inimesed - nooremohvitserid

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

inimesed - nooremohvitserid

Postitus Postitas nublu »

ja siia siis tulevad tuntumad ohvitserid auastmes lipnikust kaptenini...
Viimati muutis nublu, 04 Mär, 2004 11:47, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Leitnant Reinhold Sabolotny sündis 25. oktoobril 1895. a-l Iisakus. Oma hariduse sai ta Peterburgi Oldenburgi reaalgümnaasiumis ja seejärel astus polütehnikumi. Ohvitserikursuse omandas R.Sabolotny Konstantini suurtükiväekoolis 1915. a-l ja kinnistas õpitut I maailmasõja rinnetel. Sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgitada.

Leitnant Sabolotny jõudis kodumaale Saksa okupatsiooni ajal ja asus kohe ka tegevusse põrandaaluse Kaitseliidu organiseerijana. Vabadussõja eel astus ta teenistusse 1. ratsarühgemendi koosseisu, kuid erialalt oli ta suurtükiväeohvitser ja seetõttu läks ta 29. novembril 1918. a-l üle laiarööpmelisele soomusrongile nr. 1, kus määrati patareiülemaks ja hiljem rongiülema abiks.

18. veebruaril 1919. a-l sai leitnant R. Sabolotny Irboska all raskelt haavata. Rivvi naases tagasi 14. märtsil juba soomusrongide suurtükiväe inspektorina ja sel kohal ta ka langes 01. juulil 1919 Landeswehri jälitamislahingutes Riia all. Tema surm oli suurtükiväelasele kohane - leitnant Sabolotny hukkus mürsuplahvatusest.

Vaid 23 aastaselt langenud diviisi suurtükiväeinspektor maeti Iisaku kalmistule, kus tema haual on tagasihoidlik rist. Noor ohvitser sai sõjakaaslaste hulgas äärmiselt populaarseks ja pälvis hüüdnime "Kartetsh". Vabadussõja ajalugu selgitab: "Selle (hüüdnime) oli ta saanud tänu oma harukordsele külmale verele ja osavusele suurtükitule juhtimisel. Tule juhtimise otstarbel läks leitnant Sabolotny alati isiklikult sinna, kus märk ja tulistamise tagajärjed olid kõige paremini vaadeldavad, seda ka siis, kui vaatlus oli seotud kõige suurema ohuga. Ühtki pauku ei lasknud R. Sabolotny täpse arvestuseta - kuhu mürsk oli määratud, sinna ta ka kukkus, külvates surma ja hirmu vaenlase ridades."

Pärast tema langemist jäädvustati sangari nimi laiarööpmelisele soomusrongile nr.6 120 mm suurtükiplatvormile "Leitnant Sabolotny Kartesch" nimetuse andmisega. Postuumselt austati I liigi 3. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristidega. Leitnant R.Sabolotny hauasammas on ka üks vähestest, mis jäi puutumata nõukogude korra ajal ja on originaalis säilinud siiani.

Aluseks Hannes Walteri ja Tiina Tojaki raamat "Nad andsid kõik - Vabadussõjas langenud ohvitserid".-Tallinn, 2000.a.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kapten Anton Irv sündis 17. septembril 1886. aastal Viljandimaal Viljandi vallas. Üldhariduse omandas Viljandi kihelkonnakoolis. Usutunnistuselt õigeusklik. Oktoobris 1907 asus teenistusse vene sõjaväkke ning vabastati teenistusest detsembris 1910. Teenis sel perioodil 192. polgus staabikirjutajana.
Enne Esimest maailmasõda töötas õpetajana.
Mobiliseeriti Maailmasõtta 24. juulil 1914, määrati teenima 8. augustil 1914. aastal 269. Novorževski polgu 7. roodu noorema allohvitserina. 21. oktoobril 1914 viidi üle polgu luurekomandosse. Lahingutes paistis silma erakordse julgusega, pälvides esimesena oma diviisist Georgi sõduriristide täiskomplekti. 1915. aastal ülendati ta vahvuse eest ohvitseriks ning määrati juunis 1915 polgu luurekomando ülemaks.
1917.-1918. aastal oli Irv 1. Eesti polgus. Saabus 1. polgu käsutusse 21. novembril 1917. Määrati 26. novembril rooduülemaks ning 18. jaanuaril 1918 polgu 2. pataljoni ülemaks. Vabastati teenistusest 5. aprillil 1918 seoses Eesti väeosade laialisaatmisega sakslaste poolt.
Vabadussõja algul võttis kapten Irv aktiivselt osa 1. soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina 29. novembril 1918 Viru rindele. Detsembri algul jõudis esimene soomusrong rindele. Soomusrong oli küllaltki primitiivne – rongis oli kaks kolmetollist suurtükki, aga vaid ühe lukk oli korras. Nendele lisandusid 8 kuulipildujat kuulipildujavagunis ja 5 dessandi kuulipildujat. Kahekordsete puuseinte vahel oli liiv.
10. detsembril 1918. aastal nimetati kapten Irv sama soomusrongi ülemaks ning pärast kapten Partsi haavatasaamist 1919. aasta 23. jaanuaril soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitjaks. Lisaks soomusrongidele olid tema alluvuses Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevi Malev, Scouts-rügement, Võru kaitsepataljon ning välisuurtükiväeosad. Petseri vallutamisel allusid soomusrongide divisjonile ka 2. ja 7. jalaväerügement. Oli sellel ametikohal kuni oma surmani. Kapten Irv langes lahingus 27. aprillil 1919 Egle raudteejaama lähistel.
Peale tema surma sai Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 nimeks Laiarööpmeline Soomusrong “Anton Irv”. Kapten Irv maeti Viljandi surnuaeda. 1933. aastal püstitati talle Viljandis Pauluse kiriku mäele mälestussammas, millel teda kujutati talivormis. Kuju kavandi autoriks oli kunstnik Espenberg. Sovjetivõim lasi selle 2,9 m kõrguse pronkskuju lammutada.
Ohvitseri auastmed:
Alamlipnik 13.08.1915 (ülendatud vapruse eest)
Lipnik 06.11.1915
Alamleitnant 15.08.1916
Leitnant 19.09.1916
Staabikapten 25.06.1917
Kapten 08.04.1918

Aumärgid:
Georgi sõduririst IV – 12.01.15. (Nr. 232814)
Georgi sõduririst III – 30.01.15. (Nr. 5252)
Georgi sõduririst II – 06.03.15. (Nr. 5292)
Georgi sõduririst I – 08.03.15. (Nr. 2632)
Prantsuse Sõjamedal 22.02.1916 (Medaille militare)
Stanislav ordeni III järk mõõkadega 19.09.1916
Anna ordeni III järk mõõkadega 30.11.1916
Stanislav ordeni II järk mõõkadega 12.09.1917
Georgi mõõk 10.1917 (esildis 08.17.) Leitnant Anton Irve autasustati Georgi mõõgaga. PAF 9, 5.10.1917: Lahingus 29.01.1916, kui 269. polk oli sunnitud maha jätma kõrgendiku nr 1356, hõivas polgu luurekomando leitnant Irve eestvõttel selle uuesti ja võttis kogu rindelõigu juhtimise üle. Selle tagajärjel said teised roodud võimaluse hõivata oma endised positsioonid.

VR I/2 – 07.04.1922
VR II/3 – 23.02.1920
VR II/2 – 23.02.1920
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Kas ja kui, siis kus on avaldatud järgmised käsikirjad:

ERA.2124.3.967
Pert, I. - mälestusi Vabadussõja sündmustest "Kilde kahest sõbrast. Kapten Ratassepp ja leitnant Sabolotnõi". Käsikiri

ERA.2124.3.1229
Sabolotnõi, Reinhold - mälestusi Vabadussõja sündmustest, I vihik. Käsikiri

ERA.2124.3.1230
Sabolotnõi, Reinhold - mälestusi Vabadussõja sündmustest, II vihik. Käsikiri
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Suurtükivägi

Postitus Postitas Castellum »

Juhani Putkinen kirjutas: 16 Juul, 2022 20:16
kaur3 kirjutas: 16 Juul, 2022 20:05 Siinkohal tuleb nimetada ka Eesti mehi, kes murdsid idanaabri koodi lahti ja seeläbi pandi STV-le koordinaadid paika.
Õige!

Mul on kodulehel artiklid ka Soome suurtükkidest Jätkusõjas ja suurtükiväe laskemoonast Jätkusõjas:
- https://jput.fi/Jatkosodan_kenttatykit.htm
- https://jput.fi/Jatkosodan_ammukset.htm

Artiklide tabelidest on näha, et laskemoona ikka toodeti ja kasutati parasjagu.
Segan korra vahele: kapten Õun - kas tema: http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26830

Siin on viidatud, et võitles Vabadussõjas. Kas noorevõitu pole? :
https://www.geni.com/people/Olev-%C3%95 ... 8886734319

Ja on olemas üks raamat:
Jukka L. Mäkelä: Hemligt krig. Hur Finlands underrättelsetjänst arbetade under andra världskriget. Stockholm 1966

See paistab Eestis rmtk-des olevat rootsi ja saksa keeles. Kas soome keeles seda raamatut siis ei antudki välja?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas kaur3 »

Castellum, tegemist on sama Õunaga. Ta oli vist ainus eestlane, kes evakueeriti koos Soome raadioluurega 1944. aasta sügisel Rootsi.

Moderaatorid tõstavad selle info kindlasti õigesse kohta.
F5975F4A-248A-4702-91FB-7CC2A72DA610.jpeg
2215211E-FB25-48E4-A2D7-4F9C98075E81.jpeg
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Castellum kirjutas: 16 Juul, 2022 21:10 Ja on olemas üks raamat:
Jukka L. Mäkelä: Hemligt krig. Hur Finlands underrättelsetjänst arbetade under andra världskriget. Stockholm 1966

See paistab Eestis rmtk-des olevat rootsi ja saksa keeles. Kas soome keeles seda raamatut siis ei antudki välja?
Peaks olema siit nimekirjast kas esimene või teine, Või äkki on tõlkeraamatus need kaks koguni ühendatud
https://fi.wikipedia.org/wiki/Jukka_L._M%C3%A4kel%C3%A4
Salaista palapeliä: tiedustelupalvelua ja tapahtumia talvisodan ja jatkosodan vaiheilta. WSOY 1964, 5. painos 1965, 6. painos 1988.
Salaisen sodan saatosta. WSOY 1965.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: inimesed - nooremohvitserid

Postitus Postitas Kriku »

Leitnant erus Jakov Neustadt, rahvusvaheline meister males ning maleajaloolane, suurepärase raamatu "Paul Kerese maleülikool" autor, 1923-2023: https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0 ... 0%B8%D1%87

:rip:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline