Lennuväelaste väljaõppest

[Kriku]

Ikka juhtub, et lennukeid ärandatakse: https://eu.usatoday.com/story/news/worl ... 793933001/

[Kapten Trumm]

Õhkutõus, see on lihtne. Tuleb lennuk seadistada õigesti (tiibade asendid, stabilisaatorite asendid, süsteemide töö ja nii edasi, aga selleks on pilootidel olemas kontroll-nimekirjad), ruleerida rajale ja anda gaasi. Kui on käes õige kiirus, tuleb juhist enda poole tõmmata ja oledki õhus. Suunda näitab kompass ja kui plaan on eelnevalt valmis, siis lendab maamärkide ja kella järgi õigesse kohta ka. Julgen väita, et väljaõppinud lennukitehnikule mitte midagi üle jõu käivat.

Maandumine seevastu on hoopis keerulisem protseduur ja üheksa piloodi õpilast kümnest ei saa esimesel korral hakkama.

MiG-15 puhul (mis aeti ära varem) on see vast tõesti pigem lihtne. Pigem madalapoolsed tõusu- ja maandumiskiirused ning suurest sõjast jäänud harjumis anda lennukile omadusi, et suured massid sellega hakkama saaks (antud tüübi vastikud pööriseomadused selgusid muidugi hiljem). Su-7 puhul, millel on juba ekstreemse noolsusega tiib, vajab selline asi ikka harjutamist ja kogemusi, asi jookseb päris pikalt tagaratastel ja nii maandumise kui stardi kiirused on tänapäeva (ja eriti reisikate) kontekstis ekstreemset laadi. Peab raamatust otsima (pole praegu käepärast), seal lahtirebimiskiirused on 350+ ja maandumiskiirused 380+ kmh. Mitte ilma asjata ei moderniseeritud seda hiljem muutuvnoolsusega Su-17ks. Teine selline ekstreemsus (nn vene Starfighter) oli Su-15, mis hiljem sai päris olulisi aerodünaamilisi muudatusi, et hoida need kiirused ka lennukoolist tulijale ohutus vahemikus.

Aga sellega olen nõus, start on maandumisega võrreldes lihtne probleem. Kui ma kunagi Gripeni simulaatoril käisin, siis lendu sai esimese katsega. Tuli vaid küsida asjalikke küsimusi, et mis on "rotating speed" (kui hakkad nina tõstma) ja mitu kraadi võib tõsta, ilma et mootor stardirada kraapsaks, hävitajal on forsaazil jõudu ikka looma moodi ja isegi kui juhist pisut üle tõmbad, läheb lendu ikkagi ja puhas mootori võimsus veab selle lendu ka siis kui tiba kiirust veel puudu on.

Su-24 olevat olnud selline pill, et navigaator pidi piloodile stardil lugema ette pidevalt kohtumisnurga näitajat, mille ületamisel stardil (juhise üle tõmbamisel) pidi asju juhtuma hakkama. Kuigi muutuvnoolsusega, peaks see olema kõige avariilisem pill nõuka lennuvägedes (no küllap ta ikka Jak-38le alla jäi, seal sõideti iga neljas lennuk sodiks). Eks seal oli ka lennuk raske ja polnud pakkuda sellist T/W suhet üle 1,0, mis viib ka tellisikivi lendu sõltumata kiirusest.

[Kapten Trumm]

Siiski, imelende on tehtud ka mujal, lausa legendiks ja museaaliks on saanud XM135 pardatähisega Lightning, millega üks lennukiinsener UK-s suutis teha tahtmatu lendutõusu ja ka edukalt (ok, betooni kraapsamisega) maanduda. Antud lennukil oli mingi arusaamatu elektrikamm, mis avaldus startimisel. Kuna pilooti polnud võtta, siis istus insener ise kabiini ja imiteeris starti olukorda lühikeste kiirendustega rajal. Selle käigus läks tal kogemata AB sisse (selle väljavõtmiseks on mingi lukustus eemaldada) ja lennuk põrutas mööda rada minema. Kuna rajal oli ka teisi, siis ellu jäämiseks oli juhist tõmmata ja lendu tõusta. Katapultiste ei töötanud, kuna maapeal olevad fiksaatorid olid eemaldamata (et maapeal kogemata ei katapulteeruks). Ja kabiiniklaasi tagumine osa puudus.

Kuna isik oli alustanud just piloodiõpet mingi pisikese propelleriga õppelennukiga, siis sai ta selle möirgava masinaga hakkama, tõsi, maandumine õnnestus 3-l katsel ja lennujuhtimisega puudus side. Vot selline on briti väljaõpe. Imekombel jäi ka telik terveks, seda on suutnud lõhkuda ka kutselised piloodid.

Lightning aga on kohutav mürsk, "two big afterburners, small wings attached".
https://en.wikipedia.org/wiki/Holden%27 ... ing_flight

Siiski, tõusukiirus jääb tal MiG-25-le alla, nagu kommenteeris youtube vastavas kanalis üks India MIG-25R piloot, 20 000 m ületamisel on vertikaalkiirus veel 100 m/sek. Lightningul püsib see 9000 meetrini.

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=OEf16SVwV44

Hiljuti tuubi tekkinud video nõuka Top Gun programmi analoogist, mille äratuskellaks jäi ränk allajäämine Iisraeli lennuväele Egiptuses. Tasub hoolega vaadata, seal selgitatakse ka, miks see allajäämine tekkis ja mida hiljem ette võeti.

Antud programm oli ka mulle uudiseks, seni ma arvasin et Lipetski keskusega vastav üritus NSVL-s puudus.

Põhivahe USA Top Gun ja Agressor tüüpi üritustega on see, et kui USA treenis käputäit parimaid, siis NSVL tegi seda polgu kaupa. Polgud roteeriti järjekorras sinna Turkmeeniasse ja sooritus seal määras ka suuresti polgukomandöri edasise karjääri, sest hinnati ka üksuse juhtimist, planeerimist ja muud staabitööd.

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=YFw1iVmY2L8

Tunnine vestlus Luftwaffe F-4 piloodiga, kes õppis DDR_i MiG-29ga lendama ja lendas lääne lennukite vastu sellega 600 tundi.
Jutust tuleb (otseselt sellele viitamata), miks VF õhujõud pole UKR oma siiani hävitada suutnud.

[Kapten Trumm]

Kel aega võiks tutvuda nn peegelmarsruudi juhtumiga: https://www.youtube.com/watch?v=i-bdJF6TUFs
Kui seda mõttega vaadata, torkab silma haruldaste kokkulangevuste arv (kuidas valel marsruudil asusid sarnased orientiirid).
Muidugi õigeid mehi selline väike asi nagu magnetkompass, ei morjenda.

Kõige parem oli muidugi see, kuidas antud kummituslennuk pääses kahest allatulistamisest, esiteks nõuka piiri ületamisel (kui teda peeti ülekargajaks) - kogemata samal ajal pidi õppuse stsenaariumi järgi algama radarisegamise faas, mistõttu antud lennuk segas ära nõuka õhukaitse radarid - ja pärast kaks tundi Iraani kohal tiirutamist (mille käigus "islamirevolutsiooni" läbi teinud Iraani lennuvägi ei suutnud vene lennukit leida).

Üks detail veel - selle anonüümse Aasovi merel parasjagu asunud nõuka kaubalaeva meeskond ei tea vist tänini, et nende elu päästis see, et raketilask "Kaspial asunud lennukikandja pihta" oli virtuaalne, mitte reaalne - nimelt Kh-22 rakett oli lennukik pardal. Muidu oleks nad saanud ka selle raketi Kaspial asunud sihtmärklaeva pähe.

[Rebane11]

Svitan vana lendurina kommenteeris sõja algupoole, et lendur kes on lahingus alla tulistatud ja katapulteerunud, pole enam lendur. Pidi olema isegi termin- "põrutada saanud lendur". Vaimne ja füüsiline tervis pidi saama kahjustatud nii, et neile enam kallihinnalist tehnikat ei usaldata. Seega -6 lendurit.

[eeru]

Svitan vana lendurina kommenteeris sõja algupoole, et lendur kes on lahingus alla tulistatud ja katapulteerunud, pole enam lendur. Pidi olema isegi termin- "põrutada saanud lendur". Vaimne ja füüsiline tervis pidi saama kahjustatud nii, et neile enam kallihinnalist tehnikat ei usaldata. Seega -6 lendurit.

Роман Григорович Світан.
https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 0%B8%D1%87
Endine, lendur-instuktor. Sattus 2014.a vangi. Tsiviiltöötajana, endine reservpolkovnik ja p...kukkunud lendur -instruktor. Ei.. ole oma elus sooritanud ühtegi lahingulendu.

[Urams]

Kuulan Svitani ja teist polkovnik Ždanovit iga päev väga asjalikud polkovnikud kui vaja siis ütlevad oma meeste kohta ka halvasti ja nii nagu asjad peavad käima.Svitanit piinati vangis ja pidi maha lastama ,vahetati kadõrovlaste
vastu ja on vasjade vastu eriti vihane,peale lennukit õppis koperdada mi -24 peale ja sõja alguseks 1014 oli lendamise
lõpetanud ja töötas Donetskis kust ta pärit on ,mees rääkis
enda piinamisest, see oli jube ,parem oleks kohe maha lastud,kolm korda viidi.

[KategorieC]

Svitan vana lendurina kommenteeris sõja algupoole, et lendur kes on lahingus alla tulistatud ja katapulteerunud, pole enam lendur. Pidi olema isegi termin- "põrutada saanud lendur". Vaimne ja füüsiline tervis pidi saama kahjustatud nii, et neile enam kallihinnalist tehnikat ei usaldata. Seega -6 lendurit.

Päris huvitav väide iseenesest, pole seda kunagi varem kuulnud. Ka mitte üheski WW2 mälestustes, samas siis oli välja hüppamine tihti keerulisemgi, kuna pidi eelnevalt lennuki teatud asendisse saama jms.

[Fucs]

Endine, lendur-instuktor. Sattus 2014.a vangi. Tsiviiltöötajana, endine reservpolkovnik ja p...kukkunud lendur -instruktor. Ei.. ole oma elus sooritanud ühtegi lahingulendu.

Eeru mittep....kukkunud kindralina? kolonelina? kapralina? teab kindlasti ütelda, milles väljendub Svitani p...kukkumine lendur -instruktorina... wiki link mille panid ei räägi p...kukkumistest midagi vaid räägib, et ta lõpetas 1985 kiitusega Tšernigovi kõrgema lennuväekooli ja oli 2014 Donetskis Ukraina partisanide juht, kui gängi poolt kinni võeti.

[Urams]

Svitan sõja algusest räägib ,et Krimmi sild tuleb ribadeks
lasta ,algul ei olnud millega aga nüüd liitlased ei luba,kardavad putjat.Lennukitega ka jobtutatakse olgugi ,et
lendureid pidi olema ,vaja oleks alguseks brigaad 43 masinat.Esimene eskadrill elektroonilise võitluse jaoks ,teine pommitamise ja kolmas kattev eskadriil.Vana on vasjade peale väga verine ,tuleks kivi aega pommitada ja koopa sisse käik õhku lasta ,ainult relvi ja moona andke.

[kaupo51]

Svitan vana lendurina kommenteeris sõja algupoole, et lendur kes on lahingus alla tulistatud ja katapulteerunud, pole enam lendur. Pidi olema isegi termin- "põrutada saanud lendur". Vaimne ja füüsiline tervis pidi saama kahjustatud nii, et neile enam kallihinnalist tehnikat ei usaldata. Seega -6 lendurit.

Ma arvan, et kõik on ikka konkreetses inimeses kinni. Hans Ulrich Rudel oli üks vingemaid lendureid II MS-s ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis tema lennuk sai ikka mitmel korral pihta erinevatel aegadel. Aga lendamist ta ei lõpetanud. Nii et ma selles Svitani väites 100% kindel ei ole.

[speedsta]

Wikipedia kirjutab Rudeli kohta:

He was shot down or forced to land 30 times due to anti-aircraft artillery, was wounded five times and rescued six stranded aircrew from enemy-held territory.

[ahto42]

Ei pretendeeri mingile tõele, aga kusagilt on kõrvu jäänud, et Usas oli norm 2 katapulteerumist.
Ja meil juba meelest läinud põlenud nahaga SR-71 piloot, kes Vietnamis alla kukkus.