Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Aga mis siin foorumis pidevast halamisest muutub?
Julgen arvata , et muutub ja tähelepanelik foorumlane näeb ja tajub muutusi.
Asjaolu, et riigikaitse võtmeisikud reageerivad siin n.ö. " muru tasemelt" küsimustele on selge märk, et "hala" on kohale jõudnud.
siis ehk peaks/võiks tegeleda nö. tarkvara poolega,teha seda konkreetselt, realistlikult, täpselt, jne.
(Mida "selles" olukorras konkreetselt teha - kas koguneda pealinna -minna "maale", "kihutada" Zuwalki poole, tarbida rahusteid, või eitada olukorda, jne..)
23.juunil Võidupühal Viljandis kohalik naiskodukaitse demos 5 punktis ( ühel väljakul) ,mis on ühel kodanikul min. vaja ,kui tekib vajadus elu- / asukohast lahkuda ja esialgu hakkama saada.
Tubli ja kasulik teavitus. Nii mõnelegi see nähtu lihtsalt sööbis lihasmällu .
See ongi ilmselt see "tarkvara" akf Turist 47 mõistes.
Julgen arvata , et muutub ja tähelepanelik foorumlane näeb ja tajub muutusi.
Asjaolu, et riigikaitse võtmeisikud reageerivad siin n.ö. " muru tasemelt" küsimustele on selge märk, et "hala" on kohale jõudnud.
siis ehk peaks/võiks tegeleda nö. tarkvara poolega,teha seda konkreetselt, realistlikult, täpselt, jne.
(Mida "selles" olukorras konkreetselt teha - kas koguneda pealinna -minna "maale", "kihutada" Zuwalki poole, tarbida rahusteid, või eitada olukorda, jne..)
23.juunil Võidupühal Viljandis kohalik naiskodukaitse demos 5 punktis ( ühel väljakul) ,mis on ühel kodanikul min. vaja ,kui tekib vajadus elu- / asukohast lahkuda ja esialgu hakkama saada.
Tubli ja kasulik teavitus. Nii mõnelegi see nähtu lihtsalt sööbis lihasmällu .
See ongi ilmselt see "tarkvara" akf Turist 47 mõistes.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
https://foorum.estrescue.eu/phpBB3/index.php
Päästjate foorumis antud teemadel ülearu pead ei valutata.
Foorumit täidavad teemad tuletõrje taktikast, madalatest palkadest ja juhtunud (tava)pääste sündmustest.
Päästjate foorumis antud teemadel ülearu pead ei valutata.
Foorumit täidavad teemad tuletõrje taktikast, madalatest palkadest ja juhtunud (tava)pääste sündmustest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Trumm, otsi sealt foorumist nüüd mõni sisutihe postitus, mis oleks käesoleval aastal üles pandud.Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Juul, 2022 16:57 https://foorum.estrescue.eu/phpBB3/index.php
Päästjate foorumis antud teemadel ülearu pead ei valutata.
Foorumit täidavad teemad tuletõrje taktikast, madalatest palkadest ja juhtunud (tava)pääste sündmustest.
Tegemist on surnud keskkonnaga.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
häh, muidugi!
Noh, SIM asekantsler on ju suisa ütelnud, et pole vaja:_dumbuser_ kirjutas:Mölisevad või mitte aga viimased umbes 30 aasta pole absoluutselt mitte sittagi selle varjenditeemaga tehtud.
https://www.ohtuleht.ee/576728/eestis-p ... varjendeidErkki Koort kirjutas:Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele.
"Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust," lausus ta
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Soome varjendite hulgast on riigi ja KOV rahadega ehitatud väga väike hulk.
Põhiosa sellest on sundkoormise raames ehitanud kinnisvaraarendajad ja -omanikud, mille tagajärjel on ehituskulud kasvanud ca 7%, mille lõppeks maksab kinni kinnisvara ostja või üürnik ja mis on ühiskonnas laiemalt heaks kiidetud.
Märkimist väärib eraldi pisiasi, et Soome KV-le (aga ka muudele jõustrutktuuridele) kehtivad samad nõuded varjendite rajamiseks, nii näiteks ehitatakse varjendid ka suuremate KV hoonete juurde või alla (vist 1200 m2 oli see alampiir). Soomes Parola soomusbrigaadis näiteks hakkavad varjendid peale juba sellest hoonest värava taga, kus asub sõdurikodu.
Soomes/Rootsis ehitatakse maksumaksja raha eest ainult suurvarjendid ja üldiselt kohtadesse, mis pole objektipõhistega eriti hästi varustatud.
Põhiosa sellest on sundkoormise raames ehitanud kinnisvaraarendajad ja -omanikud, mille tagajärjel on ehituskulud kasvanud ca 7%, mille lõppeks maksab kinni kinnisvara ostja või üürnik ja mis on ühiskonnas laiemalt heaks kiidetud.
Märkimist väärib eraldi pisiasi, et Soome KV-le (aga ka muudele jõustrutktuuridele) kehtivad samad nõuded varjendite rajamiseks, nii näiteks ehitatakse varjendid ka suuremate KV hoonete juurde või alla (vist 1200 m2 oli see alampiir). Soomes Parola soomusbrigaadis näiteks hakkavad varjendid peale juba sellest hoonest värava taga, kus asub sõdurikodu.
Soomes/Rootsis ehitatakse maksumaksja raha eest ainult suurvarjendid ja üldiselt kohtadesse, mis pole objektipõhistega eriti hästi varustatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 39#p743839
Kes viitsib kogu ülal viidatud teksti läbi lugeda, saab endale mingi pildi meie riigi tegevusest VARJENDITE teemal omale ette.
1992 võeti vastu "Kodanikukaitseseadus" mis muutis kehtetuks kõik NSV Liidu tsiviilkaitset käsitlevad seadusandlikud aktid.
Seadus muutus kehtetuks 2000a
1993. aastal langetas EV valitsus otsuse varjendite mittearendamise kohta.
Mingi ajatelg:
................................................................. 1994-1996 oli esimene Tšetšeenia sõda
1999 (12.04.1999) on esimest korda varjenditest Riigikogus juttu. (s.o. 6 aastat peale valitsuse otsust varjenditega mitte tegeleda)
................................................................. 26. august 1999 – mai 2000 teise Tštšeenia sõja aktiivsed lahingutegevused
2001 on nendest juttu kahel istungil
................................................................. vahepeal 2008 oli Vene-Gruusia sõda
2013 ühel istungil
................................................................. 2014 algas Vene-Ukraina sõda Donbassis (+Krimmi okupeerimine)
2015 viiel istungil
................................................................. 2016 jaanuaris alustab VF Aleppo pommitamist
2016 kolmel istungil
2017 ühel istungil
2018 ühel istungil
................................................................. 24.02.2022 algas Vene vägede laiaulatuslik sissetung Ukrainasse
2022 siiani üheksal istungil
:
Elanikkonnakaitse kontseptsioon 2018
Kes viitsib kogu ülal viidatud teksti läbi lugeda, saab endale mingi pildi meie riigi tegevusest VARJENDITE teemal omale ette.
1992 võeti vastu "Kodanikukaitseseadus" mis muutis kehtetuks kõik NSV Liidu tsiviilkaitset käsitlevad seadusandlikud aktid.
Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduse rakendamise kohta
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Eesti Vabariigi Valitsusel määrata Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduses ettenähtud kodanikukaitsealaste dokumentide väljatöötamise, kehtestamise ja täitmise kord.
2. Kehtestada Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus selle vastuvõtmise päevast.
Alates seaduse jõustumise päevast kaotavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtivuse kõik NSV Liidu tsiviilkaitset käsitlevad seadusandlikud aktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/29063
Seal ei ole enam juttu varienditest ega varjetest.Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/29062
Seadus muutus kehtetuks 2000a
1993. aastal langetas EV valitsus otsuse varjendite mittearendamise kohta.
Kammisin läbi kõik Ülemnõukogu ja Riigikogu stenogrammid 1990-2022 ja otsisin välja, kus VARJENDITEST või varjetest juttu on olnud.36. Vabariigi Valitsus
Mart Laari juhitud valitsus astus ametisse 22. oktoobril 1992 ning oli ametis kokku 748 päeva - 8. novembrini 1994.
Valitsuskoalitsiooni moodustasid Isamaa, ERSP ja Mõõdukad.
1993a ametis olnud ministrid
peaminister Mart Laar
energeetikaminister Arvo Niitenberg
justiitsminister Kaido Kama (kuni 23.05.1994)
kaitseminister Jüri Luik (23.08.1993-7.01.1994)
kaitseminister Hain Rebas (kuni 05.08.1993)
keskkonnaminister Andres Tarand
kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo (kuni 21.06.1994)
majandusminister Toomas Sildmäe (08.02.1993-11.01.1994)
majandusminister Ain Saarmann (kuni 05.02.1993)
minister Jüri Luik (8.12.1992-6.10.1993)
minister Peeter Olesk (12.10.1993-27.06.1994)
põllumajandusminister Jaan Leetsaar
rahandusminister Madis Üürike (kuni 07.01.1994)
reformiminister Liia Hänni
siseminister Heiki Arike (alates 15.12.1993)
siseminister Lagle Parek (kuni 27.11.1993)
sotsiaalminister Marju Lauristin (kuni 20.09.1994)
teede- ja sideminister Andi Meister
välisminister Trivimi Velliste (kuni 07.01.1994)
https://valitsus.ee/peaminister-ministr ... tsuse---15
Mingi ajatelg:
................................................................. 1994-1996 oli esimene Tšetšeenia sõda
1999 (12.04.1999) on esimest korda varjenditest Riigikogus juttu. (s.o. 6 aastat peale valitsuse otsust varjenditega mitte tegeleda)
................................................................. 26. august 1999 – mai 2000 teise Tštšeenia sõja aktiivsed lahingutegevused
2001 on nendest juttu kahel istungil
................................................................. vahepeal 2008 oli Vene-Gruusia sõda
2013 ühel istungil
................................................................. 2014 algas Vene-Ukraina sõda Donbassis (+Krimmi okupeerimine)
2015 viiel istungil
................................................................. 2016 jaanuaris alustab VF Aleppo pommitamist
2016 kolmel istungil
2017 ühel istungil
2018 ühel istungil
................................................................. 24.02.2022 algas Vene vägede laiaulatuslik sissetung Ukrainasse
2022 siiani üheksal istungil
:
Elanikkonnakaitse kontseptsioon 2018
Tsiviilelanikkonna kaitsmiseks vajalike varjendite haldamine on olulise
humanitaarülesandena esile toodud ka Genfi konventsioonides ning paljudes riikides sai
sellest külma sõja perioodil üks keskseim elanikkonnakaitse meede. Riikides, kus on
totaalkaitse põhimõtetest lähtuvalt arendatud ulatuslikke varjendite programme (Šveits,
Soome, Rootsi), on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ning rajatud varjendid kaitseks
selle eest. Riikides, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti (nt Gruusia,
Ukraina, Iisrael), on elanike kaitseks konventsionaalsete rünnete eest antud soovitusi varjuda
keldritesse ja kasutatud eri olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või
rajatud kiirkorras ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud
mobiilseid varjendeid.
Eestis nagu ka paljudes teistes EL riikides puuduvad varjendid ning ka ülevaade hoonetest ja
rajatistest, mis on elanike varjumiseks kasutatavad või kohandatavad. Tulenevalt külma sõja
lõpust, rahaliste võimaluste puudumisest ning järgides enamiku Euroopa riikide eeskuju tegi
Vabariigi Valitsus 1993. aastal otsuse varjendite mittearendamise kohta. Sel ajal oli NSVL
pärandina arvel 280 varjendit ja varjumiskohta u 72 910 inimesele, mis olid valdavalt seotud
riigi- ja omavalitsusasutuste ning sõjalise kaitse tagamiseks olulisemate ettevõtetega. Praegu
puudub ülevaade nende hoonete ja ruumide seisukorra kohta, mis on varem rajatud
varjenditeks. Eestis puuduvad soovituslikud standardid ja tehnilised juhendmaterjalid neile,
kes ise soovivad rajada varjendit või tugevdada olemasolevaid hooneid.
Sõjaliste ohtude eest varjumise korraldamiseks puudub vajalik
spetsiaalne taristu ning süsteemselt on läbi kaalumata ka alternatiivid
elanikkonna kaitseks varjumise abil. Elanikele, kes ise soovivad
parandada enda eluruumide kaitsetaset, ei ole asjakohast
juhendmaterjali. Lahendamata on kaitse saamise võimalused neile
inimestele, kes viibivad sõjalise ründe vahetu ohu korral avalikus
ruumis või kelle eluruumid ei paku ründe korral piisavat esmast
kaitset.
https://kriis.ee/media/2048/downloadElanikkonnakaitse rakkerühma hinnangul vajab ühiskasutatavate varjumiskohtade loomine ja
olemasolevate hoonete sobivuse hindamine lisaanalüüsi ja vastava valdkonna ekspertide
hinnangut. Näiteks tuleks kaaluda järgmiste lahenduste rakendatavust:
1) vanade hoolduseta jäetud varjendite kasutamiskõlblikkuse hindamine ja korrastamine;
2) täiendavate varjumiskohtade rajamine olemasolevate hoonete ja rajatiste
ümberehitamise ning kohandamise kaudu;
3) varjumiskohtade rajamise nõude kehtestamine uutele elamutele ja avaliku kasutusega
hoonetele, kus viibib palju inimesi;
4) teisaldatavate varjendite paigaldamine või betoonelementidest varjendite rajamine
hoonetevälisele alale.
Ainult uutele hoonetele varjumiskoha rajamise nõude kehtestamisega võtab vajaliku tulemuse
saavutamine ebamõistlikult kaua aega, mistõttu tuleks selle valikuvõimaluse kasutuselevõtt
siduda ennekõike võime edasisele arendamisele seatavate eesmärkidega. Ühiskasutatavate
varjumiskohtade võrgustiku esmaseks väljaarendamiseks on vaja põhjalikult hinnata eri
alternatiive, milleks tuleb ellu kutsuda vastav ekspertrühm.
Ekspertrühma järelduste alusel saab välja töötada valikuvõimalused poliitilisteks otsusteks:
kas ühiskasutatavate varjumiskohtade rajamist Eestis alustatakse ning milliseid võimalusi
eesmärgi saavutamiseks kasutatakse.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Üldiselt väga keeruline ja kulukas. Kuna tänast ehitusprotsessi juhib raha, siis on ehituskonstruktsioonid optimeeritud minimaalselt vajalik piirini ja sellisele hoone keldrit varjendiks teha maksab päris korralikult. Kui vaatate uusi korrusmaju, siis sinna ei raatsita enam keldrile seinugi ehitada, kuna seal on autode parkimiskohad, siis puhub tuul sealt läbi.2) täiendavate varjumiskohtade rajamine olemasolevate hoonete ja rajatiste ümberehitamise ning kohandamise kaudu;
Olemasolevatest ehitustest potentsiaali selleks omavad ehk hooned, milles oli NSVL ajal ette nähtud lihtradiatsioonivarje. Sellise hoone kelder on võrreldes "mittevarjega" ehitatud märksa soliidsemalt, näiteks sokkel koosneb õhukese betoonelemendi asemel vundamendiplokkidest (50 cm).
Potentsiaali omavad ja Tallinna vanalinna ümber olevad bastionite käigud. Neist osades (Bastion Komandandi tee ja Vabaka vahel ning Rannavärava bastion) oli varjend ka NSVL ajal.
Enamikus on probleem aga selles, et NSVL varjendiprogramm ei vasta meie vajadustele. Tööstusobjektide varjenditeni on kohtadest, kus palju inimesi on, liiga pikk maa ja 60-70ndatel tööstust enam elurajoonide sisse ei rajatud. Nii näiteks oli Õismäel üksainus varjend - tehase Teras hoovil Rannamõisa tee ääres.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Bastionides olid varjendid Ingeri, Rootsi, Skoone ja Suure Rannavärava bastionis ning Türgi tiivas. Kui palju kohti, ei julge täpselt pakkuda, sest kavandatu ja teostatu vahel olid suured käärid.Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Juul, 2022 8:10Potentsiaali omavad ja Tallinna vanalinna ümber olevad bastionite käigud. Neist osades (Bastion Komandandi tee ja Vabaka vahel ning Rannavärava bastion) oli varjend ka NSVL ajal.
Nii näiteks oli Õismäel üksainus varjend - tehase Teras hoovil Rannamõisa tee ääres.
Wismari raveliinis on ka terves pikkused korralikud kasemateeritud käigud, aga neid ei jõutud varjendiks kohandada (plaan oli EW ajal küll). Muidu ehituslikult samad kasematid mis teisedki.
Nende potentsiaal sõltub, mille vastu varjutakse. Kergerelvade ja technicalidega peetavate linnalahingute vastu on head küll. Kas ka Vene tiibrakettidel peavad vastu, ei tea. Aga parem ikka kui mitte midagi...lihtsalt ka nende kordaseadmine varjendiks on eelkõige täiesti uute tehnovõrkude ja sulgesüsteemide rajamine ning see kulu ei pruugi olla vastavuses loodetav tuluga.
Terase varjendist lähima Väike-Õismäe panelkani näitab linnulennult 855 m, teed pidi siis pisut üle 1 km. Õismäe aedlinn ning Gilde jms uusarendused on lähemal küll.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
lõpuni vara veel hinnanguid anda, kuid Ukrainas tundub et varjendeid kasutati aktiivselt sõja algusfaasis mõne nädala jagu.
Sealt edasi läks asi lappama - inimesed ei ole nõus istuma kuude kaupa maa all - lahkutakse/evakueerutakse kas ohutumatesse kohtadesse või jätkatakse tavaeluga enda elukohas.
Täna õhusireenide ajal enam väga varjenditesse trügida ei viitsi - rünnakud reeglina öösiti ning eeldaks perede puhul reaalselt seda et kõik ööd peaksi varjendis veetma. Seda vaatamata suurele ohule - orkid üsna teadlikult ja süsteemselt pommitavad tsiviilinfrat.
Seda vaatamata õhusireenide ja varjendite olemasolule.
Kas meil ei või sama juhtuda - paneme miljardid magama, aga hiljem kasutust eriti ei leiagi...?
Mina küll oma peret kuskile varjendisse istuma ei jäta - organiseerin nad kas maale või riigist välja.
Sealt edasi läks asi lappama - inimesed ei ole nõus istuma kuude kaupa maa all - lahkutakse/evakueerutakse kas ohutumatesse kohtadesse või jätkatakse tavaeluga enda elukohas.
Täna õhusireenide ajal enam väga varjenditesse trügida ei viitsi - rünnakud reeglina öösiti ning eeldaks perede puhul reaalselt seda et kõik ööd peaksi varjendis veetma. Seda vaatamata suurele ohule - orkid üsna teadlikult ja süsteemselt pommitavad tsiviilinfrat.
Seda vaatamata õhusireenide ja varjendite olemasolule.
Kas meil ei või sama juhtuda - paneme miljardid magama, aga hiljem kasutust eriti ei leiagi...?
Mina küll oma peret kuskile varjendisse istuma ei jäta - organiseerin nad kas maale või riigist välja.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Eks me peame endalt rahulikult küsima, kas NATO ja Venemaa vahel on võimalik sõda konventsionaalsete relvadega, nagu hetkel Ukrainas (sealgi mõnede mööndustega). Ja kas isegi sel juhul on Eestis võimalik hoida rinnet mitme kuu vältel, ehk siis eksisteerib mingisugunegi tagala.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tuleb arvesse võtta seda, et kui näiteks olukord Ukrainas/selle ümbruses eskaleerub tuumarelvadeni, siis eskalatsioon täiemõõdulise tuumasõjani võib võtta aega tund-paar. Osapooled üritavad kasutada kiiruse ja ootamatuse eelist. Kogupauk üle põhjapooluse aga lendab 30-40 min, misjärel võib teine pool midagi arvata vastase motiividest.
Sellisel juhul ei tule evakueerimisest välja midagi - see muutub lihtsalt masskaoseks, kus ohutum on istuda keldris kui viibida tänaval.
Skandinaavia (aga ka Sveitsi) varjendikaalutluste taga on tõenäoliselt ka asjaolu, et neid ei pühendata emma-kumma sõdiva poole infosse ja kui seened tõusevad, pole aega suurlinnasid evakueerida. Sireeni anda ja varjenditesse ronida on võimalik minutite raamistikus.
Mingi 2 tunni raamistikus suudaks suurlinnadest evakueeruda ainult äärelinna elanikud ja sedagi need, kes on piisavas kehalises vormis, et jalgsi või rattaga sõita linnast 20 km eemale. Autoga siis enam liikuma ei pääse.
Tuumavariandi korral on nt Tallinnas asi ikka väga hapu - üksainus keskmise suurusega (250 kilotonni) tuumalöök tähendab sadu tuhandeid ohvreid. Need varjumiskohad sildi pärast hakkavad kaitset pakkuma ehk Tehnikaülikooli kandis, kui pomm lõhkeb südalinnas. Seevastu nt Helsinkis samadel tingimustel võib ohvreid olla ehk 10%.
Sellisel juhul ei tule evakueerimisest välja midagi - see muutub lihtsalt masskaoseks, kus ohutum on istuda keldris kui viibida tänaval.
Skandinaavia (aga ka Sveitsi) varjendikaalutluste taga on tõenäoliselt ka asjaolu, et neid ei pühendata emma-kumma sõdiva poole infosse ja kui seened tõusevad, pole aega suurlinnasid evakueerida. Sireeni anda ja varjenditesse ronida on võimalik minutite raamistikus.
Mingi 2 tunni raamistikus suudaks suurlinnadest evakueeruda ainult äärelinna elanikud ja sedagi need, kes on piisavas kehalises vormis, et jalgsi või rattaga sõita linnast 20 km eemale. Autoga siis enam liikuma ei pääse.
Tuumavariandi korral on nt Tallinnas asi ikka väga hapu - üksainus keskmise suurusega (250 kilotonni) tuumalöök tähendab sadu tuhandeid ohvreid. Need varjumiskohad sildi pärast hakkavad kaitset pakkuma ehk Tehnikaülikooli kandis, kui pomm lõhkeb südalinnas. Seevastu nt Helsinkis samadel tingimustel võib ohvreid olla ehk 10%.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Doktor, siin me juba olime.Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Juul, 2022 12:11Mingi 2 tunni raamistikus suudaks suurlinnadest evakueeruda ainult äärelinna elanikud ja sedagi need, kes on piisavas kehalises vormis, et jalgsi või rattaga sõita linnast 20 km eemale.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tuumarelvadeni, rakettideni ei tarvitse asi minna, aga - aga.Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Juul, 2022 12:11 Tuleb arvesse võtta seda, et kui näiteks olukord Ukrainas/selle ümbruses eskaleerub tuumarelvadeni...
. Kogupauk üle põhjapooluse aga lendab 30-40 min, misjärel võib teine pool midagi arvata vastase motiividest.
Sellisel juhul ei tule evakueerimisest välja midagi ...
Mingit konkreetset viidet ei ole, aga "loba" põhiselt on väljendatud muret, et Zaporižžja tuumajaam, mis on Euroopa suurim võib olla globaalne oht.
Venemaa armee muutis Zaporižžja tuumajaama sõjaväebaasiks, lähedal toimuvad ägedad lahingud.
Zaporižžja jaamas on üle 500 Venemaa sõduri. Venemaa on jaama toonud suurtükid. Vene sõdurid paigutavad/on paigaldanud jaama veehoidla juurde miine. Veehoidla jahutab jaama kuut reaktorit... jne
https://www.wsj.com/articles/russian-ar ... 1657035694
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Varjumiskohtade pokasuhha hakkab tina saama:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1200 ... mesed-ohtu
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1200 ... mesed-ohtu
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- ReneScorfield
- Uudistaja
- Postitusi: 14
- Liitunud: 05 Apr, 2022 16:18
- Asukoht: Lääne
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Päästeamet valis välja esialgsed 16 linna kuhu paigaldatakse ohusireenid.
https://www.delfi.ee/artikkel/120049330 ... d-16-linna
https://www.delfi.ee/artikkel/120049330 ... d-16-linna
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist