Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Info-Autos Järvel Tallinnas on selline süsteem nagu "personaalmehhaanik". St seal suhtleb sinuga töö tegija (ka arve teeb mehhaanik). Kui mingit vastumeelsust higilõhna või õliste tunkede vastu pole, siis mulle see süsteem meeldis. Lihtsalt sain töö tegijaga otse rääkida ja küsida, mis mind huvitas - ja koos sellega sai ja probleem lõpuks lahendatud. Vend andis mulle hulgi näpunäiteid ja paljundas mingist esinduse manuaalist paar lehte - ning saingi asja korda, kuigi tööraha, mis maksin oli pigem krõbe, siis saadud lisainfo tegi selle tasa. Suhtumine oli positiivne ja iseetegijat ei vaadatud kui imelikku, vaid leidsime kiirelt ühise keele. Vene nimega tehnik oli, aga rääkis soravat ja pea aktsendivabat eesti keelt.

[Madis Reivik]

Mingi tukaga vend youtubes ei ole veel lõplik tõde.

Dumbuser, kasuta googlet enne kui jaburdusi postitad. Nt

https://www.pumpsandsystems.com/importa ... onnections

https://www.hextechnology.com/articles/ ... nt-torque/

Jne

[Kapten Trumm]

Kui ma veel Ladal ja Mossel olin sunnitud ratast vahetama, siis ma ei pannud mingit määret poldile. Rattad lahti ei tulnud. Täna vahetab mu tööautol rattaid üks kindel mees ja ka tema ei kasuta määret. Pingutab poldid üle käsitsi momentvõtmega. Siiani ei ole rattad lahti tulnud.

Ladal ja Mossel käivad rattad mitte poltide, vaid tikkpoltide ja mutritega (vähemat kuni 2140-ni mossel käisid, 2141 on juba rattapoltidega). Mutril on see määrimine vähem kriitilisem ka, kuna sa näed keeret, kuhu mutrit keerad, rattapoltide puhul keerad neid kuskile "karu kõhtu", ise keeret nägemata. Lisaks oli mossedel ja ladadel kombeks kasutada neid kroomitud ilukilpe, mis hoidsid nii pori kui soola poltidest-mutritest eemal.

[Walter2]

Ladal nüüd rattad küll tikkpoltide ja mutritega ei kinnitu.

[Kapten Trumm]

Tõesti tõesti, kirjutaded meenutasin kramplikult kummad olid (mul endal pole kandilist lada olnud), netist otsingu peale pakkus mutreid.
Praegu otsisin põhjalikumalt ja pean lada osas sõnad tagasi võtma, see on tõesti rattapoltidega.

Tagaveoline mosse oli aga mutritega.

[kaupo51]

Moskvits 2140 oli vist tõesti mutriga ja Lada 2101 poldiga. Määret ei pannud ja ratas alt ära ei tulnud. Aga see selleks. Tänapäeva autoesinduste inimeste kompetentsusest. Ma tööautoga käin Sikupilli Autofortes ja sealsed Peugeoti tööde vastuvõtjad tunnevad autosid piisavalt, et nendega vestelda tehnilistel teemadel. Mul endal on taskus autoinseneri diplom TTÜ-st ja töökogemust autonduse vallas juba üle paarikümne aasta. Seetõttu tunnetan hästi, kas inimene jagab auto ehitust või ei jaga. Mis puutub otse töömehega rääkimisse, siis autoesinduses ma ei ole proovinud seda teha. Võin aga tuua näite Lesveni töökojast. Nemad tegelevad Tallinnas Mercedeste remondiga ja vahel oma hobiautoga ma sinna ka satun. Suvel lasin näiteks automaatkastis õli vahetada ning pidurivedeliku välja vahetada. Pärast soovisin töömehega paar minutit juttu ajada ning seda mulle ka ilusti võimaldati.

[Kapten Trumm]

Autoasjanduses muidu peetakse kinnitust tikkpolt-detail-mutter paremaks lahenduseks kui detail-polt. Poltide kasutamise taga on pigem kokkuhoid. Detaile on vähem ja montaaz kiirem.

Seejuures on huvitav vaadata, et seda tikkpoldi lahendust kasutas venelaste mosse tunduvalt rohkem kui itaallaste loodud Lada. Ka on mosse mitmes kohas lausa over-engineering, seejuures tööstus ei suuda seda keerukat tehnikat tööle panna ja eeliseid sel tegelikult pole.

[Walter2]

Autoasjanduses muidu peetakse kinnitust tikkpolt-detail-mutter paremaks lahenduseks kui detail-polt. Poltide kasutamise taga on pigem kokkuhoid. Detaile on vähem ja montaaz kiirem.

Õigus - tikkpolt-liites tekib koostamisel ainult tõmbepinge, poltliites aga lisaks veel väändepinge e. poltliite pingeolukord on komplitseeritum ning samas mõõdus polt kannatab vähem koormust kui tikkpolt.

[Madis Reivik]

Tikkpoldi eelis ka selles et "kliendi kasutatav keere" on paremast terasest ja kulub vähem. Ning vajadusel saab vahetada.

Lisaks veel - kui "ankur" on mingist sõnnikust valatud - nt mootoriplokk - siis läheb tikkpolt sinna sõnniku sisse pingevabalt ja sisekeere saab vähem koormust ja kulumist.

[Kapten Trumm]

Alumiiniumploki sisse ei saagi muudmoodi kui tikkpoltidega. Nii plokikaan kui ka raamlaagrid. V8 sisselaskekollekor muidu läheb ka alumiiniumkaande poltidega, aga seal on teised põhjused, kuna sinna plokikaante vahele ei saa kollektorit muidu paika, kui tikkpoldid ees on.
Aga sõltumata ploki materjalist, turboauto ehitamisel on üks esimesi asju asendada kaanepoldid tikkpoltide ja mutritega (ARP näiteks).
Terasest plokikaanetihendist rääkimata.

[ahto42]

Ütleme nii, et eriti sitt on tegelikult poldisüsteemiga ratast tagasi panna kui ei ole kettal fiksaatorkruve.
Tiku eelis on ka odavus selle väljavahetamisel. Kui keere maas, siis tikk tagantpoolt välja, ja uus asemele. Kui laagrirummu sees keere maas, siis uus rumm ja laager.
Oma töös pöörduvad minu poole pigem sakslaste omanikud, et post sisse ära murdunud.

[Kapten Trumm]

Mäletan, et tagaveolise Moskvitsi tagumine ratas käis sedasi alla, et seda tsentreerisid vaid rattamutrid, ratta keskava ei toetunud kuskile. Piduritrumli pind oli sile ja seal mingit ranti polnud ratta keskava tarbeks.

Ohtlik oli see, kui velje poldiavad olid kulunud ja mutter puutus enne vastu piduritrumlit, kui ta velje kinni võttis. Tuli olla tähelepanelik ja selle ilmnemisel sai mutri otsakoonust veits käia peal maha võtta, et mutter hakkas oma koonusega velge pigistama.

Mossel polnud minumeelest ka ees tsentreerimistihvte, need tulid koos Ladaga. Ees õnneks oli piisavalt kopsakas laagrikorpus, mis velje tsentreeris.

Vene autode iseärasus muidu oli, et nad kasutasid vastutusrikkamates kohtades miskipärast peenkeeret. Samades kohtades lääne autodel olid küll asjad täiesti tavalise meeterkeermega. Kui ma neid mosse tikkpolte silma ette manan, siis minumeelest olid ka need peenkeermega.

Kes pole kursis, siis meeterkeermetel on lisaks "tavalisele" ka I peenkeere ja II peenkeere. Näiteks M10 "tavaline" keermesamm on 1,5 mm, kuid I peenkeere on 1,25 mm ja II peenkeere 1,00 mm. Vähemalt saksa autodel olen peenkeeret leidnud üliharva, üks koht on turvavööde poldid. Muidu plokikaane poldid, veermikupoldid on sakslastel kõik kõige tavalisema meeterkeermega, ju seal pole leidlikke Ivane, kes panevad sinna poldipoe polte.

Viimati kohtasin peenkeeret naise korealase ratta mutritel-tikkpoltidel, kus pidin ühte nässus keeret parandama ja minu suureks üllatuseks oli sea M12x1,5 mm (I peenkeere), normaal on 1,75 mm. Õnneks oli mul lõikaja olemas ja põlve otsas sai see tikkpolt korda tehtud ilma autot lammutamata.

[isakene]

Enamus maasturirattaid istuvad vaid poltidel. Tsentreerimisrõngas on küll olemas, aga näiteks Nissan Patrolil on nad ees ja taga eri läbimõõduga . Velgi ostes on ainuke mure jälgida et tsentreerimisava esisilla hubi peale mahuks. Sageli on kasutatud velgi ostes juhtunud et saad kogemata või meelega muidu identsed veljed, mil ühel või kahel keskava väiksem ja saad neid väiksemaid ainult tagasillal kasutada. Või siis lähed treiali juurde, kel piisava mõõduga treipink.

Ning enamus jaapani autode rattapolte on 12x1,25 keermega.

[Kapten Trumm]

Mul oli kunagi üks Suzuki, mis oli nii eksootiline auto, et sellele polnud kuskilt saada mõistliku hinnaga plekkvelgi talveks. Ainus, mis sobis olid Honda Civicu omad, kuid nende keskava oli suurem. Vaherõngaid ka mõistagi polnud, lõpuks lõin käega ja panin niisama. Sõitsin sellega 4 talve ja paljalt mutritega tsentris seisvad rattad mind alt ei vedanud.

Maasturitel on tavaliselt 6 poldiga rattad, õnnetul sukisukil oli vaid 4-ga.

[ahto42]

Tegelen ametialaselt igapäev keermepuuride ja lõikuritega
M10 läheb veel 0,75 ja 0,5
Eriti äge on tollidega. Inimene küsib nt 1/2 keermepulka, siis minu esimene küsimus on, kas poldile või torule.