Elektroonika

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Vilks »

Muuseas need sinised ühenduspistikud, küll teise markeeringuga, olid vene suurarvutites EC 1065 ja väiksemas SM-3 muist kullatud jalgadega.
Ja kontaktide puhastamiseks ettenähtud piiritust oli vene ajal arvutuskeskustes ikka mitmetes liitrites kuus.
Ja seda kasutati otstarbepõhiselt, näiteks 1985.aastal, minu pulmas, kulus ainult 6 pudelit riigiviina, ülejäänu tuli kokkuhoitud reservide arvelt.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 1972
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Walter2 kirjutas:Kunagi 90-ndatel kui sai veel Pääsküla maa-alusesse juhtimiskeskusesse sisse siis sai sealt ära toodud ports vene el.komponente - transid, kondekad, takistid. Kõigil oli peal teistsugune markeering - mingi number ja viisnurk (tavapoest selliseid ei kohanud) ning välimuselt halli värvi.
Kas võiks eeldada, et militaar el.komponendid on parendatud omadustega - parameetrite täpsus, vastupidavus välistele mõjuritele?


Vene tükkidel läksid kõige väiksema hälbega vidinad (kuni 0,1% vist ) militaarteemaks. Edasi oli meditsiin, siis tööstus ja lõpuks laiatarbevidinad. Laiatarbevidinatel oli juba konstrueerimisel arvestatud umbes 20% ebatäpsusega. Üldiselt ei juhtu nende detailidega seismisel mitte midagi. Elektrolüütkonded on kõige enam paramaatreid muutvad asjad. Aga kui need on midagi muud kui laiatarbe vidinad (näiteks tantaalkonded) siis pole ka neil väga palju paramteetrite muutust. Kuna aga kogu see trükiplaat on 50+ a tagasi välja mõeldud siis ta ka on sama võimekas või võimetu kui valmis saamise ajal. Ehk siis kogu see asi on sama mis pool sajandit tagasi. Kui nüüd peaks tekitama mingi uuema asja siis vana baasil seda teha ei ole võimalik. Isegi kui suudetakse rohkem infot ette anda siis selle info töötlemise kiirus on ikka sama aeglane. Teiselt poolt pole aga tõenäoliselt võimalik ilma põhjaliku ümbertegemiseta tekitada olukorda kus mingi protsessi tulemuse kujundamiseks lisatakse sinna kuskile poole peale veel mingeid andmeid. Väga lihtsustatult näiteks veeboilerile tuleb panna veel mingi digitaalne temperatuuriandur ja skeemis isegi leiaks koha aga kuna uus andur tahaba ka toitepinget saada ning eelmine skeem selle lisakuluga ei arvesta siis lihtsam on üleüldse kogu asi uuesti teha. Mis aga puutub EMP teemasse siis siinkohal on tõesti vahe olemas. Nimelt kuna need detailid ja trükiplaadid on palju suuremate füüsiliste mõõtmetega, kaas arvatud rajad trükiplaadil (need on metallist ühendusribad eri konponentide vahel) siis selleks, et neid detaile "ära tappa" on vaja palju suurema energiat. EMP on siis selline asi mis tekitab kõrge intensiivsusega raadiolaine. See omakorda tekitab aga metallides elektrivoolu ja potentsiaalide erinevuse. Kui nüüd potentsiaalide erinevus (maakeeli siis pinge) on piisavalt kõrge tekib läbilöök. Ehk siis elektriline ühendus kohas kus see ei tohiks olla. Kuna selle jaoks on vajalik pinge tuhandetes voltides ja sellega kaasneb ka väga lühiajaline ent suur vool siis sedasi sulavad/põlevad vajalikud ühendused lihtsalt ära. Tulemuseks on hunnik surnud asja mis ei tee mitte midagi. Sellega on pidevalt igavene jama näiteks päikesepursete ja sidestelliitidega. Kui aga väga on vaja silmaga näha siis võib proovida toppida mikrolaineahju tükikese hõbepaberit. Siinkohal aga ütlen kohe ära, et kui väga vaja siis tehke see katse kohas kus midagi maha ei saa põleda ning ka tahmajälgede pärast ei pea hakkama hüsteeriliselt nutma. Sõltuvalt katse pikkusest ja kasutada olevast hõbepaberist võib ka uue mikorlaineahju investeerimisele mõelda.
Xender
Liige
Postitusi: 1690
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Xender »

Minu mälu järgi olid need pistikud mitte ainult kullatud jalgadega, vaid ka valmistatud bakeliidist.

Elektroonika puhul kõik mis pole kullatud oksüdeerub. Seega aastakümneid seisnud elektroonika puhul tuleb kõik jooted üle teha. Paljudel vene komponentidel kasutati isolaatorina kummi, see habrastub ning kasutati kohati ka suht kahtlaseid plastikuid. Lisaks sageli ei saanud tehniliselt muid kui paber elektrolüüt kondekaid kasutada ning nende eluiga on pigem sinna kümne aasta kanti. Muidugi lisaks juurde veel mehaaniline güroskoobi osa.

Pmt kusagil 40 aastat laos seistes on mul ikka kuri kahtlus, et mõistlikum on terve see värk otsast peale uuesti teha, kui hakkata selle "ülekäimisega" mässama (+ isegi siis kui hetkel tundub kõik okei, pole mingit kindlust, et näiteks ka 10 aasta pärast on).

Seega ma arvan, et need asjad ongi kusagil pensionieelikute poolt kokku pandud 201X aastal. Mis pole mingit moodi uskumatu, mitmed venemaal elavad ja elektroonikavaldkonnas töötanud inimesed on rääkinud, et väga arvestatav kogus elektroonikat mida tänapäeval venemaal tehakse ongi pmt veidi kaasajastatud nõukogude aegne (asendamiseks) mingit "väsinud" sõlme suuremas süsteemis. Näiteks suur osa elektrisüsteemi pärineb endiselt nõukogude ajast, või noh hea näide on võtta otse lähedalt - venemaa ainus katamaraan tüüpi keskkraanaga päästelaev on valmistatud 1915 aastal.

Peamine probleem igasuguste selliste asjadega on nende lihvimine töökindlaks. Mis võtab ... umbes 95% väljatöötamise eelarvest. Seega arvatavasti venelased vaatasid, et pmt neil on olemas enam vähem töökindel süsteem, mis küll vananenud kuid vastab esitatud nõuetele kuidagi.

Seega kas näha vaeva, mitmel kindralil jäävad ära paleed kullatud WC pottidega, palgata uut kaadrit ja ümberõpetada vana, uus sisseseade jne VÕI lasta vanameestel edasi kokku keevitada asju mida nad on viimased paarkümmend aastat teinud, tunnevad ja teavad.

Samal ajal, isegi kui teeks kaasaegse güroskoopmooduli, saadakse vähemalt esimesed paar aastat, enne kui kõik vead välja tulevad küsitava töökindlusega asi, mis pmt suures pildis ei muudaks mitte midagi (reaalse tulemuse saavutamiseks, tuleks juba terve raketi elektroonika ümber projekteerida)

Mul on samuti veel kuri kahtlus, et venemaal pole enam ammu konstrueerimisbürood kes suudaks luua terve raketi elektroonika 0 uuesti. Kõik "uued" asjad on lääne suuremal või vähemal määral letikaubast kokku laotud asjad koos lääne standartlahendustega - ( näiteks R-187P1) mille puhul liiga detailidesse minemata on skeemi puhul näha, et tegelikult selle koostaja ei saanud tegelikult aru milleks, mingid komponendid on, vaid on lihtsalt julmalt kopeerinud standartlahendusi ilma kaasa mõtlemata. Sinna võib lisada ka kõik droonid jne.

Kokkuvõttes, terve "elektroonika süsteemne koolkond" on kadunud, ning ma ei usu, et venemaal on selles valdkonnas eriti suuremaid võimalusi, kui näiteks Nigeerial.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Viiskümmend »

Internet ütleb, et kõnealust tiibraketti kh101 hakati ehitama juba NLiidus, millalgi 80datel ja uuesti jätkati 95 ning teenistusse kvalifitseerus see lõpuks 2012 ehk see on nendele Vene raketitegijatele ikka väga korralik elutöö ja stabiilne palgaallikas olnud.
Peeter
Liige
Postitusi: 2508
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Peeter »

Rakett on X-101.
Aga see ongi verelaste tase: "A sa ütle siis kui mööda läks, ma panen siis teise raketi kah teele, ega ma kade poiss ei ole!" Ja siit omakorda tuleneb, et pole vaja pilte sotsiaalmeediasse üles panna, ega kommenteerida. Mida sa ilgud netis, et tähtsa tehase asemel tabati kõrvalkvartailt. Eriti kui seal kvartalis olid rahulikud elanikud, või haigla vmt. Verelane on alati kompenseerinud ZRK-raketi ebatäpsust suurema purustusjõuga lõhkepeaga. Peaasi, et nt lennuk alla tuleb, ükskõik kui kaugel lennukist rakett plahvatab. See roheline trükiplaat koosneb releedest. Oli vist tervelt 16 tükki. Kui selline releedeplokk aastakümneid hoiustamisel seisab kõigi oma selliste pistikute ja muu taoliste täitursüsteemidega (servomootoritega vmt)? No-ma-ei-tea? Meil olid NZ-s hoiul erinevad kompleksid ja iga pooleaastaste "arvestuste" andmisel tehti neile kontrollkäivitusi. Idee oli ikka ajapeale lahingusse jõudmises, aga iga selline käivitamine sisaldas endas arvukalt igatsugu hooldus- ja remonditöid erinevatele plokkidele. (Mis siis vastavalt töömahule ja/või Zip-idele kas ise välja vahetati või mulle masterskajasse remonti toodi). Nagu kompleks käima saadi, nii see fikseeriti ja lülitati kohe välja, et uusi defekte kuskilt ei ilmneks. jne. NZ oli ju lageda taeva all, ainult vähene neist oli kuivades kütteta ruumides.
retti
Liige
Postitusi: 1267
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas retti »

Pilt on aastast 1985+
mina ei ole pädev ütlema - kas siin midagi digitaalset juba on.
Karula raketibaas Lääne-Virumaal
Manused
PC060006.JPG
PC060002.JPG
rainer.k
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 23 Mär, 2022 0:48
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas rainer.k »

Töökindlusega seoses mälestused nüüd kadunud tuttava õhutõrje kordusõppustest Valga metsades.
Ühesõnaga tassiti kõik see kaadervärk kohale kuskilt väeosast ja transpordil oli diiselgeneraator lahti pääsenud ning kohtunud puuga mis radika lõhkus.
Aparatuuriga auto jõudis siiski tervelt kohale, kuid ühenduskaablitel olid pistikud osad ära lõigatud ning siis algas tehnikutel kiire ühendamine kus jootes kus võeti lahti, lõigati teinepool ka maha ja keerati otsad kokku.
Siis võeti kuut plommist lahti ning kõik ronisid positsioonidele, kästi generaator käivitada aga sellega oli miski probleem ning peale tunniajalist kangelaslikku võitlust saadi lõpuks vool ka sisse.
Tulemuseks muidugi korralik tulevärk sest 400 hertsi sagedus tahab väga head isolatsiooni ning seal kinnises kuudis oli ju niiskus alt sisse saanud ning ülemised avad nagu ettenähtud õlipaberiga suletud.
Miskid ohvitserid seal isegi jagasid süsteemi ning sukeldusid aparatuuri plokkidesse vigasid parandama.
Peale järgmist käivitamist oli juba suitsu vaid üksikutes kohtades ning kui need plokid ka vahetati/parandati saadi isegi radarile pilt ette.
Oli kolm operaatorit, kus igaühel oma ekraan ning üks pidi raketti horisontaalis suunama (kadunud sõber) ja teine vertikaalis.
Kolmas istus kaugusmõõtja taga ja tema ülesanne oli see õigel kaugusel objektist plahvatama panna.
Kaugusmõõtja muide oli tassitud radarist kaugemale künka otsa.
Lõpuks see värk olla isegi tööle saadud, kord 20 minutiks kord 40 kuid küll miski asi suitses, küll generaator ei andnud voolu ning vabadest meestest moodustus ahelik kes generaatorile vett kandsid katelokkidega tiigist.

Kahjuks selle kaadervärgi marki ei taibanud küsida kui veel sai ja äkki keegi tunneb ära kirjelduse järgi?

Lõpuks need vahetatud plokid äriti kohalikele raadiohuvilistele maha enne äraminekut alkoholi vastu.

Igatahes nüüd vaadates mis toimub, siis vaevalt seal midagi muutunud on ning seega tulevad igasugu piinlikud asjad kus saab laev pihta, kus lendavad lennumasinad ringi ja kõik muu selline.
Peeter
Liige
Postitusi: 2508
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Peeter »

Lõhnab 75-nda kompleksi järele! Kuidagi väga tuttav tuleb see jutt. 75ndal on see eraldiseisev toide ja SOTS-antenni putka. Ports järelkärusid, hunnik köieveo köie laadseid kaableid kõigist kungidest kõikidesse kungidesse või järelkärudesse jne Pealekauba veel NZ-st võetud isend :twisted:
Xender
Liige
Postitusi: 1690
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene elektroonika

Postitus Postitas Xender »

Kuidas pooljuhtide tootmine hävitas ida-saksamaa majanduse

Üsna hea ja ülevaatlik video. Panen veel juurde mõningaid asjaolusid, mis videost puudu.

Toodang oli metsikult kallis - umbes 10 - 100 korda kallim kui lääne firmadel.

Protsessorite puhul ei suudetudki 16 bitistest süsteemidest edasi areneda. Teiste sõnadega 80nendate lõpu tasemeks oli lääne 70nendate lõpp. Samuti 1990 saavutatud võime toota 1.5 μm silikooni oli lääne 1980 tase.

Tipphetkel töötas iga 8as ida-saksamaa tööstuses olev tegelane otseselt - kaudselt pooljuhtidega. Ida-Saksamaa oli samal ajal üleüldiselt sotsmaadest selles osas ka kõige edukam - Venemaal ei jõutud kunagi alla 3 μm ning kõige kiiremaks protsessoriks jäid Intel 8080 analoogid (kuigi liidu lõpus oli arenduses ka 386 analooge, siis tootmisküpseks ei saanud nad kunagi).

See küll pole otseselt seotud Venemaa elektroonikaga, kuid näitab ära, et isegi 80nendatel polnud enam võimalik maailmaga sammu pidada. Seda vähem on see võimalik tänasel päeval.
olavsu1
Liige
Postitusi: 882
Liitunud: 26 Veebr, 2022 9:25
Kontakt:

Kiibitööstusest

Postitus Postitas olavsu1 »

Kassanäe, nüüd tulevad teistelgi kaaskannatajtel samad mõtted, mis mul endal ca 20 aastat tagasi.
Pidin olema superloll, et sellised mõtted üldse tekivad.
Kallis ja mittekasumlik pidi olema oma kiibitööstust arendada, kui hiinas on kõiks see juba olemas. ja lasti kõik laiali tassida ja lõhkuda...
vihje: eestis oli kiibitööstus olemas... asus kompleksis 59°27'34.10"N 28° 3'38.72"E ja tehti mikroprotsessoreid.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Madis Reivik »

olavsu1 kirjutas: 02 Okt, 2023 12:21 Kassanäe, nüüd tulevad teistelgi kaaskannatajtel samad mõtted, mis mul endal ca 20 aastat tagasi.
Pidin olema superloll, et sellised mõtted üldse tekivad.
Kallis ja mittekasumlik pidi olema oma kiibitööstust arendada, kui hiinas on kõiks see juba olemas. ja lasti kõik laiali tassida ja lõhkuda...
vihje: eestis oli kiibitööstus olemas... asus kompleksis 59°27'34.10"N 28° 3'38.72"E ja tehti mikroprotsessoreid.
See vajaks nüüd küll täpsustamist. Mis Eesti kiibitööstusest jutt käib ?
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4050
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Some »

Kahtlustanuks Pöögelmanni-nimelist tehast, seal tehi muuhulgas ka mikroskeeme aga koordinaadid viitavad Narva-Jõesuusse...
olavsu1
Liige
Postitusi: 882
Liitunud: 26 Veebr, 2022 9:25
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas olavsu1 »

Madis Reivik kirjutas: 02 Okt, 2023 16:56
olavsu1 kirjutas: 02 Okt, 2023 12:21 Kassanäe, nüüd tulevad teistelgi kaaskannatajtel samad mõtted, mis mul endal ca 20 aastat tagasi.
Pidin olema superloll, et sellised mõtted üldse tekivad.
Kallis ja mittekasumlik pidi olema oma kiibitööstust arendada, kui hiinas on kõiks see juba olemas. ja lasti kõik laiali tassida ja lõhkuda...
vihje: eestis oli kiibitööstus olemas... asus kompleksis 59°27'34.10"N 28° 3'38.72"E ja tehti mikroprotsessoreid.
See vajaks nüüd küll täpsustamist. Mis Eesti kiibitööstusest jutt käib ?
Elfafoorumis oli kunagi video sellest, ettevõtmine kandis nime Maret ja kogu töö käis mikroskoopide all. Käsitsi ühendati kiibikorpuse viike vahvliga. See oli pisitehas, mis tegi protsessoreid, enamuses sõjaväele ja mõned ka tsiviillidele. Oma silm on näinud tankla kassaarvutit, mille protsessor oli seal tehtud. Visuaalselt nägi mikrokiip välja kui prototüüp, mitte seeriatoode.

Tartuski olevat olnud mingi numbritehas, kus peenemat elektroonikat tehti .
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Madis Reivik »

Esiteks, bolshevike kiibitootmine on tehnoloogiliselt 30 aastat maas (litograafia tihedus jms)
Ja teiseks, chip-bonding ehk siis valmis kivide ühendamine plaatidele (kuldtraadiga) on 1000x lihtsam tegevus kui päris kivide tootmine (litograafia).
Chip bondingu jaoks võib endale käsipingi osta ja jahmerdada, investeering 1000 euri. Kivitehas maksab miljardi.

Seega, midagi pole kaotsi läinud mis tänapäeval mingit väärtust omaks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kriku »

Madis Reivik kirjutas: 02 Okt, 2023 18:34Esiteks, bolshevike kiibitootmine on tehnoloogiliselt 30 aastat maas (litograafia tihedus jms)
Kas tõesti nii vähe?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist