Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
Vasta
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kindlustes olid küll olemas omad lennusalgad. Samuti baseerus Lasnamäel Peeter Suure merekindluse maalennu salk.

Põhjakotkaste raamatu lk 36 on kehva kvaliteediga foto lennusalga miskist majutuspaigast, kus kaarel värava kohal on üksuse tiitel võimalik luubi abil kokku veerida. Õhtul kodus võin uurida, kas saan siia ka miskise pildi organiseeritud.

Edit: Peeter Suure merekindluse lennusalga jutt eraldi teemaks tõstetud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti lennuvägi 1918 kuni 1940

Postitus Postitas toomas tyrk »

Leidsin pildi ka oma emailide lisast
varav_2.jpg
varav_2.jpg (102.85 KiB) Vaadatud 10300 korda
See peaks siis olema Lasnamäe jalamil, Narva maantee ääres asunud kodanik Mürkesele kuulunud villa värav. Foto pärit Gustav Oameri albumist, kes teenis salgas laohoidjana.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2156
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti lennuvägi 1918 kuni 1940

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas:Leidsin pildi ka oma emailide lisast
varav_2.jpg
See peaks siis olema Lasnamäe jalamil, Narva maantee ääres asunud kodanik Mürkesele kuulunud villa värav. Foto pärit Gustav Oameri albumist, kes teenis salgas laohoidjana.
Väga vinge pilt ju, ilma luubita saab kenasti hakkama...kui üksiksalk, kuidas see siis ja kellele allus? Ja kellele siis teised (salgad?) allusid? Kõik üksikud?

Aga maalennuvälju/baase ei tule ette, ainult Sõrve omad...

Ja veel. Ei mäleta küll PSM õhutõrjepatareide täpset asetust, aga kuidagi kummaliselt ja ebaloogiliselt see käis. Lasnamäel ei tule praegu ka ette, lähim patarei Hundikuristikus oli ikka vist maantee tule all hoidmiseks. Kas siis lennuvälju üldse õhust ei kaitstud? Või mõtlen ise kuidagi hilisemas võtmes?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti lennuvägi 1918 kuni 1940

Postitus Postitas toomas tyrk »

See läheb nüüd antud teemast küll välja, aga maalennuvägi koosnes (alguses) armee, korpuse ja kindluse lennusalkadest. Kes siis allusid vastava üksuse ülemale. Ehk kindluse lennusalk allus kindluse ülemale.

Hiljem tekkisid juba ka muud spetsialiseerunud üksused, nagu see Ilja Murometsidega relvastatud "õhulaevade eskaader" ja esimesed ainult hävituslennukitega relvastatud lennusalgad. Aga algselt oli lennuväe ülesandeks luure ning sidepidamine armee, korpuse või siis kindluse staabi huvides.

Eestis vist teisi vene maalennuväe üksusi paikneda ei jõudnudki. Sõjategevus käis rohkem nagu Lätis ning merel. Sõrves asuvad baasid loodi mereväe hävituslennukite salkadele, mis pidid sealseid merelennukite baase kaitsma saksa lennukite rünnakute eest.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Leidsin täiesti juhuslikult ühe huvitava säiliku Saaga EAA.4699.1.95:1, kust õnnestus üllatavalt palju infi saada eelpool mainitud salgas teeninud lendurite, vaatlejate ja muude ohvitseri staatuses meeste kohta. Tegemist siis kubermanguvalitsuse toimikuga ohvitseride korterirahade maksmise kohta. Kuna Tallinna linn pidi esitama ka info ohvitseride kohta, kelle eest ja mis ajast raha küsiti, siis sai päris ülevaatliku pildi. Kuni 1917. a. juulini. Hilisemat aega enam seal kaustas kahjuks pole.

Üldisema taustana võib siis väita, et salk formeeriti ilmselt 1916. a. kevadel. Esimesed mehed, kes seal kuupäevaliselt kirjas on, on saanud korteriraha alates märtsist 1916. Salga ülem on nimeliselt ja kindlalt arvel esmakordselt juuli korterirahade nimekirjas. Seda aga täiskuu arvestuses (1. kuupäevast peale). Juuni korteriraha paberi juures nimekirju ei ole. Nii et võimalik, et alustas ka varem. Kuid ka teistes allikates on mainitud, et lennuvälja hooned ja muu juurdekuuluv oli lõplikult valmis 1916. a. suveks. Nii et kevadesse see formeerimine ilmselt jääb.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Alustaks siis salga ülemast, kes oli neis dokumentides kirjas kui sõjaväelendur kapten Agejev (ehk Агъев tolle aja kirjaviisis). Kahjuks on seal dokumentides kõik mehed ilma eesnimede ning isegi initsiaalideta, ainult auaste ning perenimi. Mõnikord on ka mainitud ametit, et kas sõjaväelendur või vaatleja. Muude ametnike puhul isegi põhjalikumalt.

Aga kuna sel ajal neid lendureid ja vaatlejaid eriti palju ei olnud, siis võib üritada ära arvata, kes on kes.

Leonid (Aleksei poeg) Agejev lõpetas Sevastoopoli lennukooli 1912. a. Teenis sel ajal 3. Ihu-kaardiväe suurtükiväe brigaadis ning kooli lõpetamise järel komandeeriti oma väeossa tagasi. Sel ajal leitnant (e. porutšik). Hilisema teenistuse kohta Sevastoopoli kooli albumis andmed puuduvad.

1912. a. leitnant võis täiesti vabalt 1916. a. kapten olla. Ilmselt sama isik.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Rohkem infi võib leida mitmete üksuste lendurite kohta.

Üheks esimeseks kohaleilmunud lenduriks oli ilmselt alamleitnant (podporutšik) Baturin. Oktoobris on õiendatud vanu võlgu ning makstud kolme mehe korterirahasaid perioodidest märtsist kuni maini 1916. Neist kõige varasem oligi Baturin, kelle korteriraha oli arvestatud alates 3. märtsist 1916.

Selle mehe elulugu Internetis täiesti olemas
Roman (Aleksandri poeg) Baturin
Sündinud 18. novembril 1896 ( kõik kuupäevad kuni 1918 a. on antud ilmselt vkj) Orenburgis. Lõpetanud Orenburgi reaalkooli. 1. augustist 1914 sõjaväeteenistuses (ilmselt astus vabatahtlikult sõja esimesel päeval). Lõpetas 14. mail 1915 lipnikekooli ning asus peale seda õppima Gattšina lennukooli. 1915. a. augustis ülendati alamleitnandiks, lennukooli lõpetas 21. veebruaril 1916, sv lenduri eksami oli sooritanud 8. veebruaril.

Peale kooli lõpetamist saadetigi Tallinna, formeeritavasse Peeter Suure merekindluse lennusalka. Tallinnas oli kuni augusti kuuni 1916, 1. augustist 1916 teenis 24. korpuse lennusalgas. Sõdis salga koosseisus Edela- ja Läänerindel. Sai juba 8. augustil 1916 lahinglennul haavata. 2. novembril 1916 saadeti Sevastoopoli lennukooli ümberõppimisele Farman lennukitele. 1917 ülendati leitnandiks. Alates 15. novembrist 1917 24. korpuse lennusalga ülem. Sai 1917. a. veel kahel korral haavata. Maailmasõja ajal autasustati Püha Anna ordeni 3. järguga (lindi ja mõõkadega), Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järguga (mõlemad lindi ja mõõkadega), Georgi risti 3. ja 4. järguga (selle sõduriristiga siis).

Kodusõja ajal valges väes. 1918. a. juulis saadeti Samaarasse Orenburgi kasakavägede 1. lennusalka formeerima. Osales selle ülemana hiljem sõjategevuses ja sai veelkord haavata. Taganes koos valgete vägedega algul Omskisse, seejärel Mandžuuriasse. Ülendati lõpuks kapteniks, täpset teenistuskäiku vaadake eespool toodud lingilt.

1920-24 aastate elulugu pole selle kirjutajatele teada, kuid 1925. a. elas Krasnojarskis ning kui kohalik tsiviillennunduse organisatsioon sai omale esimese lennuki, siis kutsuti Baturin selle piloodiks. Sooritas 1925. a. augustis tsiviillenduri eksami ning kinnitati uuesti lenduri kutses. Kuid sellel lennukil lendas vaid sellel ja järgmisel aastalt.

Edasine saatus teadmata.

Allpool toodud artiklite järgi oli ilmselt mingil ajal veel Turuhanski lennuvälja ülem, võimalik, et jõudis teenida ka nõukogude lennuväes.

Samas oli mehest ka kolm fotot.
Baturin_Roman_1.jpg
Baturin_Roman_1.jpg (85.37 KiB) Vaadatud 5206 korda
Baturin_Roman_2.jpg
Baturin_Roman_2.jpg (91.28 KiB) Vaadatud 5206 korda
Viimasel fotol Baturin Krasnojarski ajal koos motorist Potõlitsõniga selle esimese Krasnojarski lennuki ees. (Jutu järgi peaks olema ilmselt Sopwith Strutter.)
Baturin_Roman_3.jpg
Baturin_Roman_3.jpg (77.01 KiB) Vaadatud 5206 korda
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Järgmised kaks meest tulid samuti märtsis. Alamleitnanditele Lebedevile ja Tšugunovile on korterirahasid arvestatud 10. märtsist 1916. alates. Need mehed aga rindele ei kippunud - olid lennusalgas kuni 1917. a. suveni välja. Või vähemasti korteriraha on neile nii kaua arvestatud. Seepärast ei õnnestunud ka nende kohta mingeid lisaandmeid leida. Ma kipun arvama, et tegu samuti Gattšina lennukooli lõpetanud meestega (selle kooli lõpetanute nimekirju ma pole kusagilt leidnud), ilmselt samas lennus Baturiniga. Kes mingil põhjusel nädal hiljem kohale ilmusid.

Järgmine korterirahade peale võetud mees on juba mai kuust - asjaajaja tehnika ja majanduse alal sv ametniku asetäitja Drevinski. See mees oli ka korterirahade peal kuni 1917. a. suveni välja. Ainult tema staatus tegi läbi huvitavaid muudatusi. ASjaajamise pealt liikus ta rahanduse peale (laekahoidja ja rahaametnik) ning mingil põhjusel kadus ka sv ametniku asetäitja tiitel. Viimastes nimekirjades oligi kirjas - ilma auastmeta.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas: 17 Veebr, 2017 15:38 Üldisema taustana võib siis väita, et salk formeeriti ilmselt 1916. a. kevadel. Esimesed mehed, kes seal kuupäevaliselt kirjas on, on saanud korteriraha alates märtsist 1916. Salga ülem on nimeliselt ja kindlalt arvel esmakordselt juuli korterirahade nimekirjas. Seda aga täiskuu arvestuses (1. kuupäevast peale). Juuni korteriraha paberi juures nimekirju ei ole. Nii et võimalik, et alustas ka varem. Kuid ka teistes allikates on mainitud, et lennuvälja hooned ja muu juurdekuuluv oli lõplikult valmis 1916. a. suveks. Nii et kevadesse see formeerimine ilmselt jääb.
Toimub endiselt RGAVMF failide puistamine. Kuna Peeter Suure merekindluse lennusalk loodi mereväe peastaabi pealekäimisel, siis leidub seal ka mõningast infot.

Фонд: №418, Морской Генеральный штаб г. Петроград (1906-1918)
Опись: №1, Оперативный отдел (1906-1917 г.г.)
Дело: №510, Протоколы совещаний, доклады, докладные записки и другие материалы об организации воздушной обороны заводов Морского министерства в окрестностях Петрограда; о формировании отрядов гидроавиации в морской крепости, об организации воздушного района Белого мо...

17. novembril 1915 ülemjuhataja staabiülema nõusolekul kinnitati programm uute lennuväe ja õhusõidu üksuste formeerimiseks. Teiste hulgas oli seal kirjas kava formeerida ka Peeter Suure merekindluse lennusalk. Ettepanek kiideti omakorda heaks 17. detsembril 1915 sõjanõukogus, ning vastavate lennusalkade moodustamise korraldus ning nende koosseisud kinnitati ülemjuhataja (tsaari) käskkirjaga 28. detsembril 1915.

Ajutine koosseis nägi salgas ette 10 ohvitseri, 1 sõjaväeametniku ja 63 alamväelast. Ohvitseridest 6 pidid olema lendurid (k.a. salga ülem) ja 4 lendur-vaatlejad. Veel 4 lendurit pidid olema allohvitseri auastmes ning 13 allohvitseri - motoristid.
Salk jagunes kaheks jaoks, kummaski 4 lennukit. Samuti pidi salgal olema oma töökoda.

Peeter Suure merekindluse salga formeerimisele asuti 1916. a veebruaris ning 23. aprilli 1916 (vkj) saadetud kirja järgi oli enamus ohvitseridest, kõik alamväelased ning suurem osa varustusest olemas. Formeerimisega tegeles Peterburis asunud 1. lennuväe rood. 25. aprillil (vkj) saadud kirja järgi olevat meeskonnale Tallinnas korterid olemas ja peeti vajalikuks salk saata Tallinna.

Siiski oli mingi kahtlus, sest salga organiseerimine toimus mereväe peastaabi ettepanekul, formeeriti aga maaväe lennuüksuste poolt. Vahepeal tekkis küsimus, et kas salka ikka peaks sinna Tallinna saatma, või tuleks see lahtiformeerida ning meeskonda/varustust kasutada mujal.

3. mai 1916 (vkj) kuupäevaga salgaülema aj kt alamleitnant Lebedevi kiri 1. lennuroodu ülemale, et ruumid alamväelaste majutamiseks on Tallinnas olemas, osa alamväelasi ja ohvitsere, aga ka lennukeid asub juba ammu seal.

8. mail (vkj) sai mereväe peastaap koopia lennunduse eest vastutavale suurvürst Aleksander Mihhailovitšile saadetud telegrammist, et on tehtud korraldus Peeter Suure merekindluse lennusalga saatmise kohta nende tegelikku asukohta – Tallinna. St et ilmselt maist-juunist asus salk valdavas enamuses juba Tallinnas.

Selline täpsustus siis. Puudub veel kuupäev, mil Agejev ise Tallinna saabus ja salga juhtimise alamleitnant Lebedevilt üle võttis.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2156
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas: 17 Veebr, 2017 15:54sõjaväelendur kapten Agejev (ehk Агъев tolle aja kirjaviisis)
Üks vana asi korrastada:
vene vanas kirjaviisis ikka Агѣевъ

Ehk siis, sõna sees pole mitte kõvendusmärk ъ, vaid eriti pehme je ehk jätt ѣ (see, mida Joosep Toots ei mõistnud tahvlile kirjutada). Sõna lõpus muidugi kõvendusmärk ъ.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2156
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas: 19 Aug, 2022 19:55 Siiski oli mingi kahtlus, sest salga organiseerimine toimus mereväe peastaabi ettepanekul, formeeriti aga maaväe lennuüksuste poolt.
PSM oligi selline vähemalt Venemaal "analooge mitteomav". Kas jäigi ainukeseks selliseks, selle üle Venemaal vaieldakse, ise ei oska rääkida kaasa.

Ehk siis esimest korda Venemaal anti rannikukaitse (osaliselt) laevastikule. Ümber Tallinna jagunesid ehitised nii: - rannikurinne mereväe oma (pat nr 1 Suurupis...rajamata pat nr 18 Harju-Madisel)
- maarinne maaväe oma, 3 lõiku (lõikude suuruse ja piiride üle vaieldakse)
-ühendjuhtimiskeskus Vääna-Vitil (nn kindralite punker)

Selle järgi on loogiline, et Lasnamäe üksus allus maaväele. Kuna kogu kindluse üldjuhtimine oli mereväe käes, siis ilmselt tegidki nemad ettepaneku, mida maavägi asus täitma.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas: 19 Aug, 2022 19:55 Ajutine koosseis nägi salgas ette 10 ohvitseri, 1 sõjaväeametniku ja 63 alamväelast. Ohvitseridest 6 pidid olema lendurid (k.a. salga ülem) ja 4 lendur-vaatlejad. Veel 4 lendurit pidid olema allohvitseri auastmes ning 13 allohvitseri - motoristid.
Salk jagunes kaheks jaoks, kummaski 4 lennukit. Samuti pidi salgal olema oma töökoda.
25. märtsil 1916 (vkj) kinnitati uus salga koosseis, mis nägi salgas ette 14 ohvitseri (salga ülem, ka lendur, 6 lendurit, 6 lendur-vaatlejat ja majandusülem), 3 sõjaväeametnikku (laekur, vanem-mehaanik, noorem-mehaanik), ning 187 alamväelast. Alamväelaste hulgas võis samuti olla lendureid, aga nende arv ei olnud määratud. Lisaks oli veel 69 inimest mitte-rivi ametikohtadel.

Uue koosseisu järgi koosnes salk kolmest jaost, igas kolm lennukit. Lisaks oli veel kolm lennukit salga nn keskjaos. Varustustabelis oli aga ette nähtud 24 lennukit, neist 12 kasutuses ning 12 laos varus.

Muu tehnilise varustuse nimekiri on pikk, ei hakka kõike siia kirja panema. Mainiks ainult 3 sõidu- ja 4 veoautot. Lisaks tehnilisele varustusele oli salgale veel ette nähtud üle 100 hobuse. Nii ratsahobused ohvitseridele kui veohobused voori jaoks. Salgal oli ka 15 telki - 12 lennukitele ning 3 töökoja jaoks - nii et vajadusel võis asuda ka mujale, peale Lasnamäe.

See koosseis on pärit RGAVMF fond 418 nimistu 1 säilik 410.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5390
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Peeter Suure Merekindluse üksik lennusalk

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Agejevi raport salga lennukeist ning soovidest tuleviku jaoks.
00000391.jpg
00000392.jpg
Lühidalt - novembris 1916 oli salgal olemas 13 kokkupandud lennukit ning kaks tagavaras, kokkupandud lennukeist oli 10 Morane Parasol ja 3 Caudron'i. Veel oli salgale antud üks Albatros (Sunbeam mootoriga, ilmselt vene tehases remonditud saksa trofee), mis pidi kohe-kohe saabuma.

Salga sooviks oli saada 12 hävituslennukit (Nieuport 11, Moska) ja 12 Farman 30 luurelennukit. Parasol'idest taheti lahti saada, Caudron võiks jääda, kui mootorid ära vahetada (Gnome'i asemel Le Rhone)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist