega neid omada 50 kanti, poleks meile eriline lisakulu.
Siin foorumis on maha öeldud, et näiteks MTLB (mis M113 odavuse analoog venes) kasutamine tendiveoki asemel suurendab üksuse transpordikulusid 14 korda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Leedukad tegid muuseas mõned aastad tagasi selle uuenduse oma M113 MP120 kanduritele, maksis umbes 150 000 masina eest - selle hinna sees olid ka uued miinipilduja torud ja ka sidesüsteemid.
150 tuhande eest masina kohta saadi tehnika masinale, mis sisestades sihtmärgi koordinaadid, teeb imekiire laskearvestuse ja suunab relva ära, viska ainult miin rauda? Kahtlane.

Kui aga selle süsteemi sisse kuulub maamõõtjariistadega askeldamine (nagu sama D-30 puhul), siis laskevalmis seadmise ajas erilist vahet pole.
Kiire tuleavamisvõime (nt K9 puhul) saavutatakse hoopis sellega, relva pardal olev aparatuur on igal ajatehtkel kursis, kus masin asub (inertsiaalne ja GPS navigatsioon), on vaid vaja sisestada sihtmärgi koordinaadid ja ülejäänu toimub sekundite jooksul. Kuna antud seadmed asuvad tänapäeval igal masinal, siis puudub vajadus mingi mõõtmise ja positsioonide ettevalmistamise järele, mis võtab enamiku ajast, millega relv saavutab laskevalmiduse.

Asi on tegelikult lihtne (kuid seda teeb keerukas ja kallis tehnika), vaja on teada relva asukohta, sihtmärgi asukohta, sihtmärgi iseloomu (kaks viimast annab tule tellija) veits meteoandmeid ja võib hagu anda (kogu mata ja relva suunamise teeb tehnika). Seetõttu paraneb dramaatiliselt tuletellimuse täitmise kiirus ja on võimalik kasutada võtteid, mis minimeerivad relvade tabamise positsioonidel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Xender »

Ilmselgelt nõuka aegne taktika selles suhtes on vananenud tänu droonide ja muu sarnase ilmumisega lahinguväljale. Reaalsuses pole võimalik enam passida kusagil rinde vahetusläheduses ülessätitud kahuritega.

Sõja alguses oli hunnik pildimaterjali mõlemalt poolelt kus D30ne patareid rivistatuna seisid halvas seisus peale löögi pähesaamist. Selles osas on D30 veel väga haavatav tänu oma väikesele laskekaugusele - peab olema rinde vahetusläheduses.

Niipalju kui mina olen D30neid näinud tegutsemas, siis mingist 2 minutist üleseadmisest oli asi kaugel.

Igal juhul nii palju kui D30ne üle on ka Ukraina foorumites ja mujal venekeelses inforuumis vaieldud. Peetakse seda üks üheselt relvaks mis on vananenud ning kasutatakse sest midagi paremat võtta pole. Samamoodi kasutatakse ka Maxim kuulipildujaid ning kolmeliinilisi. See ei tähenda, et meil oleks mõistlik ühtegi varemnimetatud relva hankida.

Selles osas pole D30nel faktiliselt ühtegi väga suurt eelist isegi Flak 88 ees - laskekaugus on sama, mürsumass on D30nel poole suurem, kuid samas laskekiirus on nii poole väiksem. Ülesseadmised, 360 kraadi jne on mõlemal samamoodi. Samuti saab mõlemaga tulistada otsesihtimisega jne. Võiks eeldada, kui mõlemad relvad peaks omavahel duelli pidama siis kumb võidaks on rohkem seotud kaudsemate põhjustega. Mingit selget eelist üksteise ees pole kummalgi relval.

Põhimõtteliselt ma ei näe, et igati vananenud D30nel oleks meil üldse mingit ideed. Meie suurtükkiväele seab peamise torude arvu piirangu meie inimressurss ja logistiline suutlikus. Oleme selle üle ka varem vaielnud ning ma ei näe eriti võimalust, et me üle 100 toru suudaks hallata - olemas on koolitatud kaader, laskemoon ja terve tagalateenistus.

Meil oleks ilusti raha 100 K9 jaoks. Mis teeb igas asendis D30nele ära lõdva randmega. Eks peale Ukraina sõda saab teha kokkuvõtteid, kaasaegne 155mm liikur vs D30.

Peamine MTLB kulu on - kuna roomikud on metallist, peab teda igale poole vedama ja teiseks ülemõistuse kütusekulu. M113 on asfaldisõbralikud roomikud ning kaasaegsed mootorid, mis ei võta 100L 100km kohta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ilmselgelt nõuka aegne taktika selles suhtes on vananenud tänu droonide ja muu sarnase ilmumisega lahinguväljale. Reaalsuses pole võimalik enam passida kusagil rinde vahetusläheduses ülessätitud kahuritega.
Suurendatud laskekaugusega 155 liikurid on umbes tankiga samas kaalus ja sama suure soojussignatuuriga (nad tegelt ongi tanki mootoriga), isegi nende roomikujäljed põllul on mõnda aega termoga nähtavad. Kuidas aga eristada jalaväe jao veoki ja D-30 või Rapirat sikutava veoki rattajälgi?

Lihtsad suurtükid, millel pole mingeid soojusallikaid, osutusid UKR 2014 sõjas tihti leidmatuks. Võibolla see termoprobleem seletabki, miks veetavate ja liikurite kaotused 50:50 olid? Kui sa relva termos ei näe, siis võid selle parkida kasvõi kaevikute taha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas: 29 Juun, 2022 14:45 Lihtsad suurtükid, millel pole mingeid soojusallikaid, osutusid UKR 2014 sõjas tihti leidmatuks. Võibolla see termoprobleem seletabki, miks veetavate ja liikurite kaotused 50:50 olid? Kui sa relva termos ei näe, siis võid selle parkida kasvõi kaevikute taha.
Minumeelest ei ole liiga mõtekas tuua näiteid üleeelmisest sõjast, ja samaaegselt ignoreerid praeguse, palju intensiivsema (ja meie olukorrale seetõttu sarnasema) sõja olukorda.

Selle jutu järgi peaks siis ju M777 olema ka kaugelt parem valik kui mõttetu pahn: CAESAR, Pzh-2000, Krab ... Praegu ei tundu et lahinguväljal see nii välja joonistuks. Videomaterjali järgi said Norra annetatud M109A3 küll paugu kirja (kuna on ilmselt ka aeglasemad ülesannete täitmisel) , M777 on ka korduvalt saanud, uuemad liikurid vähemalt senimaani veel mitte, kuigi kõik kolm on pildimaterjali järgi piirkonnas.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Xender »

Kas üksik K9 on suurema soojusjäljega kui kusagil 10menest masinast koosnev D30 patarei?
Kas üksiku masina liikumist on raskem avastada kui 10 masina liikumist?
Kas liikumiseks teed mitte vajavat masinat on lihtsam avastada või hunnikuid masinaid, mis peavad teede vahetuslähedusse hoidma?
K9 laskepositsioonile on oluliselt vähem nõudmisi, võib lasta ka võpsikust, hoonest jne või siis süsteemid mis eeldavad, positsioone, kuhu need kahurid saab sinna käsitsi lükata. Faktiliselt annab juba topograafilisele kaardile vaadates enam vähem pildi ette, mis kohti võiks vaenlane kasutada oma suurtükkide paigutamiseks. Kumb olukord loob suurema võimaluse avastamiseks?
Kas max 25 - 30 km rindejoonest asuvat masinat on lihtsam leida või max 10 km rindejoonest asuvat masinaid?
Kas max 2 - 3 minutit tulepositsioonis olevat masinat on raskem avastada, kui minimaalselt pool tundi ühes kohas olevat masinaid?
Kas peale tulelöögi andmist ja järgmise ootamist on lihtsam varjuda K9-l näiteks metsa, silla alla jne või D30ne patareil?

Sealjuures on K9 operatiivkiirus suurem. Nii maastikul, kui teepeal, kui D30neid veavatel masinatel. Jälle, kumb suurendab võimalust avastamiseks?

Peale avastamise, tuleb süsteem ka hävitada.

K9 puhul eeldab see pigem otsetabamust ning kuna selle laskekaugus on üsna suur, siis venelastel on faktiliselt selleks kasutada, kas lennuvägi ja/või pikkamaa MLRS raketid kobarmoonaga. D30ne puhul on peale varemnimetatule lisaks võimalus kasutada ka oma 152mm suurtükkiväge. Jälle kumba on raskem hävitada?

Sealjuures lahingukaotused ei näita otseselt kas süsteem on hea või halb. Seal tuleb arvestada ka seda, milliseid kaotusi süsteem suutis vaenlasele tekitada ja palju kulus tal ressurssi selle hävitamiseks. See kõik selgub peale Ukraina sõda, siis saab praktilise tõe teada.

Mis puutub Ukraina vs Luganda ja Donbawe siis seal oli sõjapidamine enamiku sellest 8 aastast suht staatiline, lisaks ei kasutatud õhuväge ja miljon muud asja mis eristaks seda olukorrast, mis siin toimuks, kui Putinil jälle rohud jäävad võtmata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuigi neid liikureid saab kasutada ka ühekaupa (kuniks on side), siis kätkeb selline tegevus rohkelt riske, sest vastane on brigaadi tagalas kindlasti sees ja see on liiga väärtuslik sihtmärk, et mingi spetsnazi grupp riskeerib kindlasti RPG lendu lasta. Sestap nad ei hakka ühekaupa sõitma, ainetu fantaasia - pole võimalik tagada julgestust. Üksik masin, üks mees KP taga luugist väljas, metsavaheteel - lihtne sihtmärk isegi 5-mehelisele luuregrupile. Seega oleks realistlikum rääkida ehk olukorrast "liikurite poolpatarei vs veetav patarei". Peale soojusfooni on seal ka jõhker müra, mis päevasel ajal keskpolüka oludes on kuulda 1+ km ja öösel nii 2 km.

See pole nii et on droonid taevas ja kogu lugu, küsimus on märksa keerukam. Droonide eest varjumine muutab sind haavatavaks näiteks väikeüksuste sebimise poolt. Veetavate patarei oma 10+ masinaga on kindlasti droonile lihtsam leida, kuid sellist asja mingi 5-meheline grupp vaevalt torkida riskeerib, kui seepeale 50 meest jalastub ja neid jahtima asub.
Kas max 2 - 3 minutit tulepositsioonis olevat masinat on raskem avastada, kui minimaalselt pool tundi ühes kohas olevat masinaid?
Ei ole üks ühele, kui relval puudub soojusallikas ja autod on korralikult maskeeritud, siis tunni-teisega muutub relv termos nähtamatuks, kuna tema temperatuur võrdsustub väliskeskkonnaga. Suure soojusfooniga relvad sobivad paremini riikidele, mis suudavad õhuruumi kontrollida ja kelle õhuruumis mingid vene droonid naljalt ei jõlgu.
Viimati muutis Kapten Trumm, 29 Juun, 2022 17:27, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Gideonic kirjutas: 29 Juun, 2022 14:52 Selle jutu järgi peaks siis ju M777 olema ka kaugelt parem valik kui mõttetu pahn: CAESAR, Pzh-2000, Krab ... Praegu ei tundu et lahinguväljal see nii välja joonistuks. Videomaterjali järgi said Norra annetatud M109A3 küll paugu kirja (kuna on ilmselt ka aeglasemad ülesannete täitmisel) , M777 on ka korduvalt saanud, uuemad liikurid vähemalt senimaani veel mitte, kuigi kõik kolm on pildimaterjali järgi piirkonnas.
Tuleb arvestada seda, palju mingit haubitsat on saadud, kui lihtne on neid omandada ja palju neid tegelikkuses rindel on.
M777 on ilmselt rindel kõige arvukam ja on olnud kõige kauem, kuna nende väljaõpe (ümberõpe) kestab nii 2 nädalat (lihtsuse võlud, eks).
PzH-2000 ja taolised on alles nädalapäevad rindel olnud, küll näeme ka neid varsti põlemas. Eriti kui venelased teevad sellest (pärast esimest litakat) põhimõtte küsimuse ja tekib nn valge elevandi efekti.

Kui droonil on tekkinud silmside, mida UKR suurtükimehed aru ei saa, siis pole väga palju vahet, mis riistad on, see 300 mm MRLS DPICM kogupauk tuleb kärmelt ja jõuab paha aimamatule seltskonnale kiirelt kraesse (M777 on samamoodi "üksi" kasutatav nagu liikurid). Ka meie FH-70d olid. Pidev positsioonivahetamine tundub kole kavala võttena, kuid tuleb arvestada, et see teeb masina korpuse tuliseks (tanki mootoriosa on suveajal nii kuum, et põletad käed ära) ja toodab jälgi - ja seeläbi tõmbab ka õhuvaatluse tähelepanu. Seepärast ka liikurid ei sõida päev läbi pidevalt ring - ja peale õhuvaatluse jahivad neid ka maapealsed luurajad - kelle tähelepanu roomikute kolin ja mootori undamine kindlalt tõmbab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Xender »

Kui tagalas on diversioonigrupid siis need on ühteviisi ohtlikud nii liikurile kui ka järelveetavatele. Kusagilt lastud TT rakett, miinid jne Selle eest ei julgesta ei Browninguga tegelane K9 katusel või kastis istuv suurtükkiväelane. Tagala julgestamiseks peavad olema eraldi maaikaitse - katteväeosad. Kui nad ei saa oma tööga hakkama siis tagajärjed on mõlemal juhul kehvad.

Lisaks veel, võivad need tagalamehed olla ka kavalad ning lihtsalt tulejuhtimismasina emexisse "viia" mis tähendab siis terve patarei sihipärase lahinguvõime kaotust.

Mis puutub soojusjälge, mis moodi K9 mootor on sõidu ajal või seistes kuidagi paremini avastatav kui suvalise veoauto mootor, mida veel terve hunnik ühes kohas? Kõigele lisaks venelased väidavad, et nende Orion 10 soojuskaamera nägemisulatus on 3.5 km (mida võib võtta kerge skepsisega) ning see on ilmselgelt mõeldud öösel kasutamiseks. Samal ajal D30nega on võimalik öösel ainult väga piiratult asjatada... kuid K9 pole mingit probleemi ka öösel kasutada täpselt sama moodi nagu ka päeval (juhil on öövaatlusseade ning termokaamera). Teiste sõnadega juba see asjaolu suurendab tohutult K9 lahinguvõimet. Meie puhul kus talvel on valget aega enam vähem 1/4 päevast ...

D30 oli massiarmeele, 60nendatel polgukahurina käib kah lahendus, mille üks ülesandeid oli ka võidelda vastase soomusega. Tänapäevaks on terve see asi täielikult vananenud ja kui arvestada Eesti olusid, siis ... massiarmeed meil pole, meil pole ka otseselt polgukahureid vaja, peamiselt on vaja suurtükkiväge mis suudaks täita kõiki kaudtule ülesandeid, vastase soomusega võitlemiseks on hunnik palju paremaid asju.

Lisaks on D30 ka ilgelt inimressursimahukas. Kas sul on 1 K9, millega toimetab 5 sõdurit või 6 D30 millega toimetab otseselt 48 tegelast + muud tegelased (24 haubitsaga suurtükkiväe pataljonis on 600 sõdurit ehk siis tuleb iga relva kohta 25 sõdurit). Meie väikesele armeel pole mõtet panna juba tuhandeid sõdureid niisama passima. 4 pataljoni suurtükkiväge tähendaks siis 10% tervest meie sõja aja esmasest koosseisust. Sealjuures selle 4 pataljoni peale on ikkagi ainult 16 iseseisvat tuleüksust.

Kui rääkida 100 tuleüksusest oleks meil näiteks relvameeskondadena vaja 500 sõdurit K9 puhul, D30ne puhul aga 4800 sõdurit - 600 suurtükki, ehk siis vähemalt juba 600 autot mis neid veaks jne. Faktiliselt tähendaks see siis 25 pataljoni ja ehk 15000 sõdurit. Mis on üle poole meie sõja aja kaitseväe operatiivstruktuuri.

Ühesõnaga, selleks, et meil üldse saakski olla veidigi arvestatava suurusega suurtükkivägi (lahinguvõime poolest, mitte puhtalt torude arvu poolest) ei ole seda mitte mingil kujul võimalik üles ehitada D30 baasil.
Leino
Liige
Postitusi: 179
Liitunud: 18 Aug, 2008 17:59
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Leino »

Trumm, mis maamõõdutehnikast sa räägid?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Trumm, ausalt - lõpeta ära. Kuhu on jäänud sinu lemmikud puunuiadega puusõdurid? Kelle soojusjälg on kõige väiksem?

Kui sa ikka teemat ei habla, siis ole vait.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas maksipoiss »

Selle debati kaotas d30 juba paar lehekülge tagasi :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Kapten Trumm »

toomas tyrk kirjutas: 29 Juun, 2022 20:02 Trumm, ausalt - lõpeta ära. Kuhu on jäänud sinu lemmikud puunuiadega puusõdurid? Kelle soojusjälg on kõige väiksem?
Kui sa ikka teemat ei habla, siis ole vait.
Ei ole sobiv näide. Suurtükiväe kontekstis on külma sõja aegne haubits kui Mossini kolmeliinine R-20 kõrval, mitte puunui.
St oskusliku kasutamisega jätkuvalt kasutatav (ja kasutatakse ka Ukrainas). Ja sealse sõja lõpus pauguvad sealsed D-20, D-30, Rapira jne ja neid on palju rohkem kui lääne suurtükke.

Tänan tähelepanu juhtimast hablamisele, kui siin kodanikud kujutavad tõsimeeli ette, et D-30 pataljon sõidab kolonnis ringi ja tuletellimuse korral hakatakse "vaiu peksma", milleks kulub "30 minutit", siis selle taseme juures tunnen end lausa suurtükiväelasena. Mina olen vähemalt vastase õppe käigus (õpetaja oli muidu Riho Ühtegi) selle endale algtasemel selgeks teinud ja suudan näha laskekaugusest ja vaiade peksmisest natuke kaugemale.

On olnud võimalus tellida nii D-30 kui 155 liikurite tuld (reaalne patarei õppusel, tuli tinglik) ja natuke kujutan ka ette, kui kiiresti see tuli tuleb. Nii veetava "pool tundi" kui liikuri "mõned minutid" on selge jama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas A4 »

D30-test ja „vajadusest“ omada iga manööverpataljoni kohta ühte suurtükiväepataljoni:

Esiteks, kas Ukraina sõja näitel ikka on kinnitust leidnud see väide, et venelasel on iga manööverpataljoni kohta üks suurtükiväe- või Gradide-pataljon? Need, kes on detailsemalt jälginud Ukrainas põllu peal toimuvat, saavad ehk täpsustada, aga minule päris seda muljet pole jäänud. Üldine teadmine on, et venelastel on Ukrainas konstantselt sõdimas u 100 pataljoni taktikalist gruppi, aga ma pole aru saanud veel, et 50 nendest oleksid kaudtulepataljonid, või et 100-le manööverpataljonile lisanduks veel teist sama palju suurtükiväepataljone.

Teiseks, tõe kriteeriumist olevast praktikast rääkides on ukrainlastel jalaväe- ja suurtükiväepataljonide suhe üldiselt 1:3 või 1:4. Ja saavad kuidagi siiski hakkama juba neljandat kuud järjest. Suudavad vajadusel rinnet hoida kui ka vasturünnakuid ja -pealetunge korraldada. Pole kindel, et pilt oleks neil palju parem, kui neil oleks suurtükiväge 3-4 korda rohkem.

Kolmandaks, kui venelane ka sõdib täna või tulevikus niimoodi, et iga jalaväepataljoni kohta tuleb üks kaudtulepataljon, siis kas see tähendab automaatselt, et meil peab iga hinna eest olema samamoodi? Kas selline suhe jalaväe ja suurtükiväe vahel üldse on mingisugune eriline tarkuse ja efektiivsuse tunnusmärk, või on see venelaste jaoks lihtsalt üks käepärane vahend (tohutu kogus Nõukogude aegseid torusid ja moona) mingite fundamentaalsete puudujääkide kompenseerimiseks?

St kui me ka suudaksime luua piisavalt palju „odavaid“ järelveetavaid pataljone, et meil oleks kah suhe 1:1, siis kas suudame ja jaksame ka osta ja hoida laskemoona piisavalt palju, et kõik need pataljonid suudaksid igapäevaselt välja tulistada mitu DOS-i, ja niimoodi nädalate kaupa – et „oleks nagu venelasel“? On see kõige efektiivsem ja mõistlikum rahakasutus, või äkki on mõistlikum ja odavam teha pauku natukene vähem, aga siis ja sinna, kuhu tõesti vaja on, ning sellisel juhul kiiremini, täpsemini ning kaugemalt ja kaugemale, kui venelane?

Ja neljandaks D-30 jt Nõukogude kaliibriga suurtükiväesüsteemide tulevikust. On üks väge hea põhjus, miks ukrainlaste relva-abi palvete prioriteet nr on juba alates aprillikuust Lääne päritolu 155mm süsteemid ja nende moon. Asi on esmajoones selles, et Nõukogude päritolu süsteemid pole selles mõttes enam jätkusuutlikud, et väljaspool Venemaad neid praktiliselt juurde ei toodeta, suur osa olemasolevatest endistest idabloki torudest ja moonast on juba Ukrainale antud või antamas ning tulistatakse lähikuudel välja ära. Pärast seda on aga vaja ilmselt veel sõda jätkata, aga kui läänemaailmas suurt midagi muud peale 155mm tootmises pole, siis ei saa 122mm ja 152mm olla pikka pidu ei ukrainlaste, veel vähem aga meie enda jaoks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Kriku »

A4 kirjutas: 30 Juun, 2022 8:50Pole kindel, et pilt oleks neil palju parem, kui neil oleks suurtükiväge 3-4 korda rohkem.
Oleks ikka, kui moona jätkuks. Aga neil on puudus juba praegu.
A4 kirjutas: 30 Juun, 2022 8:50St kui me ka suudaksime luua piisavalt palju „odavaid“ järelveetavaid pataljone, et meil oleks kah suhe 1:1, siis kas suudame ja jaksame ka osta ja hoida laskemoona piisavalt palju, et kõik need pataljonid suudaksid igapäevaselt välja tulistada mitu DOS-i, ja niimoodi nädalate kaupa – et „oleks nagu venelasel“?
Sama küsimus.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist