Palju ja kuidas me kanname varustust...

[Leo]

Jalaväelane ongi kaamel või lahingtigu. Täiesti normaalne, et seesama, kes riietuse, veepudeli ja müslibatooniga teeb pool päeva pikka sammu 5 km/h, suudab lahingvarustuses sama vahemaad läbida 3 km/h ja täisvarustuses suure seljakotiga 1-1,5 km/h.

[Chupacabra]

Jalaväelane ongi kaamel aga koorem peaks koosnema lahingvarustusest. Siin eespool kirjeldatu on pigem sissi varustus vastase tagalas (igaks elujuhtumiks asjad kaasas).

[maskeerimisvork]

Point on selles, et patrullika saab maha visata, mitte selles et tassima ei pea.

Nende maha visatud asjadega on nii, et varem või hiljem tekib olukord, kus enam ei kohtuta.

[Chupacabra]

Point on selles, et patrullika saab maha visata, mitte selles et tassima ei pea.

Nende maha visatud asjadega on nii, et varem või hiljem tekib olukord, kus enam ei kohtuta.

Tänane loogika on, et viskad plaadikandja koos salvede ja muu mudruga mis seal küljes ripub maha kui hakkad kaevikut kaevama. Palju sõdurist siis kasu on kui salvedega enam ei kohtu?

[Chupacabra]

Selle asemel, et kanda killuvesti ja selle peal plaadikandjat võiks kanda plaadikandja külgedel pehmeid paneele.

Kahjuks toimib see lahendus samaväärsena ainult lühematel meestel. Kannan ise suurus XL pehmet kuulivesti (üle 190cm pikk) ning suurus M shooter's cut kaitseplaate. Vesti pehme soomus ulatub mul selja osas ülevalt umbes 5cm kõrgemale ja alt tervelt 14cm madalamale, kui kõva plaat. Ees on ülemine ots kohakuti ja pehme soomuse alumine ots on tervelt 11cm pikem. Rinna ja selja külgedelt on eesmine ja tagumine osa mõlemald samuti oluliselt laiemad kui kõvad plaadid, eriti tagumine. Kokku katab pehme vest oluliselt rohkem, kui kuuliplaadid koos pehmete küljeplaatidega.
[/quote]

Pikk mees kasutab XL plaate.

[ruger]

Kahjuks ei leia enam UKR üksuse videot, kus kolonni lõpus liikunud 2 snaiprit olid väga koormatud-oma varustusele ja relvadele lisaks veel oli ühel lühemal mehel veel ühekordne tankitõrjelask. Eks sõjas tulebki võtta, mis kaasa võtta saab ja ära jõuab vedada. Ega neil muidugi ei ole varustamist ka iga kell oodata. Samuti võib see TT lask neid suuremast jamast päästa. Sõja ajal muidugi on jalaväelane koormahobune, kui masinatega varustamine võimatuks osutub.

[Leo]

See on igavikuline teema, et vajadust varustust kaasa tassida on rohkem kui reaalselt kanda jaksab ja iga kilo aeglustab liikumise kiirust. Kui on mingisugune võimalus transporti või peidikut kasutada, siis see on alati tore, sest inimesed väsivad vähem. SKJ sissimisel luuakse kompanii piirkondlik tugipunkt, mis on põhimõtteliselt maastikusõiduk(id) ja telk ning mille ümber tegevus toimub. Tugipunktis käiakse puhkamas ja varustust täiendamas ning alati on võimalus, et see hävitatakse või liigub ära ja need võitlejad, kes parasjagu väljas, peavad olemasoleva varustusega ise ära liikuma. Nii et välja minnes tuleb kaasa võtta nii palju kui vajalik ülesande täitmiseks ja ellu jäämiseks ning nii vähe kui võimalik, et jaksaks ka tegutseda. Siin tulevadki sisse igasugu kombinatsioonid, et üksus jagatakse meeskondadeks (paar, kolmik, nelik), kes kannavad jagatud meeskonnavarustust.

Et ei läheks täiesti OTks, siis totaalse sõja tingimustes, kus lõviosa vigastustest on kild ja lööklaine, on kõige tähtsam kaitsevarustus kiiver, kaitseprillid ja killuvest ning neid tuleb kanda kogu aeg. Kõvad ja rasked kuulikindlad plaadid, 1 kaitseplaat kaalub sama palju kui killuvest või 2 kiivrit, aetakse selga siis kui vaja. Relv ja laskemoon ning esmaabi komplekt peavad alati olema kaasas või käeulatuses. Enesetunde kergendamiseks saab igasugu trikke teha, näiteks varustuse vöö pannal tehakse puhkehetkel lahti, kuid traksid jäetakse õlgadele jne. Nii saab isegi magada. Ma olen ise kandnud varustust 10 kuni 50 kilo ja kõik üle 20 kilo, on kurnamine. Sellepärast ongi vaja kõik, mis ei ole kriitiline, ära anda või maha jätta. Vormi taskutesse, eriti kätel ja jalgadel olevatesse, saab panna ainult väikesi kergeid ja pehmeid asju, sest kui tabamus tuleb, on vaja elude päästmiseks žgutid kinni tõmmata.

[vaad]

Pikk mees kasutab XL plaate.

Kõvad kaitseplaadid ei toimi nii. Kaitseplaatide eesmärk on kaitsta olulisi elundeid ehk neid, millesse kuuli saamine on üsna kindel ja üsna kiire surm, peamiselt siis süda/aort, seljaaju, kopsud ja suur osa maksast. Mainitud elundid on kõigil inimestel enam vähem sama suured ja sama koha peal ning see ei sõltu eriti palju pikkusest või paksusest. Peaaegu kõigile inimestele sobib M suuruses kuuliplaat, julgen väita, et 90% vähemalt, ülejäänud 10%st umbes 8% on S suurus ja 2% heal juhul L. XL on äärmiselt haruldane. Kuuliplaadid on võrreldes pehme soomusega kordades raskemad ning üks suurus suuremad on väga palju raskemad, mistõttu peaks mobiilsuse huvides hoidma kuuliplaadid nii suured kui kriitiliste piirkondade jaoks vaja, aga mitte rohkem.

[Chupacabra]

1 kaitseplaat kaalub sama palju kui killuvest

Minu isiklikult soetatud plaadikandja koos plaatide ja külje kevlariga kaalub vähem kui KL laost jagatav killuvest ilma plaatideta.

[Chupacabra]

Kõvad kaitseplaadid ei toimi nii. Kaitseplaatide eesmärk on kaitsta olulisi elundeid ehk neid, millesse kuuli saamine on üsna kindel ja üsna kiire surm, peamiselt siis süda/aort, seljaaju, kopsud ja suur osa maksast. Mainitud elundid on kõigil inimestel enam vähem sama suured ja sama koha peal ning see ei sõltu eriti palju pikkusest või paksusest. Peaaegu kõigile inimestele sobib M suuruses kuuliplaat, julgen väita, et 90% vähemalt, ülejäänud 10%st umbes 8% on S suurus ja 2% heal juhul L. XL on äärmiselt haruldane. Kuuliplaadid on võrreldes pehme soomusega kordades raskemad ning üks suurus suuremad on väga palju raskemad, mistõttu peaks mobiilsuse huvides hoidma kuuliplaadid nii suured kui kriitiliste piirkondade jaoks vaja, aga mitte rohkem.

Ma olen aru saanud, et killuvest peab kaitsma samu organeid. Seega peaks ju kõigile ka M vest sobima (v.a. ülekaalulised)?

[HotelVictor]

Ukraina teemast: võitlus Soledari all ja Wagneri taktika:
https://twitter.com/AndrewPerpetua/stat ... 6354302976

Lähivõitlus

Rünnatakse väikeste gruppidena (jagu), avastatud kaitsepositsioonid kaetakse MP tulega ja selle varjus liigutakse lähikontakti granaatide ja käsitulirelvadega.

Seega ka ettevalmistatud positsioonidel kaitses istudes on oht sattuda lähivõitlusesse käsitulirelvadega üsna suur. Kui MP killurahe muidugi üle elad.. seega kevlar ja keraamika käivad lahutamatult koos.

[vaad]

Minu isiklikult soetatud plaadikandja koos plaatide ja külje kevlariga kaalub vähem kui KL laost jagatav killuvest ilma plaatideta.

Galvi-Linda 3A killuvest on väga halb näide muidugi, see on ikka kohutavalt kehvasti õnnestunud vest, kasutatud on absoluutselt kõige odavamaid, paksemaid ja raskemaid aramiidkiust paneele. Minu isiklikus vestis on näiteks sees Ameerikas toodetud paneelid, mis on 4.9mm paksud ning kaaluvad umbes 4.15kg/m2 (0.85 lbs/Sq.Ft). Kokku kaalub mu XL vest ilma plaatideta 3kg mis on umbes sama palju või nõks vähem, kui üks keskmine sertifitseeritud tase 4 kaitseplaat, kuid kaitstavat ala on seejuures kordades rohkem.

Ma olen aru saanud, et killuvest peab kaitsma samu organeid?

Mitte päris. Kuuliplaadid peaksid ulatuma nibust nibuni (ei pea tervet nibu ära katma) ning ülevalt rinnakupideme ülemise otsani (mööda rangluud rinna keskele sõrmedega liikudes tunned, et seal, kus kaks rangluud kohtuvad, on väike kolmnurk, selle kolmnurga ülemine ots). Kuuliplaadi alumine ots peaks istudes ulatuma nabast kaks-kolm sõrme kõrgemale. Sedasi on kaetud kõik kriitiliselt tähtsad alad, kuid plaat ise on piisavalt väike, et selle kaal ega mõõdud pole laskmisel liiga häirivad. Pehme soomus peaks ulatuma selja tagant nii kõrgele kui võimalik ning eest sama kõrgele, kui kuuliplaat. Alumine ots peaks ulatuma umbes naba keskele. Külgedelt võib pehme soomus olla kõvast plaadist samuti tunduvalt laiem, kuna see kaalub vähe ning segab kõvade plaatidega võrreldes hoopis vähem laskmist.

Ühesõnaga on kuuliplaatide eesmärk "nii palju kui kriitiliselt vaja ja nii vähe kui võimalik", pehme vesti eesmärk on "nii palju, kui praktikas võimalik". Laias laastus kaitstakse samu organeid, sest ega neid organeid seal torsos nii väga palju polegi. Pehme vest lihtsalt katab oluliselt suuremat ala ülakehast. Pehmete plaatidega pole kaitstava pindala eest makstav hind mobiilsuses kaugeltki nii suur, kui kõvade plaatidega.

[Madis22]

Vaatasin täna mil.ee-st ussisõnade pilte. Et ma ise olen kogu aeg rakmeid kandnud, kerkis küsimus optimaalsest taskute asetusest rinnarakmetel, plaadikandjatel jms. Eeldatavasti tuleb ju endalgi mingil ajal lähitulevikus samale või sarnasele platvormile üle kolida. Hetkel näikse kõige tüüpilisem ussisõnade reservistide paigutus olema vasakult paremale: IFAK, vesi, salved, salved, salved, admin, mingi varustus. Aegajalt on mingi multitööriista taskut näha salvede ja admini vahel, aegajalt on samal kohal nuga, aegajalt on seljapeal varustus või labidas.

Oma mõtted: nii kõrgel ei tahaks seljapeal midagi kanda, pigem võiks selg jääda vabaks patrullkoti jaoks. IFAK vasaku käe taga on raskesti kättesaadav. Parema käega üldse mitte. Jao või meeskonna koosseisus tegutsev kergejalaväelane ei saa kontaktis haavata saamisel loota kohe ka lahingpaarilise abile. Loogilisem järjestus tunduks olem vasakult paremale: labidas, salved, salved, salved, IFAK, admin, vesi ja siis nuga seal kuskil IFAK'i ja admini vahel. Miks nii. Pikemal ülesandel toimetuleku varustus läheb nagunii suuremalt jaolt patrullkotti, seega vestil võiks olla vaid vesi, esmaabi ja võitlusvahendid. Moon jääks rohkem vasaku käe alla, et salvevahetused oleks sujuvamad, IFAK parema käe all, aga nii et ka vasaku käega seda mugavalt kätte saaks, admin rohkem paremal, see ei pea olema vasakuga kättesaadav aga sisaldab sagedamini vajatavaid vahendeid. Labidas ja vesi kaasas ja kasutatavad siis kui vastane "ei sega". Mõtteid? Mõtteid just selle suht minimalistliku varustuse seisukohalt, mida reservistidele kätte jagatakse?

[alari]

Moon ees ja vasakul, varustustasku peab olema vasakul, sest seal hoitakse asju, mida on lahingus vaja - kõrvatropid, granaadid jne. Kui on vasakul, siis saab seal asju välja võtta ja samas paremaga relva hoida. Kui see on paremal, siis peab relva käest ära panema, et sealt midagi võtta ja see pole lahingolukorras mõistlik. Labidat ma vesti külge ei paneks - see võib sama hästi olla patrullkotis. IFAK peaks olema paremal - siis saab selle ilusti kätte. Nuga ei tohiks olla ees, sest kui olla vastasele piisavalt lähedal, siis võib ta su noa haarata ja olukorra keeruliseks muuta - nuga võiks olla pigem kuskil tagapool.

[mongol]

žgutt ja IFAK peab olema mõlema käega haaratav, parem võib olla kasutuskõlbmatu ja vastupidi. Salved rinnal, need on niikuinii tagavarasalved, esmased kolm võiks olla vööl hoopis, kuhu siis roteeritakse rinnalt täis salvesid.
Admin - milleks sõdurile adminpaun? Mõttetu ruumiraiskamine.
Vesi kindlasti käepäraselt, meenutage neid nn "juudi patrullikaid", kus mõlemal pool oli veepudel. Muidugi lisavee ja -moona jms jaoks on patrullikas mõistlik, vestil las ollagi moon ja esmaabi, ideaalis vesi ka.
Nuga tugevama käe lähedusse, et vajadusel haarata tööriistana, tapariistana vaevalt ta käiku läheb. Kuid see on ka variant siis. Nuga õlal on eriti idiootne lahendus..

Üldiselt sain ma aru, et Ussisõnadele sai see Tšehhi vest asendusena võetud 2/1 süsteemina, mis mu arusaamise järgi ütleb, et vöö peaks ka nagu olema? Või olen ma süsteemide numbrilise kodeerimise briifi lihtsalt maha maganud?