Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kilo Tango »

MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:47 Kõige efektiivsemalt seovad CO2 taimed kui jälgida eelpool toodud CO2 graafikut Karboni ajastul,
Klorofülli CO2 glükoosiks konverteerimise teoreetiline maksimaalne tõhusus on ca. 30%. Praktikas jääb see kusagile 3-6% ringi. Ei ole kuigi tõhus. Päikesepaneelid teevad valgusest elektrit märksa tõhusamalt. Täpsemalt:

Kood: Vali kõik

100% sunlight → non-bioavailable photons waste is 47%, leaving
53% (in the 400–700 nm range) → 30% of photons are lost due to incomplete absorption, leaving
37% (absorbed photon energy) → 24% is lost due to wavelength-mismatch degradation to 700 nm energy, leaving
28.2% (sunlight energy collected by chlorophyll) → 68% is lost in conversion of ATP and NADPH to d-glucose, leaving
9% (collected as sugar) → 35–40% of sugar is recycled/consumed by the leaf in dark and photo-respiration, leaving
5.4% net leaf efficiency.
MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:47 mille lõpus oli CO2 tase liiga madal ning hiiglaslikud vihmametsad surid välja, kui saabus kuivem ja jahedam periood ehk lausa jääaeg. Nüüd on mõistlik see looduse poolt seotud CO2 uuesti õhku paisata, et taimed saaks selle jälle endasse siduda. Jaan Tatika kombel süsinikuhuumorit võib ikka teha, aga kliimat sellega väga ei mõjuta.
Ma ei tea, mida sa sellega öelda tahad, kui kui väide on, et CO2 kogus atmosfääris globaalset temperatuuri ei mõjuta, siis see väide on jama.
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1600
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Smith »

Aktuaalne oli vesiniku hoidmine nanokiududega täidetud anumas, mitte vedelikuna surveanumas, millest tehnikaajakirjandus just tuututanud oli, kui tohutust läbimurdest, kütuseelemendid jms.. Üldiselt kohe kohe.
https://youtu.be/6liX9KuSwkk

Toyotal on ju aastaid vesinikhübriidbautod koduturul ja Californias vuramas.
Eelmise hooaja viimasel WRC etapil Jaapanis sõitis juba katsed läbi sisepõlemismootoriga Corolla, kus silindrites
pannakse plahvatama vesinik. Küll jaapanlased midagi
välja mõtlevad.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 1969
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas MadMan »

Ma küll ei mõista kuidas on taimede seotav CO2 seotud elektri tootmisega, aga see selleks.
Kui võtta, et soojem temperatuur ja suurenev ookeani pindala tegelikult aitavad kaasa CO2 sidumisele, siis järjest imelikum tundub inimeste tõmblemine vastupidises suunas.
Usually when it’s warmer, plants and trees absorb more CO2. When it’s colder, they absorb less CO2, causing the atmospheric CO2 levels to rise.
...
The main carbon sinks are forests, oceans, and soil.
https://www.single.earth/blog/carbon-sinks

Kusjuures rohelised niidud on isegi efektiivsemad CO2 sidumisel kui puud arvestades metsatulekahjude tekitatud negatiivset efekti.
https://climatechange.ucdavis.edu/clima ... than-trees
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Kilo Tango kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:38
Kriku kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:35 Samas, endotermiline küll, aga mis temperatuuridest jutt?
Aga mis seal vahet on?
Kui temperatuurid on piisavalt madalad, et ära kasutada Päikese või maapõue soojust, siis on küll.

MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 17:30Kui võtta, et soojem temperatuur ja suurenev ookeani pindala tegelikult aitavad kaasa CO2 sidumisele, siis järjest imelikum tundub inimeste tõmblemine vastupidises suunas.
Selle kohta on hulk kirjandust, millele on ka teemas viidatud. Probleem on vähemalt kahetine:
1) tasakaalupunkt, kus fotosünteesil kasvav CO2 sidumine kompenseeriks selle inimkonna poolt õhku paiskamist, pole saabunud ja pole teada, kas ja millal saabub;
2) koos atmosfääri temperatuuri tõusuga hakkavad rohkem lenduma ka muud kasvuhoonegaasid (igikeltsa metaan, veeaur).
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kilo Tango »

MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 17:30 Ma küll ei mõista kuidas on taimede seotav CO2 seotud elektri tootmisega, aga see selleks.
Lihtsam on teha päikesest kohe primaarenergia ja salvestada seda kasvõi vesinikuna, kui üritada teha seda konversiooni CO2-st mistahes kütuseks. Isegi, kui kasvatada selleks taimi.
MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 17:30 Kui võtta, et soojem temperatuur ja suurenev ookeani pindala tegelikult aitavad kaasa CO2 sidumisele, siis järjest imelikum tundub inimeste tõmblemine vastupidises suunas.
Usually when it’s warmer, plants and trees absorb more CO2. When it’s colder, they absorb less CO2, causing the atmospheric CO2 levels to rise.
...
The main carbon sinks are forests, oceans, and soil.
https://www.single.earth/blog/carbon-sinks

Kusjuures rohelised niidud on isegi efektiivsemad CO2 sidumisel kui puud arvestades metsatulekahjude tekitatud negatiivset efekti.
https://climatechange.ucdavis.edu/clima ... than-trees
See kõik on õige, kuid see lisanduv sidumine ei tasakaalusta kaugeltki mitte kogu igapäevaselt lisanduvat CO2.
Kasutaja avatar
lamba-ants
Liige
Postitusi: 427
Liitunud: 25 Juul, 2022 14:48
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas lamba-ants »

MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:47 Kõige efektiivsemalt seovad CO2 taimed ...
Ei vasta tänapäeval enam tõele.
https://bigthink.com/the-future/artific ... s-improve/
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

Kilo Tango kirjutas: 01 Veebr, 2023 17:54
MadMan kirjutas: 01 Veebr, 2023 17:30 Ma küll ei mõista kuidas on taimede seotav CO2 seotud elektri tootmisega, aga see selleks.
Lihtsam on teha päikesest kohe primaarenergia ja salvestada seda kasvõi vesinikuna, kui üritada teha seda konversiooni CO2-st mistahes kütuseks. Isegi, kui kasvatada selleks taimi. ...

Näiteks Narva elektrijaamades tehakse "tule abil elektrit" puidust, millesse päikseenergia abil on õhust salvestunud süsinik.

Eespool oli toodud üldiselt aktsepteeritud graafik erinevate akutüüpide energiamahutavusest.
Pilt
Nagu näha, siis parimate akude energiamahutavus on ca 200Wh ühe aku kilogrammi kohta.

Miks siia tabelisse ei ole lisatud vedelkütuste andmeid võrdluseks?

Seepärast, et kuna (loodusliku, fossiilse) vedelkütuste energiasisaldus on ca 11 700Wh ühe kilogrammi kohta, siis selle tabeli laius minu arvutil peaks olema naftasaaduse siia võrdluseks lisamiseks ca 800cm.
Loodusliku vedelkütuste energiatiheduse erinevus ca 60 korda võrreldes moodsate akudega!
Võrdluseks siis 1kg puidus sisaldub 4 600Wh energiat.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf

Ühe eramu, mille ühe talvekuu energiavajadus 2 000kWh (talveks kokku 6 000kWh) on vaja varuda kas ca 550kg vedelkütet või ca 1300kg puitu või omada ca 30 000kg massiga moodsat akut.

Jah, senini on küll vesinikku "lihtne" teha aga oluliselt keerulisem on selle säilitamine ja transport.
Sellepärast püütaksegi seda siduda mõne teise ainega, et selle segu säilitamine oleks lihtsam ja energeetiline tihedus oleks oluliselt suurem hetkel kasutatavate akude energeetilisest tihedusest.

Emake loodus püüab taimede kasvuga teha täpselt seda sama, sidudes päikse abil süsiniku, hapnikku ja vesiniku taimede koostisesse ning kui me põletame ahjus puid, siis vabastame päikse poolt biomassi salvestunud päikseenergia.
PUIDU_KOOSTIS.png

Biokütuste võrdlus:
https://p29596.typo3server.info/fileadm ... _ES_1_.pdf
Nagu näha, siis puidu koostises on ca 50% C (süsinikku), mis on päikseenergia toimel õhust puitu kogutud.
Taimed vajavad kasvamiseks õhus olevat süsinikku ja mida rohkem on õhus süsinikku, seda lopsakamaks saavad taimed kasvada. (Õhu rikastamist CO2'ga kasutatakse ka kasvuhoonetes taimekasvu kiirendamiseks.)

Tänapäeval püütaksegi väljamõelda, et kuidas seda looduslikku protsessi teha loodusest endast kiiremini (biomassi kasvukiirus pindala kohta) ja kõrgema kasuteguriga kasutades erinevaid mooduseid.

Praeguste päiksepaneelide kasutegur päikseenergia kogumisel pindala kohta on taimede kasutegurist oluliselt suurem aga lahendamata on veel selle energia efektiivne säilitamine võrreldes loodusliku energiatihedusega (kaalu vahe 60 korda).

Hetkel käibki võidujooks ajaga, et kui suudetakse moodsate akude kasumlikkust piisavalt (100x?) kasvatada, siis sobivas poliitilises olukorras kaoks teoreetiliselt vajadus tuumajaamade järele.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 2000
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Nüüd võiks tulla mõni veel seletama kuidas puidu põletamine on palju hullem süsinikureostus kui selle metsa mädanema jätmine.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

_dumbuser_ kirjutas: 02 Veebr, 2023 17:17 Nüüd võiks tulla mõni veel seletama kuidas puidu põletamine on palju hullem süsinikureostus kui selle metsa mädanema jätmine.
Seda, kes põhikooli loodusõpetuse tundides on kasvõi midagigi kuulanud, oleks raske lollitada.

Biomassi põletamisel või mädaneda laskmisel ei ole CO2 ringprotsessi suhtes olulist vahet, sest samal ajal kasvab päikseenergia abil biomassi looduses koguaeg juurde ja pikemas plaanis jääb atmosfäri keskmine sisaldus samaks.
Samamoodi kui "Suur veeringe" ei muuda ookeanite pinna kõrgust aga seda muudab kui osa vett lahkub ringlusest näiteks jäätudes polaaraladel.
(Suur veeringe - Loodusõpetus 2.klass: https://www.taskutark.ee/vee-ringlemine/ )

Hetkel olemasoleva atmosfäri koostist ja tasakaalu muudab miljonite aastate jooksul eksisteerinud taimestikus olnud ja maasse ladestunud ning ringlusest väljaviidud C vabanemine fosiilsete kütuste põletamise käigus.

Kui maa seest kõik ajapikku sinna ladestunud boimassijäänused (kivisüsi, põlevkivi, jne.) väljakaevata ja ära põletada, siis "maakerale endale" see muutus mitte kuidagi ei mõju vaid atmosfäri koostis muutub tagasi selliseks nagu see on ammusel ajal juba olemas olnud.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Dr.Sci »

OLAVI kirjutas: 02 Veebr, 2023 18:42
_dumbuser_ kirjutas: 02 Veebr, 2023 17:17 Nüüd võiks tulla mõni veel seletama kuidas puidu põletamine on palju hullem süsinikureostus kui selle metsa mädanema jätmine.
Seda, kes põhikooli loodusõpetuse tundides on kasvõi midagigi kuulanud, oleks raske lollitada.

Biomassi põletamisel või mädaneda laskmisel ei ole CO2 ringprotsessi suhtes olulist vahet, sest samal ajal kasvab päikseenergia abil biomassi looduses koguaeg juurde ja pikemas plaanis jääb atmosfäri keskmine sisaldus samaks.
Samamoodi kui "Suur veeringe" ei muuda ookeanite pinna kõrgust aga seda muudab kui osa vett lahkub ringlusest näiteks jäätudes polaaraladel.
(Suur veeringe - Loodusõpetus 2.klass: https://www.taskutark.ee/vee-ringlemine/ )

Hetkel olemasoleva atmosfäri koostist ja tasakaalu muudab miljonite aastate jooksul eksisteerinud taimestikus olnud ja maasse ladestunud ning ringlusest väljaviidud C vabanemine fosiilsete kütuste põletamise käigus.

Kui maa seest kõik ajapikku sinna ladestunud boimassijäänused (kivisüsi, põlevkivi, jne.) väljakaevata ja ära põletada, siis "maakerale endale" see muutus mitte kuidagi ei mõju vaid atmosfäri koostis muutub tagasi selliseks nagu see on ammusel ajal juba olemas olnud.
Loodusõpetuse tunnist välja kasvanud rohelisel võib jah selline seisukoht olla. Natuke reaalainetega ja analüütilist võimet omavale isikule saab arusaadavalt ära selgitada biomassi põletamisega kaasneva jama:
1) Biomass mädaneb kaua - umbes samas suurusjärgus tema juurde laekumisega, põletamisel aga vabaneb ladestatud CO2 koheselt. Ok, seda saab kompenseerida suuremate biomassi kasvatusaladega, aga tegemist on (energiavõsa näitel) maa-ala mõttes ebarentaabli protsessiga. Ei hakka keegi praeguseid põlde paju ja leppa taas täis istutama ja siis veel maha niitma-transportima (energiakulu) madala kasuteguriga ahjudesse (mõningane tulu)
2) Korralik 60+ kasvanud mets seob CO2-te kordades rohkem kui selle langetamisel raielangis kasvav võsa või uusistandus. Isegi kui me seda puitu ära ei põleta vaid väärindame siis järgi jäänud oksad, kas siis põletatavad või mädanevad, puidujääkidest toodetavad pelletid jms muudavadki kokkuvõttes antud raielangi aastakümneteks CO2-negatiivseks.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

Dr.Sci kirjutas: 02 Veebr, 2023 19:16 ...Loodusõpetuse tunnist välja kasvanud rohelisel võib jah selline seisukoht olla. Natuke reaalainetega ja analüütilist võimet omavale isikule saab arusaadavalt ära selgitada biomassi põletamisega kaasneva jama:
1) Biomass mädaneb kaua - umbes samas suurusjärgus tema juurde laekumisega, põletamisel aga vabaneb ladestatud CO2 koheselt. Ok, seda saab kompenseerida suuremate biomassi kasvatusaladega, aga tegemist on (energiavõsa näitel) maa-ala mõttes ebarentaabli protsessiga. Ei hakka keegi praeguseid põlde paju ja leppa taas täis istutama ja siis veel maha niitma-transportima (energiakulu) madala kasuteguriga ahjudesse (mõningane tulu)
2) Korralik 60+ kasvanud mets seob CO2-te kordades rohkem kui selle langetamisel raielangis kasvav võsa või uusistandus. Isegi kui me seda puitu ära ei põleta vaid väärindame siis järgi jäänud oksad, kas siis põletatavad või mädanevad, puidujääkidest toodetavad pelletid jms muudavadki kokkuvõttes antud raielangi aastakümneteks CO2-negatiivseks.
Kaasaegsed uuringud näitavad metsa süsiniku bilanssi ajas sellisena:
Pilt
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/lo ... sidumist-1 https://novaator.err.ee/1608318494/dokt ... me-aastaga
https://et.wikipedia.org/wiki/Metsa_s%C3%BCsinikuringe
Planeeritud energiavõsa on omaette "põllumajandusharu" ja erineb kliimamõjult metsast ainult kiirema tsükli poolest.
(Näiteks mu naabrimees on vähemalt ühe saagi oma energiavõsast saanud ja nüüd kasvab tal järgmine.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 1969
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas MadMan »

Kuidas Milankovitchi tsükkel mõjutab Sahara kõrbestumist.
https://www.youtube.com/watch?v=Z1yM8uxkEQw
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
VMO
Liige
Postitusi: 236
Liitunud: 30 Sept, 2016 10:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas VMO »

Dr.Sci kirjutas: 02 Veebr, 2023 19:16 Loodusõpetuse tunnist välja kasvanud rohelisel võib jah selline seisukoht olla. Natuke reaalainetega ja analüütilist võimet omavale isikule saab arusaadavalt ära selgitada biomassi põletamisega kaasneva jama:
1) Biomass mädaneb kaua - umbes samas suurusjärgus tema juurde laekumisega, põletamisel aga vabaneb ladestatud CO2 koheselt. Ok, seda saab kompenseerida suuremate biomassi kasvatusaladega, aga tegemist on (energiavõsa näitel) maa-ala mõttes ebarentaabli protsessiga. Ei hakka keegi praeguseid põlde paju ja leppa taas täis istutama ja siis veel maha niitma-transportima (energiakulu) madala kasuteguriga ahjudesse (mõningane tulu)
2) Korralik 60+ kasvanud mets seob CO2-te kordades rohkem kui selle langetamisel raielangis kasvav võsa või uusistandus. Isegi kui me seda puitu ära ei põleta vaid väärindame siis järgi jäänud oksad, kas siis põletatavad või mädanevad, puidujääkidest toodetavad pelletid jms muudavadki kokkuvõttes antud raielangi aastakümneteks CO2-negatiivseks.
See on ainult pool rehkendust. Nii oleks see juhul kui tegemist on ainukese metsaga kaetud maatükiga maailmas. Tegelikult tasandavad ülejäänud metsad selle erinevuse. Mida pean silmas? Viimased 300 aastat on Euroopas üritatud rakendada põhimõtet, et iga aasta raiutakse ühesugune pindala metsa. Seda nimetatakse normaalmetsa teooriaks. Ülilihtsustatud mudelis oleks meil 100 puud vanusega 1-100 aastat. Oletame, et 100-aastane puu sureb ja laguneb 100 aastaga ehk iga aasta 1%. Järgmisel aastal sureb järgmine puu ja ka see hakkab lagunema 1% aastas, samal ajal hakkab kasvama uus puu. See tähendab, et käesoleval aastal eraldub 100 eelmise aasta jooksul surnud puude lagunemisest tekkinud 100*1%=100% süsinikku. Kui nüüd lagunemise asemel selle puu põletame, siis korstnasse lendab ikka seesama 100% süsinikku.
No jah, päris võrdsed need siiski ei ole - põletamise ettevalmistamiseks (loe puu raiumiseks) kulutame täiendavalt energiat (hetkel süsinikku).
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Madis Reivik »

MadMan kirjutas: 03 Veebr, 2023 10:13 Kuidas Milankovitchi tsükkel mõjutab Sahara kõrbestumist.
https://www.youtube.com/watch?v=Z1yM8uxkEQw
Ja kuidas see kliimasoojenemise vastu räägib ?

Muuseas, vihmametsas on keskmine temperatuur kõrgem kui Sahara kõrbes.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas wolfgang »

Samahästi võiks väita, et kõik need “kliimateadlased”, mida iga ülikooli juures hulgaliselt leidub, õigustavad oma olemasolu üha õudsemaid maailmalõpu jutte pajatades ja proportsioonist välja rebitud graafikutega vehkides. Hetkel on kliima teema juba tugevalt mingit religiooni või teaduslikku marksismi meenutama hakanud. Täpselt samasugune agressiivsus teisitimõtlejate vastu ja puudulik argumentatsioon(pelgalt üks keemiline ühend, mille sisaldus on atmosfääris on ca 0,004%).
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist