Enesekaitse relvaga

[wolfgang]

Mnjah. Siis peaks eakate ja/või erivajadustega isikute enesekaitse pikk püss olema eraldi kategooria. Nt. et laskekatsel lased viie meetri pealt haavlipüssist kahe valge IPSC märgi vahelt ühte pruuni, 3 korda ja augud peavad vaid pruunis olema vms.. Nagu ülalolevast kuriteo kirjeldustest järeldub, on vajadus olemas.

[ivo86]

Milleks? Piisab ju sellest, kui oled ka jahimees, nagu ma siin välja tõin..

Relval võib olla mitu eesmärki - nii enese ja vara kaitse kui ka samas jaht.
Jahimees saad olla ka nii, et jahil ei käi. Kursus tuleb läbi käia ja vastavad eksamid sooritada k.a. laskmiskatse.
Ja ongi asi korras, kuniks tervistõendi saamise jaoks tervis piisavalt korras on. Lisaplussiks suurem laskemoona kogus iga jahirelva kohta.

Natuke offtopic, aga samas pole ka. Seadust tuleb tunda.

[wolfgang]

No kui sa pole nooremast peast jahimeheks hakanud siis 80-selt, tüüp, kes politsei laskekatset ära ei tee, elu sees enam jahimhe eksamitelt läbi ei tule. Selleks et jahimeheks "´hakata" tuleb läbida koolitus(nüüd vist mingi 400), mis kestis mitu kuud, sooritada laskekatse taldrikute laskmises(15-st min 8 pilbasteks), teooriaeksam(mingi 40 küsimust vist, ka tahb veids tuupimist) ja siis politsei relvaeksam, kas siis pikk püss või ka revelver või püstol. Kõik on tehtav, aga lihtsam on ju vaid politsei laskekatse.

[Kriku]

Teiseks pole moraalne ega normaalne raisata kõigi aega jahimeheks "hakkamisega", kui eesmärk on vaid kodus enesekaitserelva pidada. Minu arvates vähemalt.

[ivo86]

Teiseks pole moraalne ega normaalne raisata kõigi aega jahimeheks "hakkamisega", kui eesmärk on vaid kodus enesekaitserelva pidada. Minu arvates vähemalt.

Siinkohal läheb meie arvamus täpselt lahku. Jahimehe eksamil saadud teadmised igati kasulikud ka mitte-aktiivselt jahimees olles. Midagi ebamoraalset minu arvates selles küll pole, et oma teadmiste ja oskuste taset tõsta ning sellega kaasnevaid hüvesid nautida. Mingi raiskamine see ka pole, sa maksad selle kinni + saad laskmist harjutada.

Olen sellega nõus, et 80selt ei pruugi olla enam parim mõte jahimeheks hakata, et relvaluba saada, võib raske olla teha eksameid, see kinni maksta ja laskmas käia. Kas siis 80selt üldse peaks olema õige aeg enam relvaluba taodelda, on küsimus mõnesse teise teemasse.

Minu point oli see, et kui isik soovib relva enese ja vara kaitseks ning ei soovi iga 5a tagant politseis laskmas käia, siis piisab jahimehe paberi tegemisest (selle võib teha ju nooruses ära) ning peaks elu lõpuni korras olema, vähemalt hetke seaduse alusel. Lisaks saad padruneid rohkem varuda, kui soov peaks olema. Ja natuida häid loengupidajaid ning juurde palju huvitavaid teadmisi.

Kas sellega on lisatööd ja õppimist ning maksab ka? Jah, on. Lõbus ja äge on ka. Kas see lisatöö kaalub üles selle, et sa ei pea enam iga 5a käima seal keldris töllerdamas ja laskmas? Igaühe enda valik. Aga selline variant on olemas.

Vastuseks siis tegelikult selle postitusele oli mu jutt mõeldud:

Küsimusi tekitab vaid 80-aastase isiku puhul võimekus tulirelva omada, arvestades tänaseid nõudeid - iga 5 a järel laskekatset sooritada.

[Walter2]

Kas see lisatöö kaalub üles selle, et sa ei pea enam iga 5a käima seal keldris töllerdamas ja laskmas? Igaühe enda valik.

Kas see on tõesti probleemiks? Ilmselt jah kui tulenui 5 a. kapis vedeleb ja padrunikulu puudub. Kui käia perioodiliselt tiirus (mida tuleks teha ka ilma igasuguse kohustusliku laskekatseta) siis pole see laskekatse küll mingi teema mida karta ja võimalusel vältida.

[ivo86]

Kas see lisatöö kaalub üles selle, et sa ei pea enam iga 5a käima seal keldris töllerdamas ja laskmas? Igaühe enda valik.

Kas see on tõesti probleemiks? Ilmselt jah kui tulenui 5 a. kapis vedeleb ja padrunikulu puudub. Kui käia perioodiliselt tiirus (mida tuleks teha ka ilma igasuguse kohustusliku laskekatseta) siis pole see laskekatse küll mingi teema mida karta ja võimalusel vältida.

Mitte, et ma su poindiga nõus ei oleks. Olen. Kui relv on, käi laskmas ka. Aga.. reaalses elus on nii, et kui ma olen käinud politseis laskmiskatset tegemas, on olnud seal IGA KORD ka mõni vanem jahimees, kes unustas tõendit pikendada ja nüüd on hädas laskekatsega. Võimalik, et oma optikaga laseb väga hästi, aga seal on sportaga hädas. Nii lihtsalt on.

Ma ei tahaks laskuda vaidlusse, mis on õige ja mis ei ole ja kes peaks relva omama ja kes mitte. Igal ühel oma arvamus. Seadus on see, mis määrab. Aga kui te arvate, et kõik vanemad jahimehed teevad lõdvalt ära politsei laskekatse, eksite rängalt.

Minu arvates on oluliselt lihtsam isegi neid taldrikuid lasta ja näiteks optikaga ning oma sisseharjunud relvaga suuruluki katset lasta, kui seal hämaras urus lahtiste sihikutega võõra relvaga jukerdada. Aga inimesed on erinevad.

[vtl]

Härrased, palju kisa (loe: kommentaare), aga tõde tuleb sealt vahelt nokkida nagu Toots saia seest noaotsaga rosinaid. Võtame faktid kokku:

* Jah, iga 5 aasta tagant peab laskekatset tegema siis, kui relv(ad) on AINULT "turvalisuse tagamise" otstarbega (endine: "enese ja vara kaitseks"). Kui inimesel on veel jahi- ja/või sportrelv(ad), siis relvaloa uuendamisel laskekatset tegema ei pea, kuna eeldatakse, et tegev jahimees või sportlane laseb niigi piisavalt, et vormis püsida;
* Relvaloa uuendamisel peab esitama kehtiva jahitunnistuse ja/või spordiklubi tõendi(d), seega staatus peab kehtiv olema;
* Jahitunnistuse kehtivusaeg on 10 aastat, siis tuleb pikendada, aga see on ainult formaalsus. Aga kui jahitunnistus lasta ära aeguda, tuleb uuesti kursused läbi käia ja eksamid ära teha, midagi pole teha.
* Jahitunnistuse omamiseks ei ole vaja iga kahe aasta tagant suuruluki laskekatset teha. Ehk kui Sa lased nt. ainult lindu või rebast, siis pole seda vaja.

Sellega head uudised ka lõppevad.

Jahitunnistuse saamine ON tänapäeval keeruline. Olen selle ise ~2016 läbi teinud ja võin täie vastutustundega öelda, et kui tõsist jahi- ja/või loodusehuvi ei ole, siis lihtsalt relva omamiseks ei ole mingit mõtet seda kadalippu läbi käia.
Esiteks on vaja läbida küllaltki kallid kursused, mis kestavad ca 3 kuud kaks korda nädalas ja 4...5 tundi kord. Seejärel sooritada 4 eksamit - 2 koolieksamit, 2 riigieksamit - 2 teoreetilist ja 2 laskekatset.

Eksamiküsimused on sellised, et ilma kursusi läbimata JA sisu pähe tuupimata JA sisust aru saamata neid läbi ei tee. Näiteks on vaja tunda linde, osata teha vahet kümnete erinevate partide vahel, eristades neid ülelennul tiivasule otsa värvi järgi. Eksamil on ainult udune pilt. Teada, keda neist tohid küttida, keda ei tohi küttida ja kes on eriti ohustatud liikide hulgas.

Siis on vaja tunda erinevaid jahikoeri ja eristada neid muuhulgas turja kõrguse järgi (välimus väikesel udusel pildil pea identne). Sa pead tundma Jahiseadust ja Jahieeskirja, osates nimetada, millist ulukit tohib millisel ajavahemikul küttida ja millist ei tohi. Muuhulgas seda, millise koeraga tohib millist ulukit (ja millisel ajavahemikul) küttida. See on üsna udupeeneks aetud teadus. Iga uluki jaoks on oma lubatud koeratõug.
Siis tuleb teada peast juriidikat looduskaitsealade, jahipiirkondade moodustamise, keskkonnakaitse, ministeeriumite, ametite jms. kohta.

Teooriaeksam sooritatakse üle Eesti elektroonilises keskkonnas Metsis. Abimaterjale (raamatuid, internetti) eksami ajal kasutada ei tohi. Spikerdada ei saa. Kedagi hea jutuga ära rääkida ei saa. Eksamil on ajapiirang.

Kui see on läbi, siis lähed laskekatsele, kus tuleb lasta puruks õhus lendavaid ~15cm savitaldrikuid. Nagu eelpool kirjeldatud, peab 15-st taldrikust maha saama 7. Isegi kui Sa omad eelnevat laskekogemust, võin öelda, et ilma eelnevalt harjutamata neid lendavaid märke maha ei saa.

Jah, see kõik on tehtav ja kui on tõsine huvi jahinduse vastu, siis teed ka kõik selle ülalloetletu ära. Mina tegin. Aga lihtsalt jahirelva saamiseks või "silmaringi avardamiseks" seda tegema hakata on umbes sama mõttetu, nagu relva saamiseks politseinikuks õppima minna.

[vtl]

Laskekatsetest veel - politsei laskekatse pikale püssile tehakse lahtiste nn. raudsihikutega väikesekaliibrilise püssiga 25 meetri pealt. See eeldab korrektset silmanägemist. Kui Sa vajad lähedale nägemiseks ühtesid prille ja kaugele nägemiseks teisi prille, siis võib tekkida olukord, kus korraga kirpu-sälku ja märklehte ei näe. Sa näed kas ühte või teist. Jah, optikaga ei teki probleemi, kuna seal keerad vastava korrektsiooni peale, aga lahtiste sihikutega ei pruugi vanemas eas enam hakkama saada.

Mul on üks tuttav klubiline, kes lasi relvaloa tähtaja hapuks. Mitte omal süül - ta lootis eesti.ee portaali teavituse peale, mis ei tulnud kohale. Tulemus oli see, et pidi uuesti relvaloa eksami(d) tegema. Teooria tegi läbi, püstoli laskekatse samuti, aga pika-püssi katsega jäi just ülalnimetatud põhjusel hätta. Samas inimesel on kallid optikaga jahirelvad, mida ta valdab suurepäraselt.

Ja lihtsalt silmaringi avardamiseks - sest nagu ma eelmises kommentaaris juba kirjutasin - suuruluki laskekatse ei ole kohustuslik, kui Sa suurulukijahis kütina ei osale. AGA suuruluki laskekatse on veelgi keerulisem kui politsei laskekatse relvaloa taotlemisel või pikendamisel. Nimelt on vaja 50 meetri pealt lasta vintpüssiga liikuvat märki ("jooksev siga") ja mäletamist mööda tabada 6-st lasust 5.

[Walter2]

Laskekatsetest veel - politsei laskekatse pikale püssile tehakse lahtiste nn. raudsihikutega väikesekaliibrilise püssiga 25 meetri pealt. See eeldab korrektset silmanägemist. Kui Sa vajad lähedale nägemiseks ühtesid prille ja kaugele nägemiseks teisi prille, siis võib tekkida olukord, kus korraga kirpu-sälku ja märklehte ei näe. Sa näed kas ühte või teist.

Tänapäeval ei vajata juba ammu kahtesid prille et eluga hakkama saada - bifokaalklaasid on vana leiutis, 21. sajandi lahendus on progresseeruvad klaasid, läätsekandjatele multifokaalsed läätsed.

[vtl]

Tänapäeval ei vajata juba ammu kahtesid prille et eluga hakkama saada - bifokaalklaasid on vana leiutis, 21. sajandi lahendus on progresseeruvad klaasid, läätsekandjatele multifokaalsed läätsed.

Arusaadav, et bifokaalsed on igapäevaelus abiks, kui silm enam ei suuda läheda ja kauge maa vahel adapteeruda.
Aga kas nendega saab ka lasta nii, et vaheldumisi vaatad märki ja sihikuid? Kuidas see käib - noogutad üles-alla?
Kas lähedalevaatamise klaas on allpool - sihikute vaatamiseks tõstad siis pea üles?

Endal ei ole bifokaalseid prille veel olnud, aga kui ma 100 meetri peal raudsihikutega pidin valima, kas vaadata ilma prillita ainult sihikuid või koos prilliga ainult märke, siis sai kiiresti optika peale ümber orienteerutud.

[Sugga 21]

Igapäevaselt progresseeruvate klaasidega prillid,jahile ja tiiru läätsed.