Jama selles mõttes, et Soonvaldi kontor üritab kohe asjale mingit klikiteemat juurde teha, stiilis "varjendid tekitavad kinnisvara hinnaralli". Samas PA tegelane oleks võinud selle jama kergesti ümber lükata.Möödunud nädalal avaldas päästeamet koos maa-ametiga kaardi, millel on märgitud avalikud varjumiskohad. Siiski pidid Võru-, Valga- ja Hiiumaa inimesed kaarti vaadates nentima, et neil tuleks ohu korral pea ilmselt jaanalinnu kombel liiva sisse pista, sest nendesse maakondadesse pole ühtegi varjumiskohta märgitud. Päästeametist kinnitati, et varjumiskohtade välja selgitamine ja märgistamine jätkub ning juba nädala lõpuks tekivad kaardile vastavad märked ka Võru-, Valga- ja Hiiumaa kohta. Praegu on avalikke varjumiskohti umbes 60 000 inimesele, päästeamet on võtnud sihiks, et aasta lõpuks on piisavalt varjumiskohti 100 000 inimesele.
„Alustasime varjumiskohtade kaardistamist omavalitsustega suheldes, nüüd edasi räägime erasektoriga, et nendegi sobivad ruumid oleksid ohu korral inimestele vajumiskohaks,“ selgitas päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek. „Märgime-otsime sobivaid kohti kindlasti aasta lõpuni. Ma saan inimeste murest aru, et mõned maakonnad olid esialgu justkui ilma avalike varjumiskohtadeta, aga töö varjumiskohtade kaardistamisega käib,“ lisas Kreek.
Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid.
Oleneks hoone suurusest
Siseministeeriumi varjumisteemalise töörühma ettepanekul arutatakse ka seaduste muutmist, et nii nagu Soomes rajataks uusi hooneid ehitades neisse ka varjumiseks mõeldud alad. „Soomes on see kohustuslik kõikidel hoonetel, mille brutopind on üle 1200 m2. See nõue puudutab nii elu- kui ka muid hooneid,“ selgitas Kreek. Soomes on küll geoloogiliselt pinnas teistsugune ja sinna on Kreegi sõnutsi lihtsam varjumiskohti ehitada. „Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid. Kui see nõue kehtestatakse, siis muutub ehitushind mõnevõrra kallimaks,“ eeldas ta.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) kinnitas, et kõige kiirem, tulemuslikum ja majanduslikult mõistlikum on kohandada olemasolevad hooned varjumiskohtadeks. „Ning seejärel rajada uued hooned, arvestades varjumiskohale esitatud nõudeid. Uute ehitiste puhul tuleb ehitada varjumiskoht siiski alates teatud kokku lepitavast pindalast,“ sõnas minister.
Seda, kui palju ja kas üldse üks või teine konkreetne kinnisvara projekt võib kallimaks minna, on ministri väitel praegu keeruline öelda. „See eeldab, et on teada täpsed varjumiskoha nõuded, esialgne ehitusprojekt ja mitmed muud detailid,“ põhjendas Läänemets. Ta rõhutas, et varjumiskohtade rajamine tuleb lahendada tervikuna, see tähendab alates ruumilisest planeerimisest kuni selleni, et varjumiskohtadel oleks ka tavaolukorras kasutusotstarve – ehk neid ruume kasutataks iga päev. „Loodetavasti arutab valitsus nii varjumise korraldamise kui ka elanike kriisiteadlikkuse tõstmise visioone selle neljapäeva kabinetiistungil,“ lisas minister.
Probleem uuselamutega
Hoonete varjumiskindlamaks muutmiseks analüüsivad TTÜ teadlased muu hulgas seitset korterelamutüüpi, et täpsemalt aru saada, kuidas võib vastase relvastus hooneid kahjustada. „Saame analüüsi veebruari lõpus kätte. Lisaks konsulteerime erinevate ehitusfirmade ja inseneridega ning märtsis saame anda soovitusi, mis vahenditega kortermajad varjumiskindlamaks teha,“ rääkis Kreek. Nendeks töödeks tuleb riiklik toetusvoor, millest korteriühistud saavad raha taotleda.
Uuselamud on ehitatud tihti plaatvundamendile, neil pole keldreid ja nad on rajatud puitkarkassile.
Kuigi sellist analüüsi eramute kohta ei tellitud, sest üle 60% Eesti elanikke elavad kortermajades, saab ilmselt nii teadlaste kui ka inseneride soovitusi eramute omanikelegi kohandada. „Me kindlasti mõtleme eramute peale ja neid ära ei unusta,“ ütles Kreek. Ta nimetas ühe probleemina uuselamud. „Need on üldjuhul ehitatud plaatvundamendile, neil pole keldreid, lisaks kipuvad nad olema rajatud puitkarkassile. Tuleb arutada, kas uuselamupiirkondadesse tuleks eraldi varjumiseks taristu ehitada. See on muidugi kaugem tulevik, esimesena on vaja kortermajade kindlust tõsta just seetõttu, et seal elab rohkem inimesi ning korterelamud on kriisiolukorras haavatavamad,“ nentis ta.
Büroohoonetega omad mured
Inimesed võivad rünnaku ajal peale kodu ka näiteks tööl olla. Kui klaasist kõrged hooned võivad olenevalt maitsemeelest küll linnapildis kenad olla, siis varjumise korral võivad nad palju pahandust tekitada. „Kui hoone ise ei saa tabamust, siis lööklaine purustab klaasi ja hoones olevad inimesed saavad klaasikildude pärast raskelt viga. Selle eest tuleb inimestel kindlasti varjuda, see võib tõesti vigastada,“ rääkis Kreek. Tema sõnutsi peaks sellistes hoonetes mõtlema, kuidas seal olevaid inimesi kaitsta.
See ei tähenda, et inimene peaks ohu korral proovima kodust avalikku varjumiskohta põgeneda. „Kui oled hoones, tuleb minna võimalusel akendeta ruumi. Kodus näiteks vannituppa,“ lisas Kreek veel. Kuna häiresignaalist on tõenäolise ohuni aega nii vähe, siis on mõistlikum püsida siseruumides, selmet joosta lähimat avalikku varjumispaika otsima.
Kommenteerib see PA varjendispets. Ise väide on täielik jamps, sest Soome varjendite põhipargi moodustavad kortermajade, valdavalt poolkeldrikorrused, kus graniidist on pigem kahju kui kasu. Vajalik auk tuleb graniidi sisse enne uuristada, mis on palju raskem kui paekivisse ja betoon peab ikka olema. Põrand, seinad ja lagi. Soome graniitpinnas aitab tunneltüüpi kaljuvarjendite puhul, mida on suhteliselt vähe, seal pole tõesti betoonkonstruktsioone niiväga vaja.Soomes on küll geoloogiliselt pinnas teistsugune ja sinna on Kreegi sõnutsi lihtsam varjumiskohti ehitada. „Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid. Kui see nõue kehtestatakse, siis muutub ehitushind mõnevõrra kallimaks,“ eeldas ta.
Lihtsalt teadmiseks, Soome keldrivarjend S2 ja nõuka tsiviilkaitsevarjend klass III, mis mõlemad kannavad 2,0 bar ülesurvet, omavad sarnaselt 0,5 meetri paksust raudbetoonkonstruktsiooni (nii seinad kui lagi), mis tähendab, et antud jutt pole õige, betooni läheb üldjuhul samapalju. Seepärast pole vaja hakata ketrama jälle vana jura, kuidas "varjendid muudaks kinnisvara kättesaamatuks". Tüüpsel juhul (paneelmaja keldrervarjend) on ehituskulud analoogsed või Soomes isegi suuremad (kuna vajalik auk tule rajada palju kõvemasse kivisse).
