Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kilo Tango »

BAE-ga vist selle vanade CV90-te projketi raames mingit suuremat "armastust" ei ole, kuid IMHO tunduks Mjöneri torn nende selga suurepärane. Peaks olema odavam, kui AMOS. Iseasi, kui palju. Rootsis lähevad igatahes relvastusse (20tk $30 mil eest).

https://www.baesystems.com/en-us/product/mjolner

Pilt
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Xender »

Ma ootaks tulemuse ära, siis hakkaks kas kiitma/kritiseerima. Paraadil pidi midagi nägema CVde osas.

Ootame ja loodame parimat :)
raqon
Uudistaja
Postitusi: 14
Liitunud: 25 Veebr, 2022 9:09
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas raqon »

Akf, selle aasta paraadil ei näe te neid masinaid. :)
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas alari »

https://www.postimees.ee/7713680/interv ... i-eesmarke
Enamus teemasid sealt intervjuust on foorumist läbi käinud, aga toon mõned nopped välja
Jah, me andsime neid juba enne sõda ukrainlastele, ja see oli väga õige otsus, et Vene esimest rünnakut tagasi tõrjuda, kuid Javelini rakettide pealevool on olnud alati suurem kui ära antavate rakettide hulk.
Kui rääkida veel suurtükkidest ja suurtükipataljonidest, siis suures pildis plaanisime 155 mm ja 122 mm järelveetavate asemel tuua relvastusse iseliikuvad haubitsad K9 – Kõu. Me oleme seda protsessi, mis pidi kestma mitu aastat, tunduvalt kiirendanud. Selles mõttes on Martin Helmel õigus, et toimub hetkeline, vähemalt paberil, lahingujõu kukkumine, sest me võtame need K9-d kiiremini kasutusele, kui plaanisime. Oleme teinud ümber üksuste väljaõppetsüklid ja muud detailid. See on riskiaeg, mille me teadlikult võtame, ja kestab mõni kuu. Teisisõnu, kui räägime K9-st, siis selle aasta jooksul on olemas 1. jalaväebrigaadil suurtükiväe pataljon, mille relvastuses on K9 Kõu ja järgmise aasta keskpaigaks on olemas ka 2. brigaadil relvastuse koosseisus suurtükiväepataljon K9 Kõudega. Kõik Kõud, mille oleme ära ostnud ja kätte saanud selle aasta jooksul – ja neid on 24 tükki –, on järgmise aasta keskpaigaks varustatud, väljaõpetatud meeskondadega mehitatud ja võimelised sõdima. Kuna me samal ajal hindame, mis toimub piiri taga, siis ei saa väike viivitus meile ohtlikuks. Ka artikkel 3 vaates pole me kuidagi oma iseseisvat kaitsevõimet vähendanud. Selleks, et mõnekuulist auku katta, oleme teinud väga tugevalt koostööd oma liitlastega. Just selle augu katmiseks on meil praegu siin ameeriklaste HIMARSi üksus, aga siin paiknevad ka brittide MLRSid ehk samasugune süsteem, kuid roomikutel ja kaks korda suurem. Aasta tagasi meil ei olnud Eestis HIMARSe. Üldises pildis, kollektiivkaitse mõttes ei ole kaitsevõime vähenenud.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas maksipoiss »

Helme mula saab ka ühe lausega väga tabavalt kokku võtta https://www.postimees.ee/7714191/kaitse ... aidete-ule :)
Getorix
Liige
Postitusi: 249
Liitunud: 18 Dets, 2021 21:36
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Getorix »

Minu arvates kivi visata mõlemasse kapsaaeda. Öelgu ka võimuladvikus otse, et jah andsime raskerelvi ja põhjusel, et Ukraina aitamine on strateegiline ja oluline huvi ühise vaenlase nõrgendamisel. Pole mõtet ajada seda juttu, kuidas justkui ikka ei ole midagi varud kahanenud ja oleme paremini kaitstud, kui varem. Isegi, kui on lünki ja neid on, on abistamine vältimatu ja sedasi tulebki rääkida.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kriku »

Praegu vaidleb diletant (Martin Helme) professionaaliga (akf Palm) selle üle, kui kaua too STV võimelünk kestab. Eks varsti saa näha, kellel õigus oli.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Martin Herem »

Poliitiku probleem algas tõenäoliselt ametniku ebaõnnestunult lühikesest sõnastusest - kõik on ära antud. Eks ametlik teadanne andis poliitikule hoogu, kuid mõeldud oli "kõik järeleveetavad".
Võib olla selle, võib olla muu pärast tuli sealt siis väide: "kõik suurtükid on ära antud" ja "kõik raskerelvad on ära antud".
Vahepeal anti hr Helmele avalikkuses teada, et iseliikuvad on siiski alles. 18 hetkel ja 24 aasta lõpuks.
Aga see ei veennud poliitikut. Võimalik, et ta ei tee nendel ka suurt vahet. Segamini läksid need mis juba siin ja mis veel tulevad. Käis ju ajakirjanduseski läbi veel 12 ostmisest.
Ühel hetkel poliitik avastas, et on jama ajanud. Tegi päringu.

Aga vahepeal läks intervjuus hoogu. Ütles jälle:
Meie valitsus on jätnud Eesti ilma raskerelvadest. (vale)
Oleme aasta jooksul ära andnud kolmveerandi oma suurtükiväest.(arusaamatu).
Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust(vale), õigem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad või järelveetavad, vahet pole –, on järele jäänud üks. Asenduse saame kahe või kolme aasta pärast (arusaamatu).

Üksustena oli meil 2 pataljoni. Üks 24x155mm ja teine 18x122mm.
Need olidki planeeritud asendada 2x12 K9ga. Kas see on võrdne või mitte asendus, on juba iseasi. Kui ei ole me KÕIK ära andnud ja ei tule meil oodata 2-3 aastat.

Täiendav arv 122mm haubitsaid ei olnud aga üksus. Neil polnud veokeid, meeskondi, laskemoona jne. Neid ei kavatsetudki kasutusele võtta, sest selle asemel on raha mõistlik mujale panna. Aga poliitik ei saa sellest juba ammugi aru.
18x või isegi 36x 122mm D30 pole vist mõistlik võrrelda 12x K9ga.
Näiteks suudab 12x K9 mõjutada sihtmärki 30km kaugusel, tabades 5 sekundi jooksul 36x 155mm mürsuga.
36x D30 aga ... 10km kaugusel.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kilo Tango »

Martin Herem kirjutas: 18 Veebr, 2023 22:32 ...

Aga vahepeal läks intervjuus hoogu. Ütles jälle:
Meie valitsus on jätnud Eesti ilma raskerelvadest. (vale)
Oleme aasta jooksul ära andnud kolmveerandi oma suurtükiväest.(arusaamatu).
Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust(vale), õigem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad või järelveetavad, vahet pole –, on järele jäänud üks. Asenduse saame kahe või kolme aasta pärast (arusaamatu).

Üksustena oli meil 2 pataljoni. Üks 24x155mm ja teine 18x122mm.
Need olidki planeeritud asendada 2x12 K9ga. Kas see on võrdne või mitte asendus, on juba iseasi. Kui ei ole me KÕIK ära andnud ja ei tule meil oodata 2-3 aastat.

Täiendav arv 122mm haubitsaid ei olnud aga üksus. Neil polnud veokeid, meeskondi, laskemoona jne. Neid ei kavatsetudki kasutusele võtta, sest selle asemel on raha mõistlik mujale panna. Aga poliitik ei saa sellest juba ammugi aru.
18x või isegi 36x 122mm D30 pole vist mõistlik võrrelda 12x K9ga.
Näiteks suudab 12x K9 mõjutada sihtmärki 30km kaugusel, tabades 5 sekundi jooksul 36x 155mm mürsuga.
36x D30 aga ... 10km kaugusel.
Ära lase ennast suunata sellesse suurtükivaidlusesse. Tõsiasi on, et kogu see möla, mida ta ennist on ajanud ÕT ja rahastuse kohta on jama ja sellest ta enam ei julge rääkida. Seda tasub edaspidi pidevalt vennikesele meelde tuletada, et ta on selge valega vahele jäänud ja ise seda ka kaude tunnistanud juttu suurtükkide peale juhtides.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas alari »

Martin Herem kirjutas: 18 Veebr, 2023 22:32
Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust(vale),
Hiljem vastulauses muutus see neli kolmeks, sest helme vist sai ise ka aru, et valetas liiga suurelt/puusalt.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas nimetu »

Paraadil saab vist veel viimast korda neid järelveetavaid näha. Vähemalt paraadieelsel rivistusel olid nad justkui olemas. Ja suurtüki pataljone pole meil vist kunagi rohkem kui kaks olnud (st. isegi kolm pakkuda on sulaselge vale).
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Martin Herem »

3x STVPd oli viimati 2012 aastal paberil.
Brigaadil üks ning Kirde ja Lõuna KRK-l kummagil üks.
Reaalsuses polnud aga ühtegi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Helme muide eksib ka teistpidi - sellise "metoodika" järgi on meil üks suurtükipataljon veel, 105 mm-sed. Need on hajutatud üle Eesti, selliseks HLT tüüpi sõjaks. Kaks tükki on ka Tallinna Malevas. :P

Soomlaste antud 122-ste näiliselt süsteemivaba arv (42) relva on saadud järgnevalt - kaks 18-relvalist pataljoni (divisjoni) ja üks 6-ne patarei väljaõppes trööpamiseks. Kokku siis ongi 18+18+6=42
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Planeeritud suurtükiväe üksuste arv ja arengust läbi kümnendi kinnitatud riigikaitse arengukavade (RKAK) baasil. Mitte ajada segamini ühel või teisel ajahetkel lahinguvalmis olnud üksustega. See on veel eraldi vaade. Kui teemat mitte tunda on oht need tasandid omavahel kergesti sassi ajada ja nii tuleb viga kiiresti sisse ning hakatakse veendunult oletama.

1. Aastast 2012 varasemasse perioodi ei hakka minema. Seal oli erinevaid huvitavaid plaane. Ressursside vaatest polnud nad väga põhjalikult läbimõeldud. Peale paberi planeeritud üksusi välja arendada enamasti ei jõutud. Kellel sügavam huvi tuletab ise meelde, märksõnad abiks (SKTK 2009-2018, KSAP, NATO FSR jne).

2. Aastad 2013-2016.
RKAK 2013-2022 oli planeeritud kaks pataljoni, neist üks liikursuurtükid (12 relva) ja teine 122 mm pataljon (18 relva). Seni kuni liikursuurtükke veel ei olnud oli üksus järelveetavate 155 mm FH70 (24 tk) relvastatud.

3. Aastad 2017-2020
RKAK 2017-2026 – kolm pataljoni, neist üks liikursuurtükid (12 relva) ja kaks 122 mm pataljoni (2x18 relva). Liikursuurtükkide hange tehti ära ja algas üleminek FH70 pealt K9 Kõudele. Riigikaitseks antud raha jagunes perioodi peale üpris ühtlaselt ja uute üksuste (teine 122 mm pataljon) puuduoleva varustuse ostmine oli planeeritud RKAK viimastele aastatele.

4. Aastad 2021 - 2022
RKAK 2022-2031 – kaks pataljoni ja üks patarei, pataljonid liikursuurtükkidel (2x12 155 mm K9 Kõud, patarei on 6 relvaga HIMARSid.
Kuigi rahal silt küljes ei ole, siis andis kahe pataljoni 122 mm väljaarvamine planeerimise vaates võimalus tuua sisse teise liikursuurtükkide pataljoni ja mitmikraketiheitjad. Lisaks toimus aasta jooksul oluline areng riigikaitse rahastamises, mis väljendus järgmises punktis.

5. Aasta 2023 ja edasi
RKAK 2022-2031 uuendus – pole veel kinnitatud, kuid teatatud on järgmist: kaks pataljoni liikursuurtükkidel (2x18 155 mm K9 Kõud), mitmikraketiheitjate patarei on 6 relvaga (HIMARS) ja õhuründepatarei (relvasüsteemi valik käib) ning diviisi tasandil kolmas suurtükiüksus (konkreetset relvasüsteemi ja kogust pole teatatud).
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas teeline35 »

RKAK 2017-2026 – kolm pataljoni, neist üks liikursuurtükid (12 relva) ja kaks 122 mm pataljoni (2x18 relva).
Võimalik,et EKRE suurim "sõjaline ekspert" neid kahte 122 mm pataljoni taga nutabki. Kahtlustan, et 122 mm tänapäeva lahingus kuigi kaua vastu ei pea. Torud elavad vast vastutegevuse kergemini üle kui meeskonnad, aga inimesed saavad olema meil raskemini asendatavad kui torud. Seda enam, et 122 mm peab rindejoonele üsna lähedale ronima. Selles mõttes oleks 155 mm parem alles jätta olnud, aga piltlikult ostavad meie vanad 155 mm ja 122 mm praegu Ukrainas meile aega juurde. Seega peaks erinevad erakonnad tegelema raha otsimisega vähemalt 36 lisa liikursuurtüki juurde ostmiseks, muidu oleks see ohverdus raisatud!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist