Nõukogude Armee mürareostus

[paadikapten]

80-ndatel olin ma laps ja mäletan asju ähmaselt. On nagu meeles, et oli nii vaiksemaid kui ka lärmakamaid perioode. Lärmiperioodidel kimasid lennukid öösel üle linna nii, et isegi toas oli õhu võbinat tunda, aknad tärisesid ja müra oli selline, nagu oleks maailmalõpp saabumas. Mis suundades Raadilt üldse starditi ja sinna maanduti? Elasime ühes Raekoja platsi majas, tundus, et need lennukid läksid sealt otse üle. Lennuradade asetusest võiks arvata, et mingi lennusuund oligi seal lähedal, üle Supilinna?

[retti]

80-ndatel olin ma laps ja mäletan asju ähmaselt. On nagu meeles, et oli nii vaiksemaid kui ka lärmakamaid perioode. Lärmiperioodidel kimasid lennukid öösel üle linna nii, et isegi toas oli õhu võbinat tunda, aknad tärisesid ja müra oli selline, nagu oleks maailmalõpp saabumas. Mis suundades Raadilt üldse starditi ja sinna maanduti? Elasime ühes Raekoja platsi majas, tundus, et need lennukid läksid sealt otse üle. Lennuradade asetusest võiks arvata, et mingi lennusuund oligi seal lähedal, üle Supilinna?

Konservitehase tagant üle Kvissentali. Vahest olid tiibade all puna-valget maleruutu raketid/ pommid.
Transpordilennukid olid Aerofloti kirjadega.

[isakene]

Tartus, mäletan ähmaselt oli mingi värk, et teatud ilmastikuolude korral tuli üle linna startida ja see tegi põrgulärmi. Majad pragunesid ja klaasid purunesid. Glasnosti ajal tilkus isegi meediasse infot, kuidas linnaisad käisid Džohhar Dudajevi jutul - kes teatavasti oli sel ajal Tartu strateegiliste pommitajate väeosa kõigekõrgem - jutul, et ole hää miis ja lase linnarahval elada. Kusjuures mõjus, mingist hetkest jäi müraterror tõesti väga harvaks...

[Kapten Trumm]

Tegelikult on hävitajate müra piisavalt vali, et häirimiseks ei pea lennuväljal elama.
Asun Ämarist ca 6 km kaugusel ja kui häire on, ei ole raskusi selle äratundmisega (saab sellest aru, et peale lendutõusu umbes 20 sekundi pärast müra algust ei keerata forssaazi kinni, vaid lastakse sellega edasi kuni müra kaugusesse kaob).

Lapsena elasin lennuväljast umbes sama kaugel, ütleks, et toona oli valjem. Ja ma olen sellise ekstreemse asja ära kogenud nagu asumine 150 m kaugusel (muidugi teisel pool aeda), kui MiG-23 järelpõleti testi maapeal tehti. Vat see on müra, mis kahjustab juba tervist (internal organ damaging loud). Lennuk pandi kahe jämeda trossiga betooni külge kinni, tehnik ronis kabiini ja läkski lahti. Kui see sinine tuli mootorist tuli....jõhker kogemus.

Eestis asunud lennuväljad olid üldjuhul sinna läänekaare poolte suunduvate õhkutõusu suundadega, kuna enamasti puhus tuul sealt ja õhku tõusti võimalikult vastutuult. Avaliku saladusena oli ja meiesugustele jõmpsikatele teada kohutav sõjasaladus, et külgtuul üle 15 m/sek välistas antud lennuväljalt õhkutõusu.

[Kapten Trumm]

Tartus, mäletan ähmaselt oli mingi värk, et teatud ilmastikuolude korral tuli üle linna startida ja see tegi põrgulärmi. Majad pragunesid ja klaasid purunesid. Glasnosti ajal tilkus isegi meediasse infot, kuidas linnaisad käisid Džohhar Dudajevi jutul - kes teatavasti oli sel ajal Tartu strateegiliste pommitajate väeosa kõigekõrgem - jutul, et ole hää miis ja lase linnarahval elada. Kusjuures mõjus, mingist hetkest jäi müraterror tõesti väga harvaks...

Päris üle linna ei ole Tartust siiski starditud, see linn, mis lääne suunas startides asuks praegu kõrgusevõtmise koridori all, on sinna ehitatud juba Eesti ajal (põlluarendused). Üsna selle koridori kõrvale jääb aga mingi vanem eramajade linnajagu (Tähtvere?), sealt läks natuke kõrvalt mööda. Rada on seal ida-lääne suunaline, põhisuunaga läände. Ida poole ei jäänud sinna alla suurt midagi.

Küll aga 120 tonni tõstmise müra on kole vali ja see oli kosta ka teise linna otsa.

[retti]

Tartus ( küllap mujalgi CCCPis) oli talvel lennuvälja müratekitajana veel üks nuhtlus- öösel ja päeval hoiti lennurada puhtana sellise aparaadiga

[avrnbr]

Rohuküla sadamas asus üks meremeeste ühikas, mis asus täpselt kõrgust võtvate lennukite lennutrajektoori all. Olevat olnud Eestis kõrgeima müratasemega koht (kas mitte 110 detsibelli). Kiltsist startivad hävitajad lendasid lääne suunas ja otse üle sadama.

Mu meelest jäi sinna starditrajektoori alla, või lähedale, nõukaajal ka tuberkuloosihaigetele mõeldud raviasutus.
Haigla ja startiva hävitaja müra on üsna huvitav kooslus.

[klemm]

Rohuküla sadamas asus üks meremeeste ühikas, mis asus täpselt kõrgust võtvate lennukite lennutrajektoori all. Olevat olnud Eestis kõrgeima müratasemega koht (kas mitte 110 detsibelli). Kiltsist startivad hävitajad lendasid lääne suunas ja otse üle sadama.

Mu meelest jäi sinna starditrajektoori alla, või lähedale, nõukaajal ka tuberkuloosihaigetele mõeldud raviasutus.
Haigla ja startiva hävitaja müra on üsna huvitav kooslus.

Nakkushaigla oli. Istusin seal kollatõvega. Eriti ei pidanud see kedagi (nagu ikka veneajal) õhtul/öösel käidi ikka linnas asju ajamas. Asus kl stardiraja lõpus a mürapoolest pold nagu vahet kas seal või linnas.
Haapsallu 10 km.
Tänud vihje eest, toredad mälestused meenusid kohe

[Kapten Trumm]

Toonased lennukid olid nõrgemate (kaalu suhtes) mootoritega, mistõttu läks järelpõleti treeninglennul välja kuskil 600-1000 m kõrgusel ja kui kiirus oli nii 600+ kmh. Siis sai seda müra kuulda ikka üsna mitu kilomeetrit peale stardirada. Kui oli aga häire, siis eks lasti niikaua kui vaja oli.

Tänapäeval on mootorid võimsamad, näiteks Eurofighter läheb täiesti normaalselt lendu üldse ilma selleta (lennuki loomisel oli selline nõue, teades Saksamaa tihedat asustust-et müriseks vähem).

Üldharivaid fakte ka - MiG-21 tüüpi hävitaja sisemisest kütusevarust piisas järelpõleti 7 minutiseks tööks. F-4, mis oli "long range", tegi sama tervelt 9 minutiga. "Piisas" on selle tingimusega, et paakidesse käi avariireserv aeglaselt lennuväljale tagasi töristamiseks. MiG-21 oli selle seitsme minutiga 20+ tuhande meetri kõrgusel ja liikus 2,0 Machi-ga. Eks MiG-23 oli umbes sarnases skaalas, võibolla see aeg oli 1-2 minutit pikem. Taolise võimsusklassi hävitaja kütusekulu järelpõletiga on alates 4 kg/sek.