Geopoliitika vallast

[Preacher]

vabandust, panen hiljem uued lingid.

[mäger]

See intellektiküsimus - julgen väita, et paljudes maailma riikides oli ole ka piisavalt uuringuid tehtud, et mingitki usaldusväärset tulemust saada. Alles hiljuti suudeti Eestis ära valideerida WAIS-III, samal ajal, kui rikastes riikides on juba WAIS-5 kasutusel. Intelligentsustestid mõõdavad erinevaid asju, nö kuldstandardina käsitletav WAIS ehk Wechler Adults Intelligence Scale mõõdab sõnalist taibukust (aga selle võrdlemine on omaette ooper erinevate keelte ja keele struktuuride vahel), mittesõnalist taibukust ehk tajupõhist järeldamist (kujundid, pildid, vormid, sarnasused jne), töömälu ja töötluskiirust. Ja kindlasti kütt-korilase teadised ja oskused peavad olema laiemad, kui kõrghoones elava ITimehe omad, kes eriti muu asjaga end vaevama ei pea.

[Kriku]

Mina ei saa sellest tsiteeritud leheküljest üldse aru. IQ-d normaliseeritakse nii, et keskmine oleks alati 100. Kui ka oletada, et praegusel juhul on üle maailma mõõdetud ühitatava metoodikaga ja normaliseeritud nii, et keskmine oleks 100, kuidas saab siis olla mingi riigi keskmine 42.99?? See tähendaks, et keskmine nepaallane peaks olema tagasihoidlikumate vaimsete võimetega kui see isik:

Arridy never spoke for the first five years of his life. After he attended one year at elementary school, his principal told his parents to keep him at home, saying that he could not learn.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Joe_Arridy

Tõsi, Arridy skoor on ülima tõenäosusega normaliseeritud riigi tasemel (100 = USA keskmine) ning USA keskmine on sama leheküle järgi 97,43. See tasandab veidike vahet, aga ainult veidike.

Veel enam, ma ei tea, mis Nepaali mõõtmise standardhälve peaks olema, aga kui see oleks näiteks 7 (100 puhul kasutatakse laialdaselt 15), tähendaks see, et 15+% oleks IQ-ga alla 36. Nepaali rahvaarv on seejuures 30,5 M, nii et räägime miljonitest inimestest.

IMHO, kui see leht üldse midagi näitab, siis järjekordse kultuuriülese IQ mõõtmise katse läbi kukkumist.

[ruger]

Kollektiivse julgeoleku tagamise organisatsioon(CSTO) lagunenud??? Armeenia esindaja keeldus otsustele alla kirjutamast
Nikol Pashinyan refused to sign a declaration following the Collective Security Treaty Organization (CSTO) summit.

In fact, it means that the CSTO has collapsed completely.

Putin dropped his pen, Lukashenko is shocked.
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 3427334144

[Smith]

Eks neil sai siiber, et venelastest polnud kuigi palju abi 2020 konfliktis aseritega. Venelased hakkavad aseritega gaasiäri ka nüüd ajama, eks armennidel sai süda täis.

Mine tea, hakkavad proovima Gruusia ja Ukraina kombel läände hiilima? Grusiinidel see hästi küll ei lõppenud ja Ukraina puhul me veel lõppu ei tea.
Igaljuhul Armeenial on seis väga hapu - Aserbaidžaan pingutab muudkui muskleid ega ole minu arvates maade hõivamisega veel lõpetanud. Nende kõik munad olid korvis nimega venemaa, mis on osutunud oodatust nõrgemaks ja on pealegi nüüd kogu täiega hõivatud Ukrainas ning sisuliselt sunnitud ajama äri nende vaenlasega.
Isegi kahju neist, jube kehva koha peal asuvad.

[klaasmees]

.... Otsin "Meie kadri " inteka ka üles.

Siin: https://www.err.ee/1608333299/kadri-lii ... ja-ka-igav

Tahaks lugeda Kadri Liigi uut intekat samal teemal. Mitte parastamise pärast, et vabandaks ja vabandaks, kuid teadlane oskab ehk oma pea seest üles leida need asjad, mis panid vales suunas mõtlema, nii nagu ka lääne poliitikud mõtlesid, ning kuidas nüüd siis asju "eksinutele" ära seletada. "me mõistame teie muret, kuid te olete tüütud" nood tüütud osutusid jälle õigeks. Selles küsimuses siis.Veelkord, teadlane võiks olla võimeline eksimise põhjuseid analüüsima, eriti kui ta ise ka eksis, teadis oma argumente ja faktide valimist.

[Kriku]

Uus Rahu ei tekkinud mingist jumalikust imest. See saavutati sel teel, et inimesed tegid paremaid valikuid ja ehitasid üles toimiva maailmakorra. Kahjuks pidasid liiga paljud inimesed seda saavutust enesestmõistetavaks. Võib-olla eeldasid nad, et Uue Rahu tagavad peamiselt tehnoloogilised ja majanduslikud jõud ning see võib püsida ka oma kolmanda sambata – liberaalse maailmakorrata. Tagajärg oli, et see kord jäeti esmalt tähelepanuta ja seejärel hakati seda üha kasvava ägedusega ründama.

Rünnak algas paariariikidest, nagu Iraan, ja korrumpeerunud riigijuhtidest, nagu Putin, kuid üksi ei olnud nad piisavalt tugevad, et Uut Rahu lõpetada. Mis tegelikult maailmakorda õõnestas, oli see, et nii riigid, kes sellest kõige rohkem kasu said (sealhulgas Hiina, India, Brasiilia ja Poola), kui ka riigid, kes selle üldse üles ehitasid (eriti Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid), pöörasid sellele selja. Brexiti-hääletus ja Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks 2016. aastal sümboliseerisid seda pööret.

Need, kes seadsid liberaalse maailmakorra kahtluse alla, ei soovinud enamasti sõda. Nad tahtsid lihtsalt edendada seda, mida pidasid oma riigi huvideks, ning väitsid, et iga rahvusriik peaks kaitsma ja arendama omaenda püha identiteeti ja traditsioone. Mida nad kunagi ei selgitanud, oli see, kuidas kõik need eri rahvad universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide puududes omavahel hakkama saavad. Ühtegi selget alternatiivi maailmakorra vastased ei pakkunud. Nad näisid arvavat, et mingil kombel saavad rahvad lihtsalt üksteisega hästi läbi ja maailm muutub müüriga ümbritsetud, kuid sõbralike kindluste võrgustikuks.

Kindlused on aga harva sõbralikud. Iga rahvuslik kindlus tahab tavaliselt saada naabrite arvel endale natuke rohkem maad, julgeolekut ja heaolu ning universaalsete väärtuste ja ülemaailmsete institutsioonide abita ei suuda rivaalitsevad kindlused ühtsetes reeglites kokku leppida. Kindluste võrgustiku mudel oli katastroofi retsept.

Ja katastroof ei lasknud end kaua oodata. Pandeemia näitas, et tõhusa ülemaailmse koostöö puududes ei saa inimkond end kaitsta tavapäraste ohtude, näiteks viiruste eest. Seejärel, võib-olla seetõttu, et ta jälgis, kuidas Covid-19 ülemaailmset solidaarsust veelgi õõnestas, jõudis Putin järeldusele, et võib anda surmahoobi, purustades Uue Rahu ajajärgu suurima tabu. Putin arvas, et kui ta vallutab Ukraina ja liidab selle Venemaaga, siis ahmivad mõned riigid uskumatusest õhku ja mõistavad ta hukka – kuid keegi ei astu tema vastu ühtegi tõhusat sammu.

Igaüks, kes usub, et Putinil polnud valikut, peaks nimetama riigi, kes valmistus 2022. aastal Venemaale tungima. Kas arvate, et Saksa armee oli koondumas, et piiri ületada? Kas kujutate ette, et Napoleon on hauast üles tõusnud, et Grande Armée taas Moskvasse juhtida, ja Putinil ei jäänud muud üle, kui ennetada eesootavat Prantsusmaa pealetungi? Ja tuletage meelde, et tegelikult tungis Putin esimesena Ukrainasse juba 2014., mitte 2022. aastal.

Putin valmistas sissetungi pikalt ette. Ta ei olnud kunagi nõustunud Vene impeeriumi lagunemisega ega näinud Ukrainat, Gruusiat ega ühtegi teist postsovetlikku vabariiki seaduslike iseseisvate riikidena. Kui – nagu varem märgitud – keskmised sõjalised kulutused on moodustanud umbes 6,5 protsenti riigieelarvetest kogu maailmas ja 11 protsenti Ameerika Ühendriikides, siis Venemaal on need olnud palju suuremad. Kui palju suuremad, me täpselt ei tea, sest see on riigisaladus. Kuid hinnangute järgi on see arv kusagil 20 protsendi kandis ja võib-olla isegi üle 30 protsendi.

Kas ma olen ainus, kes neis lõikudes vastuolu näeb?

Ajalugu pole kunagi deterministlik. Pärast külma sõja lõppu arvasid paljud, et rahu on vältimatu ja jätkub ka siis, kui jätame maailmakorra hooletusse. Pärast Venemaa Ukrainasse tungimist kaldusid mõned vastupidisele seisukohale. Nad väitsid, et rahu oli alati olnud pelgalt illusioon, et sõda on taltsutamatu loodusjõud ja et inimese ainus valik on, kas ta tahab olla saakloom või kiskja.

Mõlemad seisukohad on valed.

Ka minu arvates on valed, aga hoopis teisel põhjusel. Mõlemad eksivad põhilises - arvates, et maailmakorra sügava muutuse tunnistajateks, ükskõik kummas suunas. Vara veel

Viide: https://arvamus.postimees.ee/7675603/yu ... argu-poole