. seekordsed frantzusi vabandused esmapilgul ikka subjektiivsed: sõda, suvi, päike, vein, ja tüdrukud! tüdrukud muidugi lapselapsed . oli ka plaanis töökohta vahetada, betoonivedu juba ära tüüdanud; täitsa tuli uitmõte minna Pirita randa jäätisemüüjaks aga õnneks läksid ilmad jälle jahedamaks 
. seega jätkan teemal "siga, Goga ja sünnipäev" bessaraablane, kes tegelikult polnudki araablane, ja usutunnistuselt isegi mitte moslem püüdis matsaka põrsa kinni ja lohistas Goga sulasele. tegelikult oli meil väeosas üks moldovan veel, minust pool aastat vähem teeninud. ega temagi päris moldovan olnud, rahvuselt gagauus. roodumees, aga kaarutas väeosa ainsa Kraz-ga ja oli alati väljasõitudel tegija; niivõrd-kuivõrd: seakasvatajat ta oma kaasmaalasena ei tunnistanud, aga see nende omavaheline asi, ei süvenenud tollal neisse rahvusküsimustesse ja ega see oligi tollal keelatud Nõukogude Liidus! kõik olid võrdsed ja vennad; väljaarvatud frantzus kes vihastas selle gagauusi peale( ette nähtud teenistuse aja järgi
), ja sõimas teda tsensuursete sõnadega kogu väeosa juhtkonna juuresolekul kes juhuslikult ligi olid! see kuradi tola hakkas oma Krazi klaasipesu katsetama hetkel kui Frantzus oma kõrgläikelise willisega seisis just tema küna kõrval, lisaks veel terve väeosa juhtkond. Kraz oli kolonni viimane auto, nn tehniline viimane abi mis lohistab kõik asjad ära mis ripakil ja rattad all! saksad peavad koosolekut väljas, ca 20m kaugusel, ja siis see tola katsetab oma klaasipesureid! viskab ikka sita keema küll! katsuge ise willist kõrbes kõrgläike all hoida, tingimustes kus iga veetilk mis autole langeb kuivab hetkega jättes järgi valge lubjase pläraka! kargas frantzus willisest välja, rabas Krazi ukse lahti ja siis monologeeris tsenzuursete sõnadega mida reamees frantzus arvab moldaavia vapratest sõdalastest! kõige viisakam termin oli "jobannõi rumõn"! no ei ole minu süü et ohvitserid seda pealt kuulsid; igatahes pidi ta sellega leppima et kui ohvitserid teda sõimata hiljem tahtsid siis kasutati just seda väljendit; vähemalt minu teenistuse lõpuni kasutas ka pealik seda "väljendit"! aga isiklikul pinnal saime temaga ikka väga hästi läbi; ta oli tehnikas ikka väga terav pliiats; ja kui seda afgaanist väljatoodud tehnikat oli vaja kiirkorras vanarauaks teha siis lausa eestööline! keevitaja, st vanaraua lõikaja. siit muidugi asjatundjatele küsimus. kolhoosis oli gaasiga lõikamine; st et hapniku ja propaani segu tegi tule üles mis metalli sulatas. sõjaväe välitöökojas mingit propaani polnud, kasutati hoopis petrooli! ja see nn keevituspits oli ka ikka terve teadus! aga rauda ta sulatas. vot täpsemalt ei mäleta, aga äkitselt keegi oskab rääkida sellest tehnoloogiast. kui välitingimustes propaani polnud siis polnud tõenäoliselt ka hapnikku; kas suruõhk ja petrool ajasid asja ära? igatahes leek oli vägev ja raud sulas! no lihtsalt ei mäleta kuna oli tol ajal ka muid toimetamisi kangemate aukraadi kandjatega ja ega nemad ka antud teemasse eriti süvenenud; peaasi et lipp platsil vardasse tõmmatud ja töö käib.kaldusin jälle teemast kõrvale, veits.
Goga sulane võttis siis "kesiku" üle. rabas vöövahelt kinzalli ja istus seale selga! no mäletan lapsepõlvest et seatapp ju terve teadus! siga uimaseks ja siis täpne torge õigesse kohta ja veri välja, ämbrisse! krt, kaukaaslaste seatapp ja selle tehnoloogia hoopis teine dimensioon, vahtisin nagu külatola seda protsessi
. neil polnud isegi viina kaasas peiedeks... 
kõigepealt "kerge" tohlakas kirveseljaga silmade vahele; seale muidugi; siis täpne torge pussiga kõriarterisse ja vere voolamine kaussi-ämbrisse, noh verivorsti jaoks. vere voolamise ajal sai ka veits viina võetud; lõuatäis või kaks; olenes muidugi augu suurusest mis tehti! prohvid oskasid piisavalt väikese augu torgata sest viin oli ju pererahva poolt