Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Kriku]

Oleneb distantsist. Hajutatult pole relvitutel tsiviilidel koordinatsiooni, distantsi peal mütsakusse koguneda ka ei tohi.

[Kapten Trumm]

Mina nt kasvasin ajal, kui mängurelvad olid kaubamaja mänguasjade osakonnas üks arvukamaid artikleid ja meie mängud koosnesidki sõjamängudest. Isegi partisane sai mängitud, reisirongi ette sai pandud keefiripakk, mis etendas "miini". Kõige kõvem sõna oli selline automaat, mis käis patareidega ja tärises päästikule vajutades. Ometi minust sarimõrvarit pole saanud. PPSh sai ka ise tehtud, vintrauaks jupp suusakepi toru, kaba sai tehtud puust ja ümmargune trummel konservikarbist.

[sammal.habe]

Heldeke. Vabandust et offtopic, ent.... Nagu on kaasforumantide seas suurkiskjate vastase kaitse teooria eksperte, leidub ka islamirevolutsiooni survivor-eid
Jällegi võin kinnitada et kui ka hotelli akna taga kalašnikove täristatakse, on külaline see viimane kellel hakatakse pead maha raiuma. Säärastel puhkudel on kohalikel isekeskis arveteklaarimist piisavalt. Madal profiil on mõistagi abiks. Paar korda on tulnud kogeda.
AK-47 kinnisilmi lahtivõtt ja kokkupanek võtab mõistagi mõnegi rätipea ahhetama ja peale seda vaadatakse respektiga. Seegi isiklikult kogetud.

[davidsoniharald]

Ma olen kahe käega allpool kirjas oleva poolt. AGA... Sellised elementaarseid asju võiks ka iga lapsevanem ise oma lastele õpetada. Tavaline puhkepäev lastega koos ja tipa-tapa RMK matkarajale. Seal on riigi poolt tastuta kasutamiseks loodud juba kogu vajaolev õppebaas, puudu on vaid laps ja lapsevanem, et õppida lõkke tegemist, söögi tegemist lõkkel, kalapüüki isetehtud õngega jne jne. Läheb veidi teemast välja aga lapsevanem peaks olema esimene õpetaja ja eeskuju. Kõike ei tasu ega saa tõsta kooli õlule, ise tuleb ka oma lapsega tegeleda. Ei näita näpuga kellegi peale siin aga esimene asi mida laps oma vanematelt soovib on nende aeg ja tähelepanu, mis siis tihtipeale tapetakse lapsele nutitelefoni pihku surumisega, et käiks vähem pinda. Lapse ja vanema koos veedetud aeg on kõige tähtsam asi üldse ja miks siis mitte seda täita jalutuskäikudega metsas koos sinna juurde kuuluva lõkke ja söögi tegemisega. Jääb miljon lapse ja vanema vahelist probleemi olemata ja õpib ka midagi kasulikku. Ilusaid jalutuskäike ja matkapäevi!

Laste puhul võiks pigem õpetada:
1. kuidas lõket teha ja lõkke kohal süüa/juua teha
2. kuidas metsas mitte ära eksida
3. kuidas endale metsas kuiv ja soe magamisase tekitada
4. puhas vesi - kuidas saada ja hoida
5. riided - mida, kuidas ja kunas kanda ja hooldada (kuivatamine, pesemine) ilma tänapäevaste mugavusvahenditeta
6. Kuidas lihtsamat haava puhastada, siduda, peatada verejooksu.
7. Mis metsas/kraavipervel hädapärast süüa sünnib
Ujumine juba on õppekavas ja see on väga hea asi!

Relva käsitsemise oskus on 133-järguline. Õigupoolest meeldiks mulle kui niru väljaõppega kodanikud relvi ei näpiks - sellest on pigem kahju (tõmbavad endale liigset tähelepanu ja saavad kiirelt otsa) kui kasu.

[Manurhin]

Sellises olukorras pole tulirelva tõenäoliselt kuskilt võtta.

Annad tuppa tunginud "revolutsionäärile" pasunasse ja võtad tema relva/salved...? Ja koridoris ülejäänule juba tina. 10 m pealt mööda lasta on juba keeruline. Arvestades, kuidas kaltsupead relvadega ringi käivad, siis võimalused on tegelikult head.

Paljaste kätega tulevahetusse sekkuda pole just hea mõte (kui sa juhtumisi Chuck Norris ei ole). Ma lööks viimases hädas pigem mõne pudeli vastu lauda "roosiks" ja üritaks sellega, ise täiest kõrist röökides: "Taara, avita!" Ikka parem kui üldse mitte midagi ja mõne tühja või äärmisel juhul täis õlle- või veinitaara leiaks oma hotellitoast alati.

[Walter2]

Lisaks veel paar vajalikku oskust mida harjutada:
8. Jääkülma veega hammaste pesemine.
9. Kottpimedas või piiratud min. nähtavuse korral ringiliikumine/hakkamasaamine (nii looduses kui oma kodus).
10. Looduses erinevate numbritega ihuhädade lahendamine ilma tualettpaberita.

[parkija]

Teema pealkiri on "Riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides" ja te soovite õpetada lastele pudelist roosiga kaklust ?
Ma olen siiani arvanud et kui peaks evakueerima , siis lapsed koolist klassi kaupa ja neil on täiskasvanud ning mõningate teadmistega õpetaja kes aitab ning organiseerib . Millistel juhtudel laps peaks / võiks üksi pimedas metsas viibima ?
Tulge kinostuudiost Eestisse .

[Manurhin]

Teema pealkiri on "Riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides" ja te soovite õpetada lastele pudelist roosiga kaklust ?
Ma olen siiani arvanud et kui peaks evakueerima , siis lapsed koolist klassi kaupa ja neil on täiskasvanud ning mõningate teadmistega õpetaja kes aitab ning organiseerib . Millistel juhtudel laps peaks / võiks üksi pimedas metsas viibima ?
Tulge kinostuudiost Eestisse .

No kui teema juba selliseks pööras... Ainsa rusikahoobiga üks võimaliku ISIS-e koolitusega mees pikali lüüa on veel lootusetum ettevõtmine.
Tulles teemasse tagasi, siis võiks lastele alustuseks õpetada elementaarseid looduses ellu jäämise oskuseid. Et mitte toit pole metsas kõige olulisem, selleta peab üsna kaua vastu. Vee otsimisega jõuab ka järgmisel päeval tegeleda. Aga lõkke ja varjualuseta oled ruttu külmast kange, kui just erilist ja vastavaks olukorraks mõeldud riietust seljas pole.
Nõukaajal polnudki asjad kõige halvemini välja mõeldud, olid sanitaarsalklased olemas, tsiviilkaitse aluseid teadsid kõik (gaasikaitse oli juba EW ajal olemas) ja sõjalist algõpetust said vist ka kõik. Iseasi ainult, kui hästi seda kõike kusagil korraldati. NSVL tsiviilkaitse on pärit tegelikult kusagil kolmekümnendatest aastatest, peale sõda lisandus veel tuumarelva teema. See kõik tuleks ainult tänapäevasesse võtmesse panna ja kõlbaks kasutada küll. Tol ajal veel mõndagi tänapäevast ei olnud, ei arvestatud droonide ega luuresatelliitidega, samuti ka sellega, et vaenlase elavjõud võiks ühel hetkel sulle tuppa sisse astuda. Väikese poisina ma ikka mõtlesin, et varjendil on paksud rauduksed sellepärast, et neid ei jaksa vaenlane maha lammutada ja püssikuul ka läbi ei võta . Aga tolleaegne elanikkonna kaitse seda ette ei näinudki, et Ameerika imperialistide tankid meie tänavatel sõitma hakkavad. Ehk kui, siis oleks vähemalt idee poolest kogu elanikkond Uuralite taha evakueeritud. Toonane kontseptsioon oli üles ehitatud põhimõttele, et vaenlane ründab läänest. Nüüd on siis vastupidi ja evakueeruda pole eriti kuhugi.

[2korda2]

Ma olen kahe käega allpool kirjas oleva poolt. AGA... Sellised elementaarseid asju võiks ka iga lapsevanem ise oma lastele õpetada.

Kahtlemata väga ilus ja õige aga... Ma väidan, et tänasel hetkel sobivas vanuses laste vanematest (vanuses 30-50) tugev enamus ise neid oskusi ei evi. Sedasi on päris raske lapsele õigeid võtteid edasi anda.

[AndresTy]

Muidugi võib riigikaitseõpetuse ka kohustuslikuks teha, aga täitsa kindlasti oleks vaja rohkem kodanikuõpetust. On tarvis, et noored inimesed, kes alustavad maksumaksjatena täiskasvanuelu, saaksid aru, milleks nende maksuraha kasutatakse, kuidas see teede, tervishoiu ja hariduse kaudu nendeni tagasi jõuab. On tähtis aru saada, miks on tarvis makse maksta ja kust saab võtta raha nii riigikaitseks kui ka kõigeks muuks. Tarvilik on mõista, kuidas on meie demokraatlik riik üldse korraldatud. Harimata inimene võib arvata, et riiki ja tema kaitset korraldavad mingid salaorganisatsioonid või et kõik on niisama pilla-palla. Selle tagajärg on vähene usaldus riigi valitsejate vastu ja nõrk kaitsetahe. Seda parandaksin ma suurema hooga kui õpetaksin püssi laskma.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120125870 ... meie-ouele

Kahe käega poolt! Teadmatust ja lausrumalust nendes, meid ümbritsevates - ühiskondlikes, teemades on ohtrasti.

[Fucs]

"UV faktor": kaitsetahet aitab kasvatada eeskuju

Ühiskonnas tuleks tõsta teadlikkust kaitseväe tegevusest ning üks viis seda teha on koolides kohustusliku riigikaitse õpetuse kaudu, leidsid ETV saate "UV faktor" külalised. Kaitsetahet aitab nende hinnangul muu hulgas tõsta isiklik eeskuju.

Hiljutisest uuringust selgus, et need mehed, kes on käinud kaitseväes ja kordusõppustel, usuvad Eesti kaitsevõimesse rohkem kui need, kes ei ole käinud. Lisaks tuli uuringust välja, et naised usuvad Eesti kaitsevõimesse selgelt vähem kui mehed ning jätavad kaitseväes ja õppustel osalemise üldiselt meestele endale otsustada.

Kaitseväe peastaabi ülema Enno Mõtsi sõnul ei saa öelda, et naiste toetus meeste kordusõppustel käimisele on madal, aga see on passiivne. Neid hoiakuid on tema hinnangul võimalik muuta üldise teadvustamisega. Ta sõnas, et reservteenistus on kohustuslik ning lähedased peaksid innustama oma reservväelastest kaasasid riiki kaitsma minema.

Psühholoog Rita Rätsepa hinnangul tuleks ühiskonnas tõsta inimeste teadlikkust reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta. "Ja kas või sellest, et reservväelane on see, kes võitleb lahinguväljal ja mis juhtub, kui ta läheb sinna, kui ei ole treeninud. Mida rohkem ta harjutab, seda enesekindlam ja suuremate kogemustega ta on. Raske õppustel, kerge lahingus," rääkis Rätsepp.

Kaitseliitlase Raivo Tamme hinnangul ei ole reservõppekogunemistel käijate hulga üle vaja nuriseda. "Me oleme saavutanud ikkagi peaaegu maksimumi. Kuhu see protsent peaks veel minema?" sõnas ta ja lisas, et inimesed liituvad Kaitseliiduga ning reservõppekogunemistele tulevad ka need, kes ei ole ammu neil osalenud.

Rätsepp leidis, et Ukrainas käiv sõda on Eestis inimeste teadlikkust kasvatanud. "Sellepärast ongi inimesed rohkem hakanud teadvustama, kui palju sõltub meist endist. Aastaid on öeldud, et me oleme nii väikesed, et me ei saa ise midagi teha. Nüüd me enam ei mõtle nii," lisas Rätsepp.

See, et naiste usk kaitsevõimesse on madalam kui meestel, võib Rätsepa hinnangul tulla sellest, et naised on alalhoidlikumad ja ei ole asjast piisavalt teadlikud. "Eks see tuleb kogemusega. Kes olid käinud õppustel, said juba kogemuse, et midagi hullu ei juhtu. Läbi selle saamegi teadlikumaks. Muud pole. Õhust see ei tule ju."

Kaitseministeerium on teinud aastaid kampaaniaid, et kaitseväkke rohkem naisi meelitada, kuid see pole suurt muutust toonud. Mõts märkis, et ühiskonnas on üldine arusaam, et kaitsevägi on rohkem meeste töö. Ta rõhutas, et tegelikult saab riigikaitsesse panustada erinevatel ametikohtadel. "Võib-olla siis peaks neid võimalusi tutvustama, et kaitseväes saab end teistmoodi teostada," sõnas ta.

Riigikaitse õpetaja Tõnis Assoni sõnul on vaja riigikaitset rohkem tutvustada. "See on süsteemne, järjekindel pidev protsess. Aga koolis kõikidele tüdrukutele ei räägita ju sellel teemal," tõdes ta.

Saatekülalised leidsid, et riigikaitse õpetus võiks Eestis koolides kohustuslik olla. Praegu õpetatakse seda valikainena 80 protsendis gümnaasiumites ja 70 protsendis kutseõppeasutustes.

Assoni sõnul on praegu kooli teha, kas nad tahavad riigikaitse tunde või mitte. "Kui juhtkond ei taha, siis selles koolis riigikaitse õpetust ei toimu," ütles ta ja lisas, et mõnel pool on probleem ka selles, et kuigi riigikaitse õpetajaid on piisavalt, ei ole neid osadesse piirkondadesse saada.

Tamme hinnangul ei saa eeldada, et iga Eesti kodu kasvatab oma lapsi patriootlikult, aga igast koolist võiks seda õpetust saada.

Rätsepp leidis, et just riigikaitse tunnist saaksid tüdrukud informatsiooni selle kohta, et kaitsevägi ei kujuta endast vaid relvaga jooksvaid mehi, vaid seal on ka muud teha.

Kaitsetahet aitab kasvatada eeskuju

Tõnis Assoni hinnangul aitab kaitsetahet kasvatada isiklik eeskuju ning selleni viivad väikesed sammud. "Kõik kogemused, mis on kaitseväelase vormiga hangitud, asjad, mis raamatuisse on pandud. Sa pead rääkima, et need asjad on sellised, mitte, et keegi kirjutas, kuidas peab olema," kirjeldas ta seda, mida riigikaitse tundides õpilastele räägib.

Asson märkis, et riigikaitseõpetusest ei saa teha ainult sõjalist õpetust, vaid sellega on seotud ka kodanikuõpetus. "Ainekavas on ette nähtud teemad, mida läbi võtta. Seal sees on natuke relvaõpet, riviõpet, aga ka kriisid, kuidas riigikaitse toimib. See on kombineeritud kodanikuõppe ja muuga," selgitas ta.

Assoni ja Mõtsi kinnitusel ei saa patriotismi peale suruda. "Kindlasti ei saa armastust peale käskida. Siin paratamatult elementaarne pedagoogika astub mängu ja tähtis on, mida rääkida, aga veel tähtsam on, kuidas rääkida," ütles Mõts.

Ka Rätsepp pidas tähtsaks isiklikku eeskuju. "See algab kodudest pihta, isiklik eeskuju ja väikesed sammud. Kuvand on noore jaoks inspireeriv. On näited, et kui keegi spordis teeb hea tulemuse, siis paljud lähevad trenni. Noor vajab kangelast ja iidolit. Me peame kuvandit tõstma," ütles Rätsepp.

"Mulle meeldib ka eeskujude asi ja isiklikul pinnal rääkimine. Ma olen käinud ka koolides õpilastele esinemas ja alati alustan vabadussõjast, vanaisast, kes sõdis vabadussõjas, ja ma näen, kuidas lapsed kuulavad. Ongi vaja eeskujusid igal pool. Ka kaitsetahte kasvatuses," rääkis Tamm.

Mõts usub, et kaitsetahe kindlasti kasvab. "Kaitsetahte arendusel on üks meetod kaudne lähenemine. Kas öelda otse, et sa pead kaitsma riiki, või rääkida, miks riik väärib kaitsmist. Põhiseadus loetleb meile vabadused ja õigused – neid on kaugelt üle 40. Siis on seal kirjas ka kohustused – kohustus anda haridus, kohustus hoolitseda oma vanemate eest, kohustus kaitsta loodust. Ja kõigi nende vabaduste ja õiguste nimel on veel üks kohustus – riigikaitse," rääkis ta.

Ma toon sealt saatest välja mõned tsitaadid, mida ERR artikkel ei kajasta.

Tõnis Asson, miks see nii on, et see üldine toetus sellele...ee.. kogunemistele minemisele on tegelikult madal. Et see jäetaksegi selle peale, et "vaata ise kuidas sa tahad" või, et "kui sa ise otsustad"... ja nii mõtlevad ka tööandjad. Meil on siin isegi numbrid olemas - 8% on ainult neid, kes julgustab elukaaslast õppustele minema, 76% ütleb, et noh, otsusta ise, vaata ise kuidas sa teed...

.... ma täiesti imestan, et kust need arvud on võetud, et nad nagu ei toeta.

Uuring näitab.

Uuring on valiidne, reliaabne ja nii edasi...

Mõnikord tuleb uurida, mida uuritakse ja kes uurib, aga see ilmselt ei näita seda päris tõde...

Kahjuks ei suuda hetkel avalikest allikatest seda uuringut leida, et tutvuda... et "mida uuriti ja kes uuris"
KAMIN-a lehel on viimane uuring 2022 kevadest, aga TV saates räägitakse 2022 detsembri uuringust.

Edasi käib vahepeal arutelu teemal, et miks küll tööandjad (lisaks naistele) ei toeta "õppekogunemistele minemist" jms, et miks ühiskonnas on sellised hoiakud jne.

Rita, aga kust me neid põhjuseid peaksime otsima, et meil see pilt vastu vaatab, et me üldiselt ei toeta... või noh jätame selle noore mehe enda otsustada lugu... kus see põhjus võiks olla?

..... lugedes seda uuringut... et osad tööandjad lausa ei lase inimest oma kohustust täitma tegelikult... ja kui tõsta seda teadlikkust, et see on kõik meie endi huvides...

Fucs tahab selle kohta ütelda järgmist... ja ma olen sellel teemal siia erinevatel aastatel nii palju juba kirjutanud, et kindlasti leiab ka sealt kusagilt juba selle... aga mul on lihtsam ennast korrata, kui mööda milneti neid juba kirja pandud lausejuppe taga otsida....

Et siis kust kohast peaks tulema "teistsugune pilt mis vastu vaatab", kui me pole 32 aastat valdavat osa "nooremast" elanikkonnast sünniaastaga alates 1974 (need kes jõudsid 1991 10-11 klassi ja oleks pidanud hakkama õppima "sõjalist algõpetust) ja eriti 1983/84 (kes läksid kooli juba iseseisvuse taastanud Eestis septembris 1991) riigikaitseliselistel teemadel harinud?

Kes on need "tööandjad", kes ei toeta riigikaitses osalemist? Kas need pole mitte valdavalt need samad isikud, kes pole kunagi ise riigikaitselist algharidust saanud? Kes on need naised, kes oma mehi ja meessoost pereliikmeid ei toeta? Kas need pole mitte need samad naised, kes pole ise riigikaitselist algharidust saanud? Kas see pole mitte see "seltskond" kellel puudub üldjuhul igasugune arusaam ja isiklik kogemus riigikaitsest, kodanikukaitsest jne kui sellisest?

Nagu ma kirjutasin, siis ma pole saanud selle viimase uuringuga tutvuda ja nagu ütles ETV saates riigikaitseõpetuse õpetaja erukolonelleitnant Tõnis Asson, et "Mõnikord tuleb uurida, mida uuritakse ja kes uurib", aga ma olen peaaegu kindel, et nende "mittetoetavate tööandjate" ja "mittetoetavate naiste" tausta ehk seda, kas nemad on ise osalenud kunagi vabatahtliku riigikaitseõpetuse valikaine õppes, pole seal uuringus uuritud.

Riigikaitseõpetus (või kodanikukaitse õpetus või kodanikuõpetus või nimetage seda kuidas heaks arvate) ongi see algbaas, kust tulevad riigikaitsest/kodanikukaitsest jne teadlikud kodanikud, kes täiskasvanuks saades moodustavadki meie ühiskonna põhilise osa ning loovad toetava tausta ja "pildi mis meile täna vastu vaatab".

Seepärast ei saa mina aru, kuidas 32 aastat pole saadud aru, et see riigikaitseõpetus (vms nimega) peab olema kohustuslik ja tulemuse saavutamiseks peab olema koostatud vastav pädev õppeprogramm, mis "toodaks" meie ühiskonna taustajõude, kes on teadlikud riigi kaitsest ja kodanikukaitsest ning kodanikukohustustest. Siis meil on vähem neid "naisi ja tööandjaid", kes ei toeta.

IMHO

[Fucs]

2001 uuring
Kas Eesti peaks osutama vastupanu? (vastajate gruppide lõikes)
Eestlased:
15-19 aastased: JAH kindlasti 28% [sündinud 1982-1986]
20-29 aastased: JAH kindlasti 33% [sündinud 1972-1981]
30-39 aastased: JAH kindlasti 41% [sündinud 1962-1971]
40-49 aastased: JAH kindlasti 32% [sündinud 1952-1961]
50-59 aastased: JAH kindlasti 40% [sündinud 1942-1951]
60-74 aastased: JAH kindlasti 50% [sündinud 1927-1941]

Kas oleksite valmis osalema kaitsetegevuses?
eestlased:
Jah kindlasti : 27%
Tõenäoliselt jah: 34%
https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... i_2001.pdf

2022 uuring
Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele rünnaku korral
eestlased
JAH kindlasti
2018 = 51%
2019 = 49%
2020 = 42%
2021 = 43%
2022 = 69%

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale
JAH kindlasti
eestlased 44%
Pigem jah; eestlased 32%
eestlased muulased kokku
2018 = 29%
2019 = 28%
2020 = 26%
2021 = 25%
2022 = 35%

eestlased muulased kokku
15-19 aastased: JAH kindlasti 26%
20-29 aastased: JAH kindlasti 22%
30-39 aastased: JAH kindlasti 24%
40-49 aastased: JAH kindlasti 33% [sündinud 1973-1982]
50-59 aastased: JAH kindlasti 52% [sündinud 1963-1972]
60-74 aastased: JAH kindlasti 45% [sündinud 1948-1962]
https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... i_2022.pdf

On keeruline leida avalikest allikatest õppeaastate lõikes pädevaid numbreid õpilaste arvust Eestis ja riigikaitseõppes osalenud õpilaste numbreid, et neid siis võrrelda. Eriti enne 2013 aastat, mis ongi kõige huvitavam ja vajalikum võrdluse saamiseks. Küll leiab riigikaitset õpetavate koolide arvu ja tundide arvu, aga mitte õpilaste arvu, kes enne 2013 osalesid. Kõik mis ma leidsin "kirvemeetodil" arvutusteks (aga paremaid arvutusi ma ei saa ilma korraliku andmebaasita teha):

2012/2013. õppeaastal õppis riigikaitset ligi 4000 õpilast 149 koolis üle Eesti.

https://opleht.ee/2013/11/riigikaitseop ... itsetahet/
Allpool on antud täpsem number 3800
Estat andmetel oli 2010 kevadel põhikooli lõpetajaid 12 800 (need on noored kes peaks lõpetama gümnaasiumi viimase klassi või mõne muu kooli 2013 ehk inimpotensiaal 2012/2013 õppeaastal - )
3800 õpilast 12800-st on ca 29,7%

Estat andmetel põhikooli lõpetajaid 2009-2018, kes said gümnaasiumi lõpetamise ealiseks 2013-2021
Gümnaasiumi lõpetamise ealiste (ümardatud) arv ca
2013 - 12800
2014 - 13000
2015 - 12400
2016 - 11500
2017 - 11200
2018 - 11200
2019 - 11600
2020 - 12000
2021 - 11600

Riigikaitseõpetuse lõpetanud õpilaste (ümardatud) arv
2013 - 3800 (ca 29,7% õpilastest)
2014 - 4500 (34,6%)
2015 - 4900 (39,5%)
2016 - 5300 (46,1%)
2017 - 5400 (48,2%)
2018 - 5600 (50%)
2019 - 5900 (50,9%)
2020 - 5870 (48,9%)
2021 - 5430 (46,8%)
https://riigikaitseareng.ee/riigikaitsjad/

Vabatahtlikult sooviavalduse alusel ajateenistusse asunute arv
2008 - 11%
2009 - 18%
2010 - 20%
2011 - 23%
2012 - 35%
2013 - 30%
2014 - 34%
2015 - 35%
2016 - 35%
2017 - 34%
2018 - 34%
2019 - 43%
2020 - 53%
2021 - 56%

"Must auk" 1991 kuni 2008 (-2013) mis kajastub IMHO ka ülal toodud numbrites.

Riigikaitseõpetus hakkas koolidesse tagasi jõudma 1990. aastate keskel, võimalik, et mõnes koolis muundus nõukaaegne kohustuslik sõjaline algõpetus samm-sammult riigikaitseõpetuseks. Uue aastatuhande alguses õpiti riigikaitset ca 40 koolis üle Eesti, seda peamiselt entusiastidest õpetajate eestvõttel.

Kuna puudus ühtne ainekava, võis õpetus kooliti üsna palju erineda. Mõnes koolis võidi veel Nõukogude-aegse „sõjalise” inertsist teha usinalt rividrilli ning panna automaati aja peale kokku-lahti ja teistes oli tundide sisu pigem isamaaline kasvatus. Koordineeritum ja eesmärgistatum tegevus algas pihta uue aastatuhande alguses, mil riigikaitseõpetust hakkas vedama kaitseministeerium. 2003. aastal koostati riigikaitseõpetuse ainekava ja õpik. Esmalt oli riigikaitseõpetus mõeldud ühe kursusena, so 35 ainetundi aastas. Teine eestikeelne riigikaitseõpetuse õpik ilmus seega seitsekümmend aastat pärast esimest (1933 ja 2003).

Riigikaitset õpetavate koolide arv hakkas jõudsalt kasvama, ulatudes 2008. aastal 80 koolini. Järgmine, 2011. aastal heaks kiidetud ainekava suurendas tundide mahtu kahele kursusele, 70 ainetunnile, millest pooled olid mõeldud klassitundidena ja pooled välilaagrina.

https://opleht.ee/2015/10/pilk-riigikai ... -ajalukku/

Alates 2008. aastast on riigikaitset õpetavate koolide arv märkimisväärselt kasvanud, seepärast muudeti 2013. aastal koolide toetamise põhimõtteid, et eelarvevahendite eraldamine ja kasutamine oleks otstarbekam ja läbipaistvam....

....2012/2013. õppeaasta lõpus võis riigikaitseõpetust õppida 64% gümnaasiumis ja 34% kutseõppeasutuses.
Kuigi riigikaitseõpetuse puhul on tegemist valikainega, võib kool otsustada selle õppeaine õpilastele kohustuslikuks teha. 2012/2013. õppeaastal õppisid riigikaitseõpetust kohustuslikus korras 30 kooli − 26 gümnaasiumi ja nelja kutsekooli − õpilased. Kokku õppis 2012/2013. õppeaastal kohustuslikult riigikaitseõpetust 1179 õpilast ehk ligi 30% kõigist riigikaitseõpetust õppinud õpilastest.

https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... ogramm.pdf

[Madis Reivik]

Riigikaitsest ei tohiks jääda mulje (90 keskel mul jäi) et sõda seisneb selles et lähme kõik metsa ja keedame hernesuppi.

Loodame et praegu teisiti. Eestis mingit partisanisõda ei ole mõtet propageerida.

Kehalise osas vist sai kunagi juba kirutud ja praeguseks ei tohiks koolides enam "norme" olla, a la 12 aastane poiss peab 50 korda kõhulihaseid tegema minutis (hoolimata sellest kas oled 150senti ja 50kg või 190 senti ja 70kg

[Fucs]

Teema tsivilistide ettevalmistusest sõjaks keris lahti siin: viewtopic.php?p=820898#p820898

Ukrainlastesst ja nende olukorrast rääkides....
Ka nemad kaotasid pärast NLiidu kokku kukkumist koolides ära kohustusliku "Sõjalise algõppe".
2014 kui venelased alustasid sõda Ukraina vastu tuli kiiresti "taasärkamine". Koolide õppeprogrammi lisati kohustuslik õppeaine "Защита Отечества" ehk "Isamaa kaitse".

24.11.2014

Haridus- ja teadusministeerium on välja töötanud ja esitanud avalikule arutelule üldharidusasutuste 10.-11. klassi õpilaste õppekava „Isamaa kaitse“ eelnõu.

Õppeaine "Isamaa kaitse" eesmärk on omandada gümnasistidele teadmisi Ukraina relvajõudude ja teiste sõjaväeliste koosseisude ülesannetest, omandada isamaa kaitsmise, kodanikukaitse ning meditsiini- ja sanitaarõpe.

Samuti peaks aine kujundama ja täiendama gümnaasiumiõpilastes olulisi teadmisi, oskusi ja vilumusi Isamaa kaitsmisel ja sõjalis-patriootlikul kasvatusel, valmistama ette õpilasi isamaa kaitsmiseks jms.

Eeldatavasti muutub õppeaine "Isamaa kaitse" kohustuslikuks õppeaineks, mida hakatakse õpetama gümnaasiumis tervikliku üldkeskharidussüsteemi õppeasutustes.

Õppekavas "Isamaa kaitsmine" on toodud rubriigid ja teemad, aga ka tundide arvestus poiste treeningu käigus ja tüdrukute treeningukursus erineva nädalakoormusega. Programmi õppematerjal on jaotatud õppeperioodide kaupa, eraldi poiste rühmale ja tüdrukute rühmale.

Samuti on õpilaste teadmiste, oskuste ja vilumuste taseme praktiliseks kinnistamiseks programmis kavas läbi viia sõjalist väliõpet.

Haridusasutuse aastaplaani jaotises sõjalis-patriootiline kasvatustegevus hõlmab ukraina rahva traditsioonide, ajaloo, vaimse pärandi, sümbolite, tavade, rahvusliku väärikuse, rahvustevaheliste suhete kultuuri, rahva moraalsete ja psühholoogiliste omaduste uurimist, kodanik, patrioot, isamaa kaitsja.

Programm näeb ette ka õpilaste külastamist väeosades, et tutvuda relvade ja sõjatehnikaga, sõjaväelaste elu- ja elukorraldusega, militaarmuuseumide külastamine, kohtumine kaitseväe veteranidega ning vastavate sõjalis-patriootiliste teemadega külastuste läbiviimine.

Üldõppeasutuste 10.-11. klassi õpilaste õppekava „Isamaa kaitsmine“ eelnõu näeb ette, et ainet hakatakse õpetama kehtiva seadusandluse alusel ja see lülitatakse aasta üldõppeasutuste tüüpõppekavade muutumatusse komponenti 3. astmes.

https://ru.osvita.ua/school/44124/

2020 1.septembrist muudeti õppeaine nimetust - "Защита Отечества" asemel tuli «Защита Украины» ehk "Ukraina kaitse".

Koolidesse ilmub uus õppeaine - "Ukraina kaitse"

Alates selle aasta 1. septembrist hakatakse Ukraina koolides õppeaine “Isamaa kaitse” asemel õppima uut õppeainet– “Ukraina kaitse”.

Õppeaine “Ukraina kaitse” on 10.-11. klassis programmi kohustuslik osa. Selle eesmärk on Novosadi sõnul anda õpilastele teadmisi ja oskusi riigi kaitsmiseks ning õpetada tegutsema eriolukordades.

https://dumskaya.net/news/v-ukrainskih- ... za-109627/

2022 pärast VF täiemahulise sõja alustamist hakati Ukrainas sellest jälle uuesti rohkem kirjutama.
Отличие советского НВП от европейского: как проводить в школах уроки военно-патриотического воспитания
https://kp.ua/life/a654455-otlichie-sov ... ospitanija

JNE

2016 lõpetasid Ukrainas esimesed õpilased keskkooli astme, kes olid õppinud "Защита Отечества" programmi raames.
2016-2020 selle programmi raames õppinutest olid 2022 täiemahulise sõja alguseks 19-24 aastased.
2022 lõpetasid Ukrainas esimesed õpilased keskkooli astme, kes olid õppinud uue "Защита Украины" programmi raames.
2020-2022 selle uue programmi raames õppinutest olid täiemahulise sõja alguseks 17-19 aastased.
1991-2014 kui "sõjalist algõpetust" või "riigikaitseõpetust" ei olnud, lõpetasid keskkooli astme õpilased, kes 2022 sõja alguseks olid 25-48 aastased.

Anno 2023 moodustavad Ukraina mobilisatsioonireservi, kes on koolis saanud "riigikaitseõpetust" praegused 17-24 aastased (mobilisatsioonikõlbulikud on neist 18-24 aasta vanused) ja 25-48 aastased, kes koolis "riigikaitseõpetust" õppinud ei ole. 48a vanemad on õppinud "sõjalist algõpetust" juba NLiidu õppekava alusel.

UKR elanikkonna vanuseline koosseis 2021
https://dmo.econ.msu.ru/images/Infograp ... 202021.pdf

Ja vanuseklassid 18-24 ning 25-48 eraldi välja tooduna

Arestovitš on korduvalt ära märkinud, et ta pole rahul .... kuidas rünnaküksustesse, kus vajatakse noori, terveid ja kiireid mehi, mobiliseeritakse liiga vanu (40+) ja nooremaid mitte (riiklik poliitika)

viewtopic.php?p=819250#p819250

Kuna siin viimases otsas vanemate meeste mobiliseerimisel tekkisid muuhulgas ka motivatsiooniprobleemid, siis tundub, et need vanemad mehed, kes olid motiveeritud (ja terved), hakkavad otsa saama. Motivatsiooniprobleemidest UKR allikad eriti (või tegelikult mitte üldse, kui Arestovitš ja muu sarnane "opositsiooniline" seltskond välja arvata) rääkida ei taha. Vene allikad tahavad küll, aga neid siia mingi allikana ära tuua ei ole kohane. Osad ingliskeelsed allikad ma olen juba UKR sõja teemas ära tsiteerinud ja toonud. Vanemate meeste probleemidest rääkides tuuakse esile probleemid tervisega (samas päris haiged ja vigased ei tohiks rindeüksustesse kuidagi sattuda.. eriti veel suurtes kogustes) ja sooritusvõimega. Ma saan aru, kui tervise probleemidest ja sooritusvõime langusest võib rääkida seal kusagil 35+ või isegi 40+ vanuste hulgas, aga mitte 25-35 vanuste hulgas.

Samas on alates suvest tekkinud probleemid ka just motivatsiooniga, aga samal ajal mobilisatsiooni alla on läinud peamiselt vanemad mehed kui 25. 25-35 vanustel ei tohiks veel ka nii väga suuri terviseprobleeme ja sooritusvõime langust olla, kuid rääkima on hakatud just 18-20 vanuste mobiliseerimise vajadusest. Arestovitš on väitnud, et "rünnakbrigaadides on kuni 70% keeldujaid ehk "otkaznikuid" (viide on ülal juba). Ridade vahelt lugedes võib aru saada, et rindel ON tekkinud ka probleem uute võitlejate (mobiliseeritute) meelsuses ja motivatsioonis. Ja praegu moodustab absoluutse lõviosa uutest mobiliseeritutest seltskond 25+

Ukraina relvajõududes on praegu liiga palju eakaid võitlejaid. Samas on noortest meestest tohutu puudus. Seetõttu on Ukrainas tungiv vajadus tugevdada noorte mobiliseerimist. Lõppude lõpuks, kui rindel võitlevad peamiselt vanemad mehed, siis Ukraina sõda ei võida.

54. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi ohvitser Aleksandr Afanasjev teatas sellest otse-eetris ühes Ukraina telekanalis.

https://top.today.ua/ru/ukrayinska-v-uk ... na-fronti/

Ukraina relvajõudude 3. üksiku ründebrigaadi pataljoniülem ja sõjaväelane Petro “Rollo” Gorbatenko leiab, et Ukrainas tuleb mobilisatsiooni laiendada. Ja TCC prioriteet peaks olema 18-20-aastased noored poisid, mitte keskealised. Sest noored on tervemad, õpivad kiiremini ja võitlevad tõhusamalt.

https://informator.ua/ru/nado-mobilizov ... gorbatenko

TerOborona on veel omaette teema...
19 февраля 2022

Vabatahtlike territoriaalkaitse üksuste loomisel on mõtet vaid siis, kui territoriaalkaitsepataljonid on komplekteeritud 75-80%-ni. Pärast seda võidakse mõned piirangud vabatahtlikele kaotada – lubatud vanust võidakse tõsta 65 või isegi 70 aastani.

https://apostrophe.ua/news/society/2022 ... nyi/259826

Et siis, kui UKR seab (sund)mobilisatsiooni raskuspunkti noorematele on IMHO lootust (olen optimist) saada armeesse ka natuke suurema motivatsiooniga inimesi. Sest ma olen selles suhtes n.ö. parandamatu, et juba koolis "riigikaitseõpetust" õppinud seltskond on kindlasti märgatavalt motiveeritum kui need, kes seda koolis õppinud ei ole.

Samas on ka vanuselise jaotuse tabelis näha, et 18-24 osakaal on võrreldes 25-48 (50) väike. Kõige rohkem ongi võtta 34-37a vanuste seast, ehk teatud paratamatus.

[affa]

[...]
Kuna siin viimases otsas vanemate meeste mobiliseerimisel tekkisid muuhulgas ka motivatsiooniprobleemid, siis tundub, et need vanemad mehed, kes olid motiveeritud (ja terved), hakkavad otsa saama. Motivatsiooniprobleemidest UKR allikad eriti (või tegelikult mitte üldse, kui Arestovitš ja muu sarnane "opositsiooniline" seltskond välja arvata) rääkida ei taha.
[...]

Samal ajal Postimehes:

Lõppenud nädalavahetusel tunnistas Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, et kuigi praegust elavjõu arvulist võimekust, mis on hetkel umbes 1,1 miljonit inimest, tuleb säilitada, on kõik motiveeritud inimesed juba armeega liitunud. Sunniviisiliselt rindele veetavate võitlejate kasu on tema hinnangul nullilähedane.
Samas on motivatsioonipuudus Budanovi hinnangul tõsine probleem, mida ongi keeruline lahendada. Ta tõi küll välja, et vähemalt on nüüd armees palk hea, aga nentis ka, et ilmselt ei ole see siiski põhiline põhjus, miks mõned mehed tulevad kodumaad kaitsma, aga teised püüavad eemale hoida, kirjutab Ukrinform.
Sellegipoolest on väljaande The New York Times (NYT) andmetel muutunud värbamisstrateegiad Ukrainas agressiivsemaks ning teatatud on ka juhtudest, kus mehi on otse tänavalt jõuga värbamiskeskusse viidud.

https://maailm.postimees.ee/7921580/ule ... eetoditega

See 1,1 miljonit on vist suures plaanis 2,5% Ukraina elanikkonnast. Eesti elanikkonnast 2,5% on umbes 32 ja pool tuhat.