Samuti võib ka tuumatehnoloogia kohta öelda: juba 60 aastat suudetakse sellega pelgalt vett keeta ja aurustada, et see aur siis turbiinist läbi lasta. Edasist arengut juba 60 aastat pole...Madis Reivik kirjutas: ↑28 Juun, 2022 22:07 Vesinikku võetakse "järgmise 10 aasta jooksul laialdaselt kasutusele" juba 40-50 aastat vist. Pigem usuks et tehakse mõni raskem sünteetiline kütus valmis, mille transport ja hoiustamine on samas keerukusastmes kui praegu disla.
Aga üks teema veel. Sügise hakul, kui meil see energiahindade pull algas, nägin fenomeni, millele ei oskanud siis tähelepanu osutada, lihtsalt nägid ja konstanteerisid. Täna (peale 24.02) tundub see juba hoopis teises valguses. Nimelt siis lihtsalt spekuleeriti, et Vereorkid mängivad energiabörssidel mingit mängu ja panustavad hindade tõusule. Samal ajal ise olles hoiukohtade (kaas)omanikud jätavad gaasi tarnimata. Et see ju sigadus jne. Mäletame küll ju seda juttu. Siingi foorumites.
Aga nüüd konkreetseks ja tehniliseks: Sügisel oli korduvalt kuulda (Veskimäe) juttu, et me ei saa odavat energiat Soomest transportida, kuna Estlingi ressurss on kinni. Et seepärast on meil hind ka kõrge. Samal ajal avanes tagantjärgi vaadates üllatav pilt. Vere transportis Soome ca 1GW energiat (nb alalisvoolu kaabel kuna võrgud ei ole sünkroonis), Soome transportis selle umbes samas mahus ca 1GW Eestisse (jälle üle alalisvoolu kaabli kuna võrgud pole sünkroniseeritud). Eesti transportis selle Harkust ja Püssist üle Narva Vereorklandi tagasi. Samas mahus. Eesti ja Vereorkland siis samas vahelduuvvoolu võrgus.
Samas oli teema, et Leedu Astravetsi pärast sealt liinist energiat ei taha. Tuleks justkui välja, et Vere surus Leedut üle meie võrkude energiakitsikusse? Sidus võrguressursi iseendaga ja tekitas "puuduse/tarneprobleemid jmt". Samal ajal käis ju ka see Nordsteam 2 pealepressimine saksmannidele. Täna paistab see kõik hoopis teises valguses.
Läks enne kiireks. Nüüd täiendan. Et siis Veremaa tarnis oma elektriressurssi Koola poolsaare-Karjala kandist üle kahekordse muundamise Soome ja Eesti kaudu omaenda Leningradi oblasti idaossa ca 1GW elektrienergiat sidudes samal ajal ära võrgu ressursi kogu selles lõigus. Seoses sellega muutuski võimatuks odava Soome/Skandinaavia energia Estlinkide kaudu sissetoomiseks meie võrgupiirkonda. Siit võib näha nüüd tagasivaadates ilmselget katset meie piirkonnas elektridefitsiit tekitada ja suruda sellega Leedut Astravetsi (kaudselt ju ikkagi Vereorklandi) särtsu ostma. Teada ju on, et ülekandevõimsuses nii Eesti-Läti, kui Läti-Leedu olid pidevalt samuti täis bronnitud. Ilmselgelt sellise manipulatsioonide ja defka juures läheb hind üles. NB! Juhin tähelepanu, et tegemist oli olukorraga, kus Vere juhtkond teadis, et hakkab tulevikus kohe sõdima, et kohe hakkab Läänele tingimusi esitama. Meil siin "eksperdid" rääkisid, et Vere bluffib börssidel ja poliitikas...
P.S. Kui jälgida pidevalt graafikuid, siis saab öelda, et Eesti ekspordib suht pidevalt elektrit Veresse, aga suht sama kogus tuleb ka Läti kaudu sisse tagasi. Leedu-Kaliningrad ja Leedu-Valgevene on pidevalt minimaalsed (nii 0-15-20 MW) ja käivad ka edasi-tagasi. Valgevene vahet on teinekord suuremaid isegi kuni 50MW võnkeid. Ja mitte sünkroonis, vaid sõltumatult teineteisest. Kord nii, kord naa, teinekord isegi mõlemad koos ühte või teistpidi. Eesti kohta saab öelda, et laias laastus kõik võimsus mis Soomest sisse tuleb, selle võrra ka alla Lätti läheb, teinekord ka meie oma lisaks, nii ja naa. Aga Läti kohta saab küll (naljaga pooleks) öelda, et nagu neil tarbimine ja hüdro tootmise mahud üles lähevad, nii läheb Lätis ka hind üles. Keegi teadjam võiks valgustada sellise asjaolu põhjust miks hüdro mahtude tõusuga, st Eesti põlevkivielektri asendamisel või sellele lisandumisel, Lätis hind hoopiski tõuseb mitte ei lange? Eesti põlevkivielekter peaks ju "tänu CO-le" kallim olema kui Läti hüdro?