Soome Talvesõda ja Jätkusõda

[wk2]

Poolte kaotused
Talvesõda ja sellega seonduv olid Nõukogude Liidu ajal valdkonnaks, millest püüti vaikimisi mööda minna või mille kajastamine oli ülimalt tsenseeritud. Eriti puudutas see andmeid NSV Liidu kaotuste kohta Talvesõjas. Nende täpset arvu ei tea ilmselt tänaseni keegi.

Üle kümne aasta Venemaa riiklikus sõjaväearhiivis töötanud Pavel Aptekar püüdis need välja selgitada arhiivis hoiul olevate Talvesõjas osalenud väeosade pöördumatute kaotuste arvestuste raamatute järgi. Tulemus oli: tapetuid, haavadesse surnuid ja teadmata kadunuid 131 476.

Nende arvestustega langeb kokku M. Meltjuhhovi seisukoht, mille kohaselt Punaarmee kaotused Talvesõjas olid järgmised: surnuid ja langenuid 131 476 (sh 39 369 teadmata kadunud), haavatuid ja haigeid 264 908 (sh külmatraumadega 17 867), sõjavange 6116 inimest.

Seega olid Nõukogude vägede üldised kaotused 402 500 nimest, ehkki ka seda numbrit ei pea paljud vene ajaloolased lõplikuks. Marssal Vorošilov oli 1940. aastal oma ettekandes Stalinile sunnitud tunnistama, et ainuüksi Karjalas purustasid Soome väed täielikult viis Punaarmee diviisi.

Soomlaste arvestuste järgi hävitasid nad sõja jooksul umbes 2000 nõukogude tanki, vene uurijad kinnitavad, et see arv oli isegi suurem – ligi 2450. Aptekari andmetel hävitati Talvesõja jooksul täielikult 650 Punaarmee tanki, ligi 1800 sai lahingutes vigastada ja enam kui 1500 tanki langes rivist välja tehnilistel põhjustel.

Soome taevas leidsid oma otsa ka paljud Stalini kotkad. Aptekari andmetel tulistasid Soome õhutõrje ja hävituslennukid alla 236 punatähelist lennukit, 86 jäi teadmata kadunuks, 124 sai raskelt viga ja veel 181 langes rivist välja tehnilistel põhjustel – seega kokku 687 lahingulennukit.

Suurt täiendust said soomlased sõjasaagiks langenud Punaarmee käsirelvade, laskemoona aga ka trofeesuurtükkide näol oma nõrgale suurtükiväele. Nende kätte langes 117 erinevat suurtükki ja haubitsat, 97 tanki, 56 soomusvedukit ja 22 soomusautot. Varkause linna masinaehitustehases "A. Ahlstrom LTD" remonditi ja saadeti hiljem lahingusse 162 sõjasaagiks langenud Vene soomusmasinat.

Soome kaotuste suuruse kohta Talvesõjas kinnitab Mannerheim oma mälestustes, et tõelised kaotusarvud olid 24 923 langenut, kadunut ja haavadesse surnut ning 43 557 haavatut, seega kokku 68 480 sõjameest.

Leskineni ja Juutilaineni arvutuste järgi on hukkunute arv suurem – 26 662 inimest. Neile lisanduvad ka sõja jooksul punavägedele vangi langenud 876 võitlejat. Seega olid Soome kaotused kõige rohkem 71 095 sõjaväelast ehk ligi 20 protsenti kogu väliarmee koosseisust.

Väikese rahva kindlameelsus polnud asjatu
Väikese rahva kindlameelsus ja ennastsalgavus ei olnud asjatud. Soome kaotas küll mõned oma territooriumi osad, kuid säilitas vaatamata rasketele kaotustele, erinevalt teistest kahe imperialistliku kiskja – Saksamaa ja NSV Liidu – saagiks langenud Euroopa väikeriikidest, oma iseseisvuse ja demokraatliku riigikorra.

Soome kaitsejõudude võitlusvõime ning punavägede kaotused Talvesõjas ja hiljem ka Jätkusõjas olid nii suured, et vapustasid isegi verist Nõukogude diktaatorit Stalinit, sundides teda tunnustama väikeriigi mehist võitlust oma iseseisvuse eest.

Kolme suure – Roosevelti, Churchilli ja Stalini – tippkohtumisel Teheranis 1943. aastal ütles Stalin Rooseveltile ja Churchillile: "Rahvas, kes on võidelnud iseseisvuse eest nii vapralt nagu Soome, väärib … lugupidamist."

[andrus]

Valgesoomlaste hirmuks saab see snaiper, kes automaadiga puu otsa ronib:

Olevat 9. armee leht https://vk.com/wall22648614_6367

[Kriku]

Eesti vabatahtlikest: https://www.err.ee/1066454/jukka-i-matt ... talvesojas

[Castellum]

Soovitan süllekukkunud vabaks ajaks (vajalik soome keele oskus) lugemiseks:
https://www.ester.ee/record=b4573077*est
Üsna põhjalik ülevaade: saarte evakuatsioon, ikkagi mõnede inimeste sattumine Soveti vangi ja siis nende olek seal. Seega mitte sõjaväelased, vaid tsivilistid. Aga ikkagi peeti eraldi vangis. Ja lasti pärast koju tagasi, ainult üks inimene jäi propaganda mõjul NL-i.

Paaris kohas on ka kaukopartiote tegevusest, isegi Soome lahe saartel ja Nõuka-poolsel rannikul. Seda oli huvitav lugeda, sest nägin detsembris 2019 Siestarjoel ise sellist sovetimonumenti, mis oli pühendatud "valgesoomlaste salakavala rünnakul" betoonkaponiiri kaitsmisel hukkunud punalaevastiklastele. Leningradini oli 40 km, väga julge rünnak ikkagi...

[andrus]

Märtsipommitamise teemas olnud haiglate pommitamisega seoses...

Jäi silma selline asi:

Ehk siis 2 MBR-2 tahtsid pommitada 6. detsembri õhtul 1941.a. nii rahvus- kui rootsi teatrit Helsinkis. Vanajumal aga keelas selle tegevuse ära.
MBR-2 kandsid üldiselt väga väikest pommikoormat. Arvestades ka olematut tabamistäpsust, taheti ilmselt lihtsalt õhuhäirega aastapäeva segada. Väheusutav, et sihiks oli valgesoome lihunike bande juhtkonna likvideerimine

[Kapten Trumm]

Nende linnadepurustamise juurde. Natuke enne Tallinna märtsipommitamist, korraldas NSVL kauglennuvägi kolm, tunduvalt võimsamat veebruaripommitamist Helsinkile. Kogu selle massi (rünnakus osales 500-900 lennukit) efektiivsuse kohta linnade hävitamisel räägib kõnekalt asjaolu, et lendu viidud ca 16 000 lennukipommist fikseeriti Helsinki piires tabamusi 600 ringis. Ülejäänud 15 400 lendas ilmselt merre. See oli Helsinki õhukaitse ja tsiviilkaitse kõige tõsisel tuleproov ja peale vaherahu linna saabunud "liitlaste kontrollkomisjoni" esindajad avastasid rusuhunnikute asemel elu täis linna.

Marssal Mannerheimi sõnad: "Torkab silma tohutu disproportsioon kasutatud resssursi ja saavutatud tulemuse vahel".

[Walter2]

Kogu selle massi (rünnakus osales 500-900 lennukit) efektiivsuse kohta linnade hävitamisel räägib kõnekalt asjaolu, et lendu viidud ca 16 000 lennukipommist fikseeriti Helsinki piires tabamusi 600 ringis. Ülejäänud 15 400 lendas ilmselt merre.

Soomlased on vestlustes maininud ka pettepositsioone ning lausa valesid elamu- ja tööstuskvartaleid, mis olid maha kujundatud linnast eemale. Kas keegi on leidnud ka viiteid sellistele asjadele kuskilt kirjandusest?

[andrus]

Nende linnadepurustamise juurde. Natuke enne Tallinna märtsipommitamist, korraldas NSVL kauglennuvägi kolm, tunduvalt võimsamat veebruaripommitamist Helsinkile. Kogu selle massi (rünnakus osales 500-900 lennukit) efektiivsuse kohta linnade hävitamisel räägib kõnekalt asjaolu, et lendu viidud ca 16 000 lennukipommist fikseeriti Helsinki piires tabamusi 600 ringis. Ülejäänud 15 400 lendas ilmselt merre. See oli Helsinki õhukaitse ja tsiviilkaitse kõige tõsisel tuleproov

Kriteerium on järjekordselt lolllihtne, aga kas sellel on ka mingi seos reaalse eluga?

Viitan siinkohal ühele iseenda vanale postitusele: viewtopic.php?p=358639#p358639 ja sealt Olli Kivioja kirjutis.
NLiidu kauglennuväe aruandlus on ka internetis olemas, kes viitsib võib sealt sihtmärke/eesmärke välja noppida.

[andrus]

Lennuväe tegevuse kohta on uuemal ajal ilmunud mõned venekeelsed artiklid, Timin lubas vist ka raamatut sellel teemal:
https://warspot.ru/155-dva-kapitana-ili ... dnom-krayu
https://warspot.ru/3442-pochemu-ne-udal ... aerodromam
https://warspot.ru/2238-oshibka-generala-novikova

Jätkusõja alguse õhurünnakute kohta kas eelneva uusversioon või lihtsalt artikkel teises kohas:
Михаил Тимин: 25 ИЮНЯ. НАЛЁТЫ НА ФИНСКИЕ АЭРОДРОМЫ https://tacticmedia.ru/news/25-iyunya-n ... aerodromy/

Raamatu ilmumist nendest rünnakutest takistavat see, et arhiividest ei leita üles dokumente, mida Novikov olevat ülemjuhatusele saatnud seoses nende rünnakute planeerimisega.

[ruger]

Karjalas Primorskis-Soome okupeeritud linnas Koivistos hakati lammutama Talvesõjas langenud Soome sõdurite mälestustahvleid.

Viiburi linnakohus tegi 14. novembril ettepaneku lammutada soome sõduritele Karjala maakitsusel Koivostos (praegu Primorsk) rajatud mälestustahvlid kui ebasoovitav arhitektuuriline vorm. Kohaliku Soome kiriku kõrval asuvatelt sõdurite haudade plaatidelt eemaldati juba märtsis nimetahvlid. Kokku on Koivisto kiriku juures mälestustahvlid 102 Talvesõjas Soomet kaitsnud ja hukkunud sealtkandist pärit mehele.

Soome ja Venemaa vahel on riiklik leping aastast 1992, mis kohustab mõlemat poolt hoidma ja hooldama oma territooriumil olevad II maailmasõja haudu. “Imelik, et meiega pole keegi ühendust võtnud mälestustahvlite eemaldamise asjus ja on ebaselge, kelle on õigus kohtuotsust vaidlustada, kui see jõustub, “ kommenteeris Ilta-Sanomatele sõjas langenute mälestust hoidva ühenduse (Sotavainajien muiston vaalimisyhdistys ry) esimees erupolkovnik Pertti Suominen. Plaatide rikkumisest oli jahmunud ka Soome Koivisto selts.
https://fennougria.ee/venemaa-otsib-kar ... ide-haudu/

[krizz]

Soomlane (või on ehk eestlane?) Jätkusõjas. Mütsil Kuperjanovi pataljoni luupea-kondid.
Pildi allkiri on igatahes selline: A member of the Finnish unit, 1./JR 46., wearing a skull and bones insignia on his cap during the Continuation War.

278534826_1481288702285572_3145511496488431327_n-e1649970476842.png (146.25 KiB) Vaadatud 1210 korda

https://alexanderandsonsrestorations.co ... on-helmet/

[Plönn]

Pole väga kindel et kolp on eesti/soome päritolu.

Ka sakslaste mingitel üksustel olid sellised nn lisakolbad mütside küljes, ohvitseridel ees ja alamkoosseisul küljepeal.


Selliseid on isegi siit Baltikumist väljakaevatud .

[NGolf]

Artikkel Soome poistest, kes 1945-1947 NL käsul pidid meremiine demineerima laevateedelt. Selle töö peale pandi noored ajateenijad, paljud sisemaalt, polnud merd näinudki. Õppused tehti talvel jää pealt, aga tegutsema pidid lahtisel merel. Laevugi polnud anda, paremad alused olid venelased endale kamandanud ja ei lubanud järvede laevukesi isegi Saimaa kanalit pidi transportida, veeti siis raudteid pidi. Lasti miine raskekuulipildujaga või sõuti paadiga lähedale, üks hoidis kinni ja teine kruttis sütikut. Poolsada poissi sai surma, Katajanokal on üks mälestussammas. Siin loos räägib 96-aastane veteran, kuidas jõudis enne 20t eluaastat kaks korda sõjas käia. Esimene kord oli ka päris karm 17 aastasele:

Üks neist, kes kutsuti välja, oli 96-aastane Kaarlo Martikainen, kes oli juba 1944. aasta kevadel sõjaväeteenistusse kutsutud.

Martikainen, kes elas Vantaal Korsos, oli 17-aastaselt kogenud Jätkusõja lahinguid 2. rannikutükiväerügemendis Viiburi lahes. Ta oli paigutatud Saarenpää linnakusse Koivistonsaarel.

Kui Punaarmee juunis ründas ja tormas läbi Karjala poolsaare, jäid Martikainen ja tema võitluskaaslased saarele katlasse. Saarele põgenesid venelaste eest põgenemiseks ka mõned Soome armeeüksused kannaselt. Lõpuks oli saarel 2600 soomlast.

Soomlased vaatasid abitult, kuidas venelased valmistusid Koivistonisaarele maabumiseks. Näis, et nad ei jõua koju. Mehed olid juba saanud vahendid, et kirjutada oma viimane kiri koju.

Kuid sakslased tulid neile appi.

"Kuhlmey" lennukid hävitasid 90 protsenti venelaste maabumissõidukitest ja ülejäänud pääsesid põgenema. Sakslased võtsid meid siis üles ja viisid meid mootorpaatidega saarelt ära."

Kui poiss sai sõja lõpus koju, siis tuli talle kiri, et oled 19 ja ajateenistusse astumise aeg käes. Ja pandi miine demineerima koos teiste poistega.

https://www.hs.fi/kaupunki/helsinki/art ... 65563.html

[ruger]

Väike kokkuvõte Porkkala piirkonna saatusest 1944-1956

1944. aastal sõlmitud Moskva vaherahu kohaselt sunniti Soome Porkkala poolsaare ja selle saarestiku nõukogude tarbeks rendile andma.

Leping hõlmas Nõukogude Liidu ainuõigust Porkkalas 50 aastaks aastatel 1944–1994.

1944. aastal anti Porkkala kohalikele elanikele evakueerimiseks aega 10 päeva kuni 29. septembrini, mil ala okupeerib Nõukogude Liit.

Nõukogude ajal paiknes Porkkalas umbes 30 000 Nõukogude sõdurit.

Nõukogude 55. laskurdiviis muudeti Balti laevastiku 1. Mozyri Red Banneri merejalaväediviisiks ja moodustas Porkkala mereväebaasis garnisoni.

Garnisoni kuulus ka üks Nõukogude tankirügement ja reaktiivlennukitele MiG-15 ehitati kaks Nõukogude õhuväebaasi.

Porkkala kuulutati Nõukogude sõjaväepiirkonnaks, igasugune tsiviilisikute olemine ja elamine keelati ning piirkonda keelati sissepääs. Nõukogude suhtumine rikkujasse oli erinev - mõnikord aeti nad lihtsalt minema, mõnikord aga saadeti sissetungijad Gulagi süsteemi.

Porkkala leping hõlmas ka Nõukogude transiiti läbi Soome pinnase tarnimiseks ning rendi- ja transiidiõigus tervikuna tekitas muret, märkis Soome president.

- See ei sobi rahvusvahelise õigusega kehtestatud reeglite ja normide järgi.

"Porkkala tunnel" kirjeldas ja jutustas Soome raudteetransiiti otse läbi Nõukogude ala Kauklahti-Tähtelä raudteejaamade vahel.

Reisivagunite igale aknale paigaldati terasplaadid, et inimesed ei näeks sõjaväealale.

Rongi vedama pandi nõukogude ajal toodetud vedur. Nõukogude sõdurid astusid rongile, et jälgida rongivagunites korda.

See haruldane võimalus kogeda raudse eesriide äärset elamist meelitas eriti Ameerika turiste.

Alates selle asutamisest, Porkkala mereväebaasi ja sõjaväepiirkonnast, oli selle ülalpidamine olnud kallis ja nõukogude arvates keeruline varustada.
Okupatsiooni viimaste aastate lähenedes ilmnes nõukogude eksponeerimine, distsipliiniprobleemid ja tegevusetus.

Nõukogude Porkkala nõudluse kadumise üks peamisi põhjuseid oli see, et Porkkala asus Soome pealinnast Helsingist suurtükiväe laskekaugusel.
12 okupatsiooniaasta jooksul olid relvad arenenud ja Porkkala polnud strateegiliselt nii oluline kui varem.

Nõukogude Liit alustas baasi mahajätmise ettevalmistamist juba 1955. aasta alguses, harjutades põletatud maa taktikat. Nõukogude ametnikud korraldasid Soome ja välismaa meediale ringreisi piirkonnas ning tsiviilelanikkonnale anti luba 12 aasta pärast oma kodudesse naasta.

1955. aastal sõlmiti Soome ja Nõukogude Liidu vahel kokkulepe ning Porkkala tagastati Soomele 1956. aastal.

Propagandaväärtusega Nõukogude Liit kasutas sündmust eeskujuna oma "rahumeelsetest kavatsustest" välisnaabritega.

Porkkala taastamisel oli sügav ja oluline mõju Soome poliitikale ja mentaliteedile.

Läänemaailmas kogeti Nõukogude järeleandmist propagandatrikina, samal ajal kui see valitses Euroopa rahvademokraatiates..

Porkkala elanikel lubati järk-järgult oma kodudesse tagasi pöörduda.

Miski ei taastunud aga endisesse olekusse. “Üürnike” eluasemekultuur oli olnud väga erinev.

Hooneid oli põhjalikult muudetud; eluruumid olid jaotatud väiksemateks üksusteks, kõrvalhooned muudeti eluruumideks ja osa hoonetest oli täielikult hävinud.

Osa põlde ja metsi oli kasutatud sõjalisteks õppusteks.

Kuigi elanike evakueerimist ja võõrriigi sõjaväebaasi rajamist põlisasukohta ei unusta kohalik rahvas kunagi, on kahtlemata jäänud ka meeldivaid mälestusi tagasi koju naasmisest ja ülesehitustööde alustamisest.

https://twitter.com/TallbarFIN/status/1 ... 1317788864