Lennuväljade parandamine

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Lennuväljade parandamine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui häire tuleb öösel 4-5 paiku ei lähe inimesed 3-4 minutiga isegi ruumidest välja. Aga nõus et varjendid peavad olema. Muide, ka linnades ja tsiviilelanikkonnale.
Mis puutub lennuväljadesse, siis ei ole kahjuks kursis militaarlahendustega kahjustatud betoon paikamiseks, tavaolukorras hindan et purustatud, ja betooniga taastatud lennurada saaks kasutada min umb 24h peale remonditööde algust. 24h rindeolukorras on natuke liiga vähe...
Venelased on seni praktikas näidanud, et nad ründavad betoonradasid (ja muid betoonehitisi) kas raskete fugasspommidega (FAB-500 ja suuremad) või raskete betooniläbistavate pommidega (BetAB-xxx). Viimaseid on täheldatud Süürias vene lennukide küljes, kus nendega on rünnatud opositsiooni maa-alused (koobastes) kompounde ja kindlustatud positsioone hoonetes. Betooniläbistava pommi efekt on suurem ja see seisneb selles, et pomm läbistab betooni ja lõhkeb selle all. Seega stardiraja ründamisel on viimasega kraatrid suuremad.

Minu jutt (sakslaste kohta) põhines külma sõja näitel, kus ilmselt oodati rünnakut "tavalistega". Seal tekivad kraatrid läbimõõduga kuni 10 meetrit. Sellise parandamine on küllaltki kiire - sealt kaevatakse välja kahustatud betooni tükid ja koristatakse need ära, kraater täidetakse killustikuga, tihendatakse see (rulliga) ja kaetakse pealt nende perfoplekist mattidega, mis fikseeritakse mingi pürotehnilise püstoli abil betooni külge servapidi kinni. Eks matid omavahel vist keevitatakse. Tekkiv paranduskoht on küllalt tasane, et lennukid saaksid seda rattakumme lõhkumata ületada.

Näiteks Iisrael kasutas Egiptuse ja Süüria lennuväljade ründamiseks tavalisi USA päritolu 454 kg (1000-naelaseid) Mk-83 tüüpi "raudpomme", mida heideti piki rada. 5-6 auku keset rada ja enam startida ja maanduda ei saanud. Seejärel tegeleti muude lennuvälja objektidega (stardirada esmalt seepärast, et araablased ei saaks õhku tõusta), hävitades muuhulgas lennukid maapinnal. Suuremad, vist 2000-naelased (908 kg) "raudpommid" Mk-84 olid näiteks kasutusel Osiraki reaktori ründamisel, kus oli vaja läbistada betoonkuppel ja mille läbimiseks F-16-d pikeerisid ülevalt.

Aga kordan veel - seni pole venelased praktikas kasutanud spetsiaalset betoonraja purustamiseks mõeldud moona ja hetkel tundub, et peale nende BetAB pommide ja muude suure lõhkepeaga tavamoonade (sh operatiivtaktikaliste rakettide nagu Iskander) spetsvahendeid pole (või ma ei suuda neid leida). Lääne betoonraja vastaste moonade iva on selles, et kahjustatud ala on väga suur - selleks kasutatakse kas kobarpommist või lennuki külge kinntiatud konteinerist allapoole väljuvat rakettmootoriga alam-moona, mis tungib läbi raja ja lõhkeb selle all. Asja iva pole enam kraater, vaid sellega muudetakse suured alad betoonitükkide sogrimogriks, mida lennukid kasutada ei saa ja mille lappimiseks (ehk uuesti betoneerimiseks) kulub tõesti päevi. Seda kirjeldatud meetoditega nagu sakslased arvasid, parandada pole võimalik.

Loodetavalt oli antud ekskurss seekord teemakohane ja VF võimekuste teemaline.
Minu enda arvamus on, et Ämari ja Tallinna lennuvälja rajale üritatakse tekitada "üksikuid kraatreid" nendesamade Iskander rakettidega, seega venelaste harjutused Iskanderi brigaadide "õhumobiilsusega" (toppides need brigaadikaupa lennukisse ja viies vajalikku kohta) vajavad jälgimist ja tõenäoliselt ka vastumeetmeid, sest lendulastavate rakettide arv võib olla kaugelt suurem kui Luugas asuva brigaadi jagu ja sellega kaasnev purustuse hulk võib olla kui mitte totaalne, siis vähemalt raske.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas:Kes ütles, et helikopterid ei saa mujale kui lennuväljale maanduda? https://twitter.com/GirkinGirkin/status ... 1508870152

12 korda lennuvälja kopteritest lagedaks löömine ei saa olla mitte millegi muu kui ülemate initsiatiivituse ja ebakompetentsuse tulemus. Kui see nii oleks, et kopteritega peab vaid lennuväljadelt opereerima, siis oleksid kopterid piisava kaudtulevõimekusega vastase vastu ju põhimõtteliselt kasutud. Kaardistada hea ligipääsuga parklad (kolhoosikontorite ees jm), kontrolli alla võtta, julgestada, maandumispaiku ja hooldustehnikat nende vahel roteerida... Muidugi keeruline ja tüütu, aga siiski tehtav, ma usun.

Tegelikult olid juba NSVL ajal olemas iga lennuvälja juures tagavaralennuväljad. Kui see polnud kõva kattega, siis oli üks suur ladu nende perfoplekist plaatidega, mis oleks pandud põllule ja sellest oleks saanud tagavara lennuväli. Ju siis "Vene maailmas" on need plaadid ammuilma vanaraua kokkuostu viidud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas Kriku »

Ma pakun, et neid pole lihtsalt järele veetud.
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 2000
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult olid juba NSVL ajal olemas iga lennuvälja juures tagavaralennuväljad. Kui see polnud kõva kattega, siis oli üks suur ladu nende perfoplekist plaatidega, mis oleks pandud põllule ja sellest oleks saanud tagavara lennuväli. Ju siis "Vene maailmas" on need plaadid ammuilma vanaraua kokkuostu viidud.


Tallinnas Maarjamäel (ilmselt ka pirita-Kosel) olid need raudplaadid umbes 1970 keskpaigas iga endast lugupidava majapidamise hoovis. Sel ajal oli ka seal Lasnamäe künkal kaks radarit olemas, mõlemad vaatasid üle lahe Soome poole. Ilmselt need plaadid ka sealt pärit olid.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitus Postitas Castellum »

_dumbuser_ kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult olid juba NSVL ajal olemas iga lennuvälja juures tagavaralennuväljad. Kui see polnud kõva kattega, siis oli üks suur ladu nende perfoplekist plaatidega, mis oleks pandud põllule ja sellest oleks saanud tagavara lennuväli. Ju siis "Vene maailmas" on need plaadid ammuilma vanaraua kokkuostu viidud.


Tallinnas Maarjamäel (ilmselt ka pirita-Kosel) olid need raudplaadid umbes 1970 keskpaigas iga endast lugupidava majapidamise hoovis. Sel ajal oli ka seal Lasnamäe künkal kaks radarit olemas, mõlemad vaatasid üle lahe Soome poole. Ilmselt need plaadid ka sealt pärit olid.

Lasnamäel olid muidu võimsa betoonkattega lennurajad, üks jupike on tänaseni näha, kasutatakse autoparklana.

Kas need aukplaadid olid seal lihtsalt laos kuskil? Kõiki hooneid oli seal läbi aegade umbes 150...

Aga neid aukplaate taaskasutati juba Nõuka-ajal. Neid on esinenud ÕT-raketibaaside perimeetri valveehitiste varjetes, samuti olen näinud kaevikuliinidesse rajatud varjetes, mida kasutas piirivalve. Küllap veel mujalgi sõjaväes.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lennuväljade parandamine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

NSVL lennuväljadel oli mõnikord asi tehtud sedasi, et betoonraja kõrval oli samade plaatidega kindlustatud pinnasrada, mis oli mõeldud lendamiseks siis, kui betoonrada mingil põhjusel rivist väljas on. Kuna need plaadid olid pikema aja jooksul tavaliselt muru sisse jõudnud kasvada, siis ei olnud seda ka eemalt näha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1600
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas Smith »

tsiviillennuväli ja julgeolek+laskemoon ei sobi väga hästi kokku


Vantaa lennujaamas lendu oodates olen päris tihti maanduvaid Horneteid näinud.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas Lemet »

Smith kirjutas: 11 Juul, 2023 21:15
tsiviillennuväli ja julgeolek+laskemoon ei sobi väga hästi kokku


Vantaa lennujaamas lendu oodates olen päris tihti maanduvaid Horneteid näinud.
Sama ka Oslos mõnel korral tähendanud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Paljud on siin õige poindi ära tabanud. Nt soomlased stardivad ja maanduvad paljudes kohtades. Esiteks õpetab see tegevuspiirkonda tundma ja teiseks, olles venelaste tuleulatuses, on statsionaarse baasi võimalused kehvakesed. Kui stardirada saab iga päev kaks Iskanderit, siis sealt lendamist ei toimu, ainult parandad ja kui korda saad, lastakse uued augud. Kontrollisid Wikipediast ja Google Earthist järgi, kuigi Rovaniemi lennuväebaas eksisteerib eraldi asjana, on tegemist siiski Rovaniemi lennuvälja osaga, stardirada on ühine. Ja seal baseerub 20+ lennnukit, mitte 4+. Mis tähendab, et ka treeninglende on rohkem.

Maanteelt startimise ja maandumise teemal on meie liitlased selleni jõundud ainult ülirobustsete A-10tega. Ja tsiviillennujuhtimine peab lõppeks ka õppima toime tulema tsiviil- ja militaarlennukite samal ajal liikumisega. Tõsi, selleks on tsiviilennujuhtimisele teha kättesaadavaks ÕV radariandmed või panna sõjalennukitele tsiviiltransponderid. Viimane on ebasoovitav, kuna lennukid muutuvad nähtavaks avalikes lennurakendustes (nt flightradar24).
Muidu tekib olukord, et tsiviillennujuhid lennukit radaril ei näe.

Et kuskilt peab ju alustama. Lennuväe hajutatud baseerumine ja käepäraste radade kasutamine on ju UKR lennuväe eduloo üks õppetunde, elada üle 10 korda suurema vastase pressing on väga kõva sõna. Pakun, et lääne ennustati sõja alguses, et UKR lennuväel pikka pidu pole, venelased hävitavad selle kiiresti. Remondi aeg oleks ehk hea põhjus harjutamiseks, mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartu-Ülenurmes, Kuressaares ja võibolla veel kuskil, kus piisav rada olemas. Lendajatele ka kindlasti hariv kogemus, sest NATO harjutas taolisi asju ikka väga ammu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
slider
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 02 Jaan, 2016 22:51
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas slider »

Tõsi, selleks on tsiviilennujuhtimisele teha kättesaadavaks ÕV radariandmed
See on olemas päris ammu, Ämari pilt tuleb ka Tallinnasse. Tsiviil transponderid peaks ka isegi hävitajatel olema, Flightradaris justkui Eurofighterieid näinud, seega täitsa ADS-B
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas Leo »

Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas TTA »

Leo kirjutas: 14 Juul, 2023 18:41 Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.
Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas Kapten Trumm »

TTA kirjutas: 14 Juul, 2023 19:07
Leo kirjutas: 14 Juul, 2023 18:41 Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.
Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.
Kui me SA olukorras kasutaks Tallinna või Pärnut (või mõnda maanteejuppi), siis ka ilma laskemoona ja tankimiseta või....?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Norras Sola lennuväljal Stavangeris on ka ühine rada,mida jagavad tsiviilid ja sõjaväelased.Sõjaväelased majutavad seal hoolduspersonali NATO AWACS luurelennukitele,kui need teevad seal vahepeatusi.Oma silmaga nähtud,kui need on maandumas.Selle aasta juunis,kui külastasin Stavangerit mainis sõber,et aeg ajalt maanduvad need ka praegu sinna.Stavangeris ise asub suur NATO luurebaas,mis ehitatud nn.Atlandi vallis olnud mäekompleksi sisse(teda on muidugi laiendatud aastatega).Kes linnas on käinud teab suurt masti kompleksi otsas,visuaalselt on seda hästi näha.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas: 17 Juul, 2023 9:46
TTA kirjutas: 14 Juul, 2023 19:07
Leo kirjutas: 14 Juul, 2023 18:41 Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.
Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.
Kui me SA olukorras kasutaks Tallinna või Pärnut (või mõnda maanteejuppi), siis ka ilma laskemoona ja tankimiseta või....?
Jutt käis ju rahuaegsest pikemast baseerumisest, või on jälle vestluse käigus teema muutunud?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist